Medusa }}
Medusa on tegelane Kreeka mütoloogias. Tema lugu on jutustanud ja taas jutustanud nii antiik- kui ka tänapäeva jutuvestjad, kirjanikud ja kunstnikud.
Ladina luuletaja Ovid kirjutab oma "Metamorfooside" IV raamatus, et Poseidon vägistas Meduusa Athena templis. Jumalanna oli nördinud ja muutis Meduza koletiseks, kellel olid juuste asemel maod.
Meduusi on kujutatud kujutavas kunstis sajandeid. Müüti ümbritsevad mitmed tõlgendused, sealhulgas Sigmund Freudi tõlgendus. Muistsete inimeste jaoks oli Medusa pea kujutamine vahend kurjuse ärahoidmiseks. Seda kujutist nimetati Gorgoneioniks. Gorgoneion oli väga hirmutav ja pani kõik lapsed nutma, kuid see toimis ainult Medusa, mitte tema õdede vastu.
Benvenuto Cellini "Perseus Medusa peaga" (1554)
Müüt
Medusa oli üks kolmest õest. Neid tunti Gorgonite nime all. Medusa õed olid Steno ja Euryale. Medusa oli surelik, kuid tema õed olid surematud. Nad kõik olid merejumaluse Phorkyse ja tema õe Keto lapsed. Enne koletisteks saamist olid kõik kolm õde ilusad noored naised, eriti Medusa; ta oli aga Athena templi preestrinna ja teda sidus tsölibaadi lubadus.
Iga inimene või loom, kes teda otse vaatas, muutus kiviks.
Kangelane Perseus lõi Meduusa maha, vaadates tema peegeldust oma läikivas kilbist. Pärast seda, kui ta oli kasutanud hirmuäratavat pead oma vaenlaste võitmiseks, esitas ta selle Athenale, kes pani selle oma kilbile.
Medusa oli oma surma ajal Poseidonist rase. Tema verest sündisid Pegasus, tiibadega hobune, ja Chrysaor, kuldne hiiglane.
Gorgo mustade figuuridega amforal Kreekast (520-510 eKr.)
Perseus tapab Meduusat , Antonio Tempesta (1630) pilt Oviduse "Metamorfooside" jaoks.
Meduusa kunstis
Meduusa oli antiikaja vaasimaalijate, mosaiigikunstnike ja skulptorite teema. Ta on kujutatud Aleksander Suure rinnaplaadil Aleksandri mosaiigis Fauni majas Pompejes Itaalias (umbes 200 eKr).
Phidiase Medusa (vasakul) Rooma koopia asub Müncheni Glyptoteegis Saksamaal.
Renessansiajastu kujutiste hulgas on Benvenuto Cellini skulptuur Perseus Medusa peaga (1554) ja Caravaggio õlimaal Medusa (1597).
Barokkkujutiste hulka kuuluvad Peter Paul Rubensi "Medusa pea" (1618), Bernini marmorist büst Medusa (1630ndad) ja Luca Giordano õlimaal "Perseus muudab Phineuse ja tema järgijad kiviks" (1680ndate alguses).
Romantiliste ja moodsate kujutiste hulka kuuluvad Antonio Canova (1801) Pärsia Medusa peaga ja Salvador Dalí skulptuur Perseus. Kahekümnenda sajandi kunstnike hulka, kes on Medusa teemat käsitlenud, kuuluvad Paul Klee, John Singer Sargent, Pablo Picasso, Pierre et Gilles ja Auguste Rodin.
Meduza , Phidiase kreeka originaali Rooma koopia
Perseus võitleb Phineuse ja tema kaaslaste vastu, autor Luca Giordano (umbes 1670)
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas Meduusast antiikajal?
V: Ladina luuletaja Ovid kirjutas Meduusast oma "Metamorfoosides".
K: Mida tegi Poseidon Meduusaga?
V: Poseidon vägistas Meduusa Athena templis.
K: Kuidas karistas Athena Meduusat selle kuriteo eest?
V: Athena muutis Meduusa karistuseks koletiseks, kellel olid juuste asemel maod.
K: Kuidas on kunstnikud Meduusat aja jooksul kujutanud?
V: Kunstnikud on teinud Meduusat kujutavaid kujusid ja maale juba tuhandeid aastaid ning vanad kreeklased ja teised iidsed inimesed on tema nägu maalinud potidele, ustele ja muudele asjadele. Selle aja kreeka kunstis maalisid või nikerdasid kunstnikud tavaliselt küljele vaatavaid inimesi, kuid peaaegu alati nikerdasid nad kujutisi, kus Medusa vaatab pildilt välja vaataja poole. Neid pilte nimetatakse Gorgoneionideks.
K: Mis on Medusa sellise kujutamise eesmärk?
V: Meduusa kujutamise eesmärk oli see, et ta saaks kurja ära peletada, nagu Perseus kasutas teda oma vaenlaste vastu.
K: Millest räägib Ovidiuse "Metamorfooside" IV raamat?
V: Ovidiuse "Metamorfooside" IV raamat räägib sellest, kuidas Poseidon vägistas Meduusat Athena templis ja kuidas Athena teda karistas, muutes ta koletiseks, kellel on madu juuste asemel.
