Perseus (kreeka keeles Περσεύς) on Kreeka mütoloogia kangelane. Ta on Mükeene legendaarne asutaja ja kõige kuulsam Gorgo Medusa tapmise poolest. Ta on pooljumal, Zeusi ja sureliku printsessi Danaë poeg. Tema ja tema naise, Etioopia printsessi Andromeda lapsed on pojad Perses, Alkaios, Sthenelos, Elektryon ja tütar Gorgophone. Perseus on ka Heraklese vanavanaisa, samuti tema poolvend.

Sünnilugu ja lapsepõlv

Perseuse sünni taga on kuulus legend: Argose kuningas Akrisis (Akrisios) kuulis ennustust, et tema tütar Danaë sünnitab poja, kes ühel päeval teda tapab. Ta sulges Danaë metallkuubuses või allkorruses paiknevas kambris, aga jumal Zeus ilmutas end temale hõbedasena või kuldsadudena ja nii sündis Perseus. Akrisis viskas ema ja vastsündinu merelaeva pigi pannud kasti, kuid jumalate eest hoiavad inimesed — neid päästis kalur Diktys ja kasvatas nad saarel Serifosel.

Teekond Medusa juurde

Serifose kuninga Polüdectes vastumeelsete plaanide tõttu saadeti Perseus ohtlikule ülesandele: tuua koju Gorgoneist ainus surelik, Medusa, pea. Pereseuse abiandjateks olid jumalad ja müütilised olendid — Athena andis peegeldava kilbi, Hermes tiivulised sandaalid ja mõõga ning teistel tugevamatel jõududel oli oma osa (näiteks nähtamatuskiiver või helm). Perseus leidis tee Gorgoide juurde tänu Graiai nõidadele — kolme vanema õe juurde, kes jagasid üht silma ja üht hammast; Perseus röövis nende ühissilma ja sundis neid paljastama, kus asuvad abiannid.

Medusa peaga silmitsi seistes kasutas Perseus Athena kilpi kui peeglit, et vältida otsest pilku, mis muudab vaataja kiviks. Ta lõikas Medusa pea ära ning selle verest sündisid kaks olendit: tiivuline hobune Pegasos ja sõdalane Chrysaor. Medusa surnukeha pagendati ja Perseus pani pea turvalisse kotti (kibisis), mis aitas tal hiljem pea kasutada vastaste kivistamiseks.

Andromeda päästmine ja pärandus

Tagasiteel päästis Perseus Etioopia printsessi Andromeda, kes oli ohvriks pandud merihirmsale Cetus oma ema Cassiopeia üleoleku tõttu. Perseus tappis koletise ja võttis Andromeda naiseks. Mõnedes allikates on ka kirjas, et pärast mitmeid seiklusi kasutas Perseus Medusa pead et kätte maksta Polüdectesele — ta kivistas Polüdectese ja tema toetajad.

Akrisios hirmu ja ennustuse eest sai tragöödia osaks: ühes versioonis tappis Perseus kogemata kuninga diskuseviskel olümpiamängudel, täites sedasi prohvetliku ettekuulutuse. Mytoloogias peetakse Perseust sageli linna Mükeene rajajaks või selle varajase valitsejana, kuigi eri allikad esitlevad asutamise täpset järjekorda erinevalt.

Pärand, kultus ja kujutamine

  • Gorgoneion — Medusa pea kujutist kasutati antiikajal kaitseamulettina (apotroopaion), seda ilmutati kilpudel, ehitistel ja müntidel.
  • Kultus — Perseusel oli sekulaarne ja religioosne tähtsus paljudes Kreeka paikades; temast räägitakse erinevates eeposes ja kohalikus mütoloogias.
  • Kunstiaineline mõju — Perseuse lugu on olnud populaarne teema vasemaalidel, skulptuuris (nt Benvenuto Cellini kuulus purskkaev Firenzes, kus kujutatakse Perseust Medusa kõrval) ning kirjanduses ja kirjeldustes alates Homerosest kuni roomlaste ja hilisema renessansini.

Allikad ja versioonid

Perseuse elulugusid tunneme peamiselt mitmelt antiikkirjanikult: Hesiod, Apollodorus, Ovidius (Metamorfoosid), Pindaros ja Pausanias annavad mitmeid üksikasju, sageli erinevates variantides. Nende tekstide põhjal on kujunenud üldtuntud lugu Perseusest kui kangelasest, kes ühendas jumalike abimeeste ja inimliku julguse.

Kokkuvõte

Perseus on Kreeka mütoloogias keskne kangelane: tema kuulsaim tegu on Medusa tapmine, kuid tema lugu hõlmab ka ettearvamatut päritolu, kangelaslikke pääste- ja kättemaksutegusid, etnilisi ja kuninglikke järglasi ning tähtsat kohta antiik- ja hilisemas kunstis. Tema pärandena jäi Medusa pea nii kaitse- kui hirmu sümbolina, samas kui Perseuse järeltulijad sidusid teda suuremate Kreeka suguvõsade ja kangelaste ketiga.