Ra (Re) — Vana-Egiptuse päikesejumal ja jumalate kuningas

Avasta Ra/Re – Vana‑Egiptuse päikesejumal ja jumalate kuningas: tema päevasünd, allilma rännak, paljud nimed ning kultuse mõju ja tähendus.

See artikkel räägib Egiptuse päikesejumalast Ra'st või Re'st. Keemilise elemendi kohta vt Raadium

Egiptuse mütoloogias oli Ra päikese jumal. Ta oli Vana-Egiptuse tähtsaim jumal. Tal oli palju nimesid, näiteks Amun-Ra ja Ra-Horakhty. Öeldi, et ta sündis igal hommikul idas ja suri igal õhtul läänes. Öösel rändas ta läbi allilma. Seepärast tunti Niiluse läänepoolset osa surnute maana. Ta oli jumalate kuningas.

Kirjeldus ja kujutamine

Ra't kujutati sageli meeskehas, kellel on falconi pea ning peas äratuntav päikeseketas koos uraeuse (madudetaile) või kroonikaga. Mõnikord kujutati teda ka lihtsalt päikesekettana, scarabi (Khepri) kujul hommikul või vanana jumalana õhtul (Atum). Tema piltidel ja skulptuuridel rõhutati tihti jumalikku autoriteeti ja seost kuningriigiga.

Päeva ja öö tsükkel

Egiptlaste uskumuse järgi liigub päike taevas ning selle liikumine jagati osa ülesannete jaetuse kaudu: hommikul sünnib päike uuesti (Khepri), keskpäeval on teda nimetatud Ra'ks ja õhtul, kui päike loojub, ilmub Atum. Päikese reis toimus laevas — nii päevane päikeselaev (barke) kui öine barque, mis sõitis läbi allilma (Duat). Selle teekonna jooksul peab Ra võitlema koletise Apophise (Apep) vastu, kes üritab takistada päikese tõusu.

Mütoloogiline ja religioosne tähtsus

Ra on loojajõudude keskne kujutis Heliopoliitilises (Iunu) kosmogoonias: ta tõusis välja esialgsest veest (Nun) ja lõi maailma oma sõna või hingamise kaudu. Ra silm (Eye of Ra) on isikustatud jumalannana — sageli Sekhmet, Hathor või Bastet — kelle lugu räägib nii kättemaksust kui lunastusest. Üks tuntumaid legende on "Inimkonna hävitamine", kus Ra saadab oma silma ränga karistuse, mida jumalannad pehmendavad ja lõpetavad inimeste massilise hävitamise.

Ra ja farao

Farao oli Ra poeg maapeal — kuninglik võim oli jumalikku päritolu. Faraode tiiteltes ja monumentidel ilmuvad sageli viited Ra'le ning mitmed kuninglikud rituaalid ja festivalid kinnitasid kuninga sidet päikesega. Ühtlasi liideti mitmed jumalad Ra'ga ajapikku kokku (näiteks Amun-Ra), sellega tõstes tema tähtsust ja säilitades tema keskse rolli erinevates Egiptuse religioossetes traditsioonides.

Püha linnad, templid ja kultus

Heliopolis (egiptuse Iunu) oli Ra peamine kultusekeskus, kus tema austamiseks rajati suuri tempelkomplekse ja obeliske. Paljudes teistes paikades üle Egiptuse oli Ra't au sees, kuid sageli ühendasid templid tema kultust teiste oluliste jumalate austamisega. Priesterkondad ja templid korraldasid igapäevaseid rituaale, ohverdusi ja festivalid, mille kaudu kogukond väljendas usku ja säilitas kosmose korda.

Kirjalikud allikad ja pigem hilisemad interpretatsioonid

Ra kohta teave pärineb erinevatest allikatest: Vana-Egiptuse tekstid (näiteks pyramiditekstid, sarkofaagitekstid, Surmaraamatusse kogutud palved) ja arheoloogilised leide. Temast kõnelevad nii varaseimad kui hilisemad monumendid, ning tema kujutamine ja nimed muutusid erinevate ajalooliste perioodide jooksul — Vana-, Kesk- ja Uue Kuningriigi aegadel ning hiljem.

Järeltulev mõju

Ra mõju Vana-Egiptuse religioonile oli kauakestev: isegi quando faaraod proovisid rõhutada muid jumalaid (nt Akhenateni ajastul Aten), jäi päikesejumala kujutis ja temaga seotud sümboolika oluline osa egiptuse maailmapildis ja kuningavõimu legitiimsuses. Ra sümbolid (päikeseketas, obelisk, laev) ja temaatika on tuntavad ka tänapäeva arheoloogilises ning kultuurilises uurimuses Egiptuse kohta.

Kokkuvõte: Ra (Re) oli Vana-Egiptuse keskne päikesejumal ja jumalate kuningas, kellel oli oluline roll nii kosmoloogias, kuningavõimu õigustamises kui igapäevases religioosses elus. Tema mitmetahuline olemus — looja, taevane valitseja, pärastlõunane vanur ja öise allilma võitleja — peegeldab egiptlaste püüdlemist seletada päikese ja elu ringkäiku.

Otsing