Auguste Rodin (1840–1917) — prantsuse skulptor ja modernse skulptuuri rajaja

Auguste Rodin (sündinud François-Auguste-René Rodin; 12. november 1840 – 17. november 1917) oli prantsuse skulptor, keda peetakse üheks modernse skulptuuri rajajaks. Rodin sündis Pariisis ja töötas peamiselt kivist, pronksist ja savis — sageli modelleerides esmalt savis ja seejärel lastes teosed valada pronksiks. Tema kõige kuulsamad tööd on "Mõtleja" ja "Suudlus", mis on tuntud nii oma vormi kui ka emotsionaalse väljenduse poolest.

Elulugu

Rodin õppis traditsioonilises akadeemilises keskkonnas, kuid tema tee kõrgeimasse kunstiharidusse ei olnud lihtne: teda lükati kolm korda tagasi Pariisi suurimast kunstikoolist (École des Beaux-Arts). Ta jätkas aga õppimist ja tööd mujal, töötades algul käsitöölise ja assistendina ning teenides endale mainet kui osav modelleerija ja usin töötaja. Oma karjääri jooksul lõi ta hulga tellimustöid, üksikfiguure ja kompositsioone ning töötas sageli koos assistentide ja õpilastega.

Stiil ja tehnikad

Rodinil oli eriline anne modelleerida keerukaid, elu- ja liigutusrikkaid pindu. Ta rõhutas pinna tekstuuri, lihaste ja naha mängu ning individuaalset iseloomu — tema figuurid väljendavad sageli liikumist, pinget ja sisemist tunnet. Rodin töötas tihti esmalt savis, kus tema modelleerimisprotsess võimaldas säilitada tööde pintslitundlikkust ja improvisatsiooni tunnet. Pärast savimudeli valmimist telliti tavaliselt pronksivalu, mis lubas teha mitu väljatrükki ja levida rahvusvaheliselt.

Erinevalt paljudest akadeemilistest skulptoritest ei püüdnud Rodin tagasi kõigile traditsioonilistele teemadele nagu mütoloogia või allegooria. Ta tõi lähemale reaalsuse — modelleeris inimkeha realistlikult ja individuaalselt, sageli jagades suuremaid kompositsioone osadeks või kasutades osi iseseisvateks skulptuurideks. Tema vormikeel ja pinna töötlemine mõjuvad modernsena ning mõjutasid tugevalt 20. sajandi skulptuuri arengut.

Tuntud teosed ja vastuvõtt

Üks Rodini suurtest mahuprojektidest oli "Põrguvärav" (La Porte de l'Enfer), suursugune kompositsioon, millelt on eraldunud mitu iseseisvat kuulsat figuuri — kaasa arvatud "Mõtleja" ja "Suudlus". Mõned tema tööd, näiteks monument Société des Gens des Lettres'i jaoks mõeldud Honoré de Balzac'i kuju, pälvisid ägedat kriitikat. Tellimuse saatel tekkinud vaidluses otsustas Rodin tellimusest loobuda ja viis skulptuuri oma aeda; hiljem valati monument pronksist ja see on tänapäeval laialt tunnustatud meistriteoseks (tuntud valand 1939. aastal).

Paljud tema tööd jäid tema eluajal vastuoluliseks, kuna need läksid vastuollu traditsioonilise skulptuuritava ootustega — need polnud pelgalt dekoratiivsed ega formaalselt klassikalised, vaid rõhutasid individuaalsust ja emotsiooni. Siiski kasvas tema kuulsus juba eluea jooksul: 1900. aasta maailmanäitus tõi tema teoste hulgas suurt tähelepanu ja rahvusvahelist tuntuust; sel ajal hakkasid rikkamad erakliendid tema töid otsima — üks tuntud patroon oli Jaapani kollektsionäär Matsukata Kojiro, kes ostis mitmeid Rodini valandeid, sealhulgas osalisi kompositsioone nagu "Põrguvärava" figuurid.

Isiklik elu ja suhted

Rodin oli aastakümneid seotud Rose Beuret'ga; nad elasid koos ja Rose oli tema pikaajaline kaaslane. Ametlikult abiellus Rodin temaga alles nende elu viimastel aastatel. Tema töögrupis osalesid ka mitmed andekad assistendid ja õpilased — kõige tuntum neist oli skulptor Camille Claudel, kellega Rodinil oli nii professionaalne koostöö kui ka isiklik suhe; see suhe mõjutas mõlema kunstilist arengut ja tekitas hiljem palju avalikku huvi ja draamat.

Hilisem elu, pärand ja muuseum

Rodin tunnustati laialdaselt kui oma aja üks tähtsamaid prantsuse skulptoreid ning tema töö mõjutas mitmeid hilisemaid kunstnikke. Aastaks 1900 oli ta maailmakuulus. Aastal 1916 tegi Rodin riigile oma koguannetuse tingimusel, et tema tööd ja eluajal kogutud esemed eksponeeritakse vastavas kohas — see võimaldas pärast tema surma avada Musée Rodin Pariisis (Hôtel Biron), mis avati avalikkusele 1919. aastal ja mis tänapäeval hoiab palju tema pronksvalandeid, savimudeleid ja joonistusi.

Rodin suri 17. novembril 1917 Meudonis. Tema maine ja töö populaarsus kõikusid pärast surma; vahel tõusis see taas suurema huvi ja akadeemilise ümberhindamise tulemusel. Tänapäeval peetakse Rodini modernse skulptuuri eelkäijaks — tema rõhuasetus pinna tekstuurile, liikumisele ja isikupärale on jätnud püsiva jälje kunstiajaloos.

Mõningad märksõnad tema loomingust

• Peamised materjalid: savi, kivi, pronks
• Tõlgendatud tööd: "Põrguvärav" (La Porte de l'Enfer), "Mõtleja", "Suudlus"
• Stiil: realismi ja ekspressiooni kombinatsioon, rõhk pinna tekstuuril ja iseloomul
• Mõju: eeskuju paljudele 20. sajandi skulptoritele ja laiemalt modernistlikule kunstiarengule

Rodini tööde hulka kuuluvad nii suuremahulised avalikud kompositsioonid kui ka intiimsed portreelikumad kahesugused figuurid; tema pärand elab edasi näitustel, muuseumide kogudes ja tänapäeva kunstiväljal tehtud aruteludes.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Auguste Rodin?

K: Millised on tema kõige kuulsamad tööd?

K: Kuidas Rodin oma töödele lähenes?

K: Kuidas võeti Rodini skulptuurid tema eluajal vastu?

K: Mis juhtus pärast ühe tema skulptuuri kritiseerimist?

K: Millal hakkasid inimesed teda kunstnikuna tunnustama?

K: Kellega ta elu lõpul abiellus?

Otsing