Perseus — Kreeka mütoloogia kangelane, Medusa tapja ja Mükeene asutaja
Perseus — Kreeka mütoloogia kangelane, Medusa tapja ja Mükeene legendaarne asutaja: loo sünd, suguvõsa, vaprused ja seiklused ühe jumaliku kangelase elus.
Perseus (kreeka keeles Περσεύς) on Kreeka mütoloogia kangelane. Ta on Mükeene legendaarne asutaja ja kõige kuulsam Gorgo Medusa tapmise poolest. Ta on pooljumal, Zeusi ja sureliku printsessi Danaë poeg. Tema ja tema naise, Etioopia printsessi Andromeda lapsed on pojad Perses, Alkaios, Sthenelos, Elektryon ja tütar Gorgophone. Perseus on ka Heraklese vanavanaisa, samuti tema poolvend.
Sünnilugu ja lapsepõlv
Perseuse sünni taga on kuulus legend: Argose kuningas Akrisis (Akrisios) kuulis ennustust, et tema tütar Danaë sünnitab poja, kes ühel päeval teda tapab. Ta sulges Danaë metallkuubuses või allkorruses paiknevas kambris, aga jumal Zeus ilmutas end temale hõbedasena või kuldsadudena ja nii sündis Perseus. Akrisis viskas ema ja vastsündinu merelaeva pigi pannud kasti, kuid jumalate eest hoiavad inimesed — neid päästis kalur Diktys ja kasvatas nad saarel Serifosel.
Teekond Medusa juurde
Serifose kuninga Polüdectes vastumeelsete plaanide tõttu saadeti Perseus ohtlikule ülesandele: tuua koju Gorgoneist ainus surelik, Medusa, pea. Pereseuse abiandjateks olid jumalad ja müütilised olendid — Athena andis peegeldava kilbi, Hermes tiivulised sandaalid ja mõõga ning teistel tugevamatel jõududel oli oma osa (näiteks nähtamatuskiiver või helm). Perseus leidis tee Gorgoide juurde tänu Graiai nõidadele — kolme vanema õe juurde, kes jagasid üht silma ja üht hammast; Perseus röövis nende ühissilma ja sundis neid paljastama, kus asuvad abiannid.
Medusa peaga silmitsi seistes kasutas Perseus Athena kilpi kui peeglit, et vältida otsest pilku, mis muudab vaataja kiviks. Ta lõikas Medusa pea ära ning selle verest sündisid kaks olendit: tiivuline hobune Pegasos ja sõdalane Chrysaor. Medusa surnukeha pagendati ja Perseus pani pea turvalisse kotti (kibisis), mis aitas tal hiljem pea kasutada vastaste kivistamiseks.
Andromeda päästmine ja pärandus
Tagasiteel päästis Perseus Etioopia printsessi Andromeda, kes oli ohvriks pandud merihirmsale Cetus oma ema Cassiopeia üleoleku tõttu. Perseus tappis koletise ja võttis Andromeda naiseks. Mõnedes allikates on ka kirjas, et pärast mitmeid seiklusi kasutas Perseus Medusa pead et kätte maksta Polüdectesele — ta kivistas Polüdectese ja tema toetajad.
Akrisios hirmu ja ennustuse eest sai tragöödia osaks: ühes versioonis tappis Perseus kogemata kuninga diskuseviskel olümpiamängudel, täites sedasi prohvetliku ettekuulutuse. Mytoloogias peetakse Perseust sageli linna Mükeene rajajaks või selle varajase valitsejana, kuigi eri allikad esitlevad asutamise täpset järjekorda erinevalt.
Pärand, kultus ja kujutamine
- Gorgoneion — Medusa pea kujutist kasutati antiikajal kaitseamulettina (apotroopaion), seda ilmutati kilpudel, ehitistel ja müntidel.
- Kultus — Perseusel oli sekulaarne ja religioosne tähtsus paljudes Kreeka paikades; temast räägitakse erinevates eeposes ja kohalikus mütoloogias.
- Kunstiaineline mõju — Perseuse lugu on olnud populaarne teema vasemaalidel, skulptuuris (nt Benvenuto Cellini kuulus purskkaev Firenzes, kus kujutatakse Perseust Medusa kõrval) ning kirjanduses ja kirjeldustes alates Homerosest kuni roomlaste ja hilisema renessansini.
Allikad ja versioonid
Perseuse elulugusid tunneme peamiselt mitmelt antiikkirjanikult: Hesiod, Apollodorus, Ovidius (Metamorfoosid), Pindaros ja Pausanias annavad mitmeid üksikasju, sageli erinevates variantides. Nende tekstide põhjal on kujunenud üldtuntud lugu Perseusest kui kangelasest, kes ühendas jumalike abimeeste ja inimliku julguse.
Kokkuvõte
Perseus on Kreeka mütoloogias keskne kangelane: tema kuulsaim tegu on Medusa tapmine, kuid tema lugu hõlmab ka ettearvamatut päritolu, kangelaslikke pääste- ja kättemaksutegusid, etnilisi ja kuninglikke järglasi ning tähtsat kohta antiik- ja hilisemas kunstis. Tema pärandena jäi Medusa pea nii kaitse- kui hirmu sümbolina, samas kui Perseuse järeltulijad sidusid teda suuremate Kreeka suguvõsade ja kangelaste ketiga.
Perseus Medusa peaga, autor Antonio Canova, valminud 1801 (Vatikani muuseumid)
Birth
Argose kuningas Akrisiosele ütles oraakel, et tema lapselaps tapab ta. Sellepärast pani ta oma tütre Danaë torni, kuhu keegi ei tohtinud siseneda, nii et ta ei saanud last saada. Kuid jumal Zeus võis siseneda kuldse vihma näol, ja temaga koos sai tema lapseks Perseus.
Seejärel pani Akrisios Danaë ja tema lapse Perseuse kasti ja viskas selle merre. Kuid Zeus käskis merejumal Poseidonil neid aidata, ja nii jõudsid Danaë ja tema poeg Serifos'i saarele. Seal leiab nad üles Diktys, kes laseb neil endaga koos elada.
Kaua pärast seda osaleb täiskasvanud Perseus mõnes matusemängus. Mängude ajal viskab Perseus ketta, mis tabab kogemata Akrisiost. Akrisios saab sellest surma: ta tapeti oma lapselapse poolt, nagu oraakli ettekuulutus ütles.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Perseus?
V: Perseus on kangelane Kreeka mütoloogias. Ta on Mükeene legendaarne asutaja ja on kõige kuulsam Gorgo Medusa tapmise poolest.
K: Mis tüüpi olend oli Perseus?
V: Perseus oli pooljumal, Zeusi ja sureliku printsessi Danaë poeg.
K: Kellega Perseus abiellus?
V: Perseus abiellus Etioopia printsessi Andromedaga.
K: Mitu last neil koos oli?
V: Neil oli koos viis last - neli poega (Perses, Alkaios, Sthenelos, Elektryon) ja üks tütar (Gorgophone).
K: Milline suhe oli Heraklesel Perseusega?
V: Herakles oli Perseuse lapselaps ja tema poolvend.
K: Kus ta sai kuulsaks, et ta midagi tappis?
V: Ta sai kuulsaks Gorgo Medusa tapmisega.
K: Millise linna ta asutas?
V: Ta asutas Mükeene.
Otsige