Medeia — Kreeka mütoloogia nõid, Iasoni abikaasa ja kättemaksija

Kreeka mütoloogias on Medeia (/mɪˈdiːə/; kreeka keeles Μήδεια, Mēdeia, gruusia keeles მედეა, Medeia) Kreeka mütoloogias esinev nõid. Ta oli Kolhise kuninga Aeëtese tütar, Circe'i vennatütar, päikesejumal Heliose lapselaps. Ta abiellus kangelase Iasoniga, kellega tal oli kaks last, Mermeros ja Pheres. Euripidese näidendis "Medeia" jätab Iason Medeia maha, kui Korintose kuningas Kreon pakub talle oma tütart Glauce. Näidend räägib, kuidas Medeia kostab oma mehe reetmise eest, tappes nende lapsed.

Iasonit käsitlevaid müüte on tõlgendatud kui osa müüdide klassist, mis jutustavad sellest, kuidas kaugel, enne Trooja sõda toimunud kangelasajastu hellenid seisid silmitsi Kreeka mandriosa, Egeuse mere ja Anatoolia eellaste "pelasgia" kultuuride väljakutsetega. Iason, Perseus, Theseus ja ennekõike Herakles on kõik tegelased, kes seisavad vana šamaanide ja maajumaluste maailma ning uue pronksiaja kreeka viiside vahelisel lävepakul.

Medeia esineb müüdis "Iason ja argonautid", mida tuntakse kõige paremini hilisema kirjandusliku versiooni järgi, mille töötas välja Apollonius Rhodose 3. sajandil eKr ja mida nimetatakse Argonautica. Kogu oma eneseteadlikkusest ja arhailisest sõnavarast hoolimata põhines see hiline eepos siiski väga vanadel, hajutatud materjalidel. Medeia on enamikus lugudes tuntud kui lummutaja ja teda kujutatakse sageli jumalanna Hekate preestrina või nõiana. Iasoni ja Medeia müüt on väga vana, algselt kirjutatud umbes ajal, mil Hesiodos kirjutas Theogoonia. Seda teadis ka eepose tsüklisse kuuluva "Väikese Iliase" koostaja.

Pärimus, perekond ja Kolhis

Medeia on pärit Kolhisest (mustmere rannik), mis anti müütides sageli paikaks, kus säilisid vanad maagilised traditsioonid. Tema isa on kuningas Aeetes, ema võib olla erinevates versioonides kaasatud, aga perekond ühendab Medeia seotud jumaluslike ja nõidusepäranditega: Circe kui vennatütar ja Helios kui vanaisa rõhutavad tema üleloomulikku päritolu.

Medeia argonautide loos

Apolloniuse Argonautica ja varasemad allikad kirjeldavad Medeiat kui Iasoni peamist abistajat kulda sõlme saamisel. Ta aitab Iasonil ületada ohtlikud katsumused — näiteks lüüa leekidehingavate pullide vastu, külvata hambaid, millest sünnivad sõdalased, ja ületada kuldse villaku rüüstajaid — kasutades oma võimeid, lummust ja nõiaretsepte. Sõidu järel püüab Medeia takistada oma isa järeltulekut: mõnes versioonis tapab ta oma venna Absyrtuse, laastades jälitajate jõud; teistes versioonides viib ta temaga kaasa või petab iseenese päästmise eesmärgil.

Euripides ja tragedia kujunemine

Euripidese tragöödias Medeia (5. saj eKr) keskendutakse naise sisemisele konfliktile, tema kättemaksule ja võitlusele sotsiaalse positsiooni ning õiguse eest. Selles versioonis abandoneerib Iason Medeia Kreonti ja tütar Glauce'i nimel, mille peale Medeia kavandab ulatusliku kättemaksu, mis lõpeb tema laste tapmisega — tegu, mis ilmutab tragöödiat tema sees: armastuse, häbistamise ja isikliku õiglustunde traagiline põrkumine. Pärast tegu põgeneb Medeia sageli jumaliku abiga (nt Heliose mõõgaga veduriga) ja jätab Iasoni rõhutuks, rüvetatuks ja kaotusevalus.

Mitmesus ja alternatiivsed versioonid

Müüdil on palju versioone. Mõnes allikas ei tapa Medeia kunagi lapsi, vaid saadab mürgitatud rüü või kinke, millega hukkub Glauce ja vahel ka Kreon. Teistes lugudes petab ta Pelias'i tütred ja viib nii Pelias'i surma kaasa. On ka versioone, kus Medeia käsitleb Iasonit poliitilise liitluse vahendina, kus armastus ja taktika põimuvad. Mõne muistses retseketus kirjutaja järgi tegutseb Medeia ka Ateenast: seal ilmneb tema konflikt kohalike oludega, näiteks lahkudes Ateenast ta võib abielluda uue mehega ja jätab vana elu maha.

Tõlgendused ja teemad

• Võõras ja naine: Medeia kui võõras erak — välismaalane, kellega ühendavad kreeklased hirmu ja tõrjutuse teemad.
• Võim ja maagia: tema nõiduseoskus ja seos Hekatega väljendavad vana šamaani- ja maajumalate pärandit, mis on sageli vastuolus patriootlike, normatiivsete meeste kangelastega.
• Emadus ja kättemaks: Medeia lood panavad luubi alla emaduse moraali ja toovad esile selle, kuidas isiklik reetmine võib viia äärmusliku vägivallaaktini.

Kunst ja pärimus läbi aegade

Medeia on populaarne teema kirjanduses, teatris, maalides ja ooperis. Vana-Rooma autorid (nt Ovidius) ja hilisemad kirjanikud kasutasid tema lugu selle dramaatilisuse ja eetiliste dilemmade tõttu. Barokk- ja klassikalises lavakunstis on ilmunud mitmeid tõlgendusi; olulisemad on näiteks Luigi Cherubini ooper Médée ja modernsemad lavaversioonid, filmid ning kirjalised tõlgendused, mis uurivad Medeia motiive läbi feministliku, psühholoogilise ja postkoloniaalse prismana.

Kokkuvõte

Medeia jääb üheks võimsamaks ja vastuolulisemaks naisfiguuriks Kreeka mütoloogias: ta on nii kaval nõid ja lojaalne kaaslane kui ka hirmuäratav kättemaksija. Tema lugu peegeldab muinasegsete kultuuride kokkupõrkeid, uuemate sotsiaalsete normide kehtestamist ja igikestvat küsimust, kuidas võim, armastus ja õiglus omavahel suhestuvad.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes on Kreeka mütoloogias Medeia?

K: Kellega Medeia abiellus?

Küsimus: Mitu last oli Medeial ja Iasonil?

K: Millest räägib Euripidese näidend "Medeia"?

K: Millest tõlgendatakse müüte, milles Iason osaleb?

K: Mida on teada müüdist Iasonist ja Medeia kohta?

K: Kuidas kujutatakse Medeiat sageli lugudes?

Otsing