Pohjola (soome-karjala mütoloogia): Louhi, Sampo ja põhjamaa legendid

Avasta Pohjola müüdid: Louhi, Sampo ja põhjamaa legendid — kurjad nõiad, kangelaste katsumused ja Sampo saladus, mis tõi soomlastele rikkust.

Pohjola on soome ja karjalaste vanades lugudes kuri riik. Pohjola asub põhjas ja on väga külm koht. Pohjola valitseja on Louhi, kuri nõidanaine. Meie arvame, et Pohjola ei ole tegelikult olemas, kuid ammu, kui inimesed mõtlesid Pohjola kohta, mõtlesid nad Lapimaad ja Pohjanmaa piirkonda.

Pohjola ümber oli kõrge müür ja Pohjola väravad olid kaugelt näha.

Paljud kurjad asjad, nagu haigused ja külmetus, on pärit Pohjolast. Pohjolas elab Pohjola rahvas. Nad on suured sõdalased ja võlurid. Pohjola valitseja Louhi on kole, kuid võimas vana naine, kes oskab teha suurt maagiat. Tal on abikaasa ja tütred. Louhi tütred olid väga ilusad. Nad olid nii valged ja heledad, et nad olid tegelikult läbipaistvad; nende naha kaudu võis näha liha, liha kaudu luud ja luuüdi läbi luude. Pohjola tütred istusid taevas, kududes kuld- ja hõbelõngasid.

Louhi ja Pohjola rahvas

Louhi kujutab endas muistendites võimsat ja sageli hirmuäratavat naist, kellel on suur võim nõidumise ja loodusjõudude üle. Ta on käitumises tark ja kalkuleeriv: tema tahe määrab sageli kangelaste katseid ja seiklusi. Pohjola rahvas on kirjeldatud kui sõjaliselt tugev ning osav maagias; nad hoiavad oma territooriumi kindlalt ja suhtuvad võõrastesse ettevaatlikult või vaenulikult. Muinasjuttudes selgitatakse sageli halbu asju, näiteks haigusi ja külma, just kui tuleks Pohjolast — see on üks vana rahvuskirjanduse viis seletada raskuseid ja loodusohte.

Sampo — maagiline masin ja selle lugu

Üks tuntumaid lugusid Pohjolaga seotud mütoloogias on Sampo teekond. Sampo on maagiline ese või masin, mis andvat rikkust: koristab teravilja, valmistab soola või raha ning toob heaolu selle omanikule. Sampo valmistas legendi järgi osav sepp-loomingu meister Ilmarinen, kelle osavust ja visadust lugudes kiidetakse. Louhi nõudis Sampot osaks pruudiandist, kui ta tahtis anda oma tütart mehele. Kangelased — muuhulgas Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen — osalevad Sampo ümber keerlevates sündmustes: see viib lõpuks vargusteni, suures lahingus Sampole ja selle purustamiseni.

Pärast lahingut purunes Sampo ning osa tema tükkidest triivis merel ja jõudis Soome rannikule. Muinasjutuline seletus räägib, et need tükkidena jõudnud osad tõid inimestele varandust ja head viljasaaki — sellest sai üks rahvuskangelaste loodud seletus, miks soomlastel on külluslikke saaki ja mererikkusi.

Mütoloogia tähendus ja pärimus

Pohjola ja tema lood on saanud oluliseks osaks soome rahvapärimusest ning laiemalt ka rahvuseeposes Kalevala's, mille kogus ja koostas 19. sajandil Elias Lönnrot. Kalevala vahendusel muutusid need muistendid osaks soome kultuurilisest identiteedist ning inspireerisid ka kunstnikke ja heliloojaid (nt Jean Sibelius) ning rahvusliku ärkamise liikumisi.

Teadlased ja folkloristid tõlgendavad Pohjolat mitmeti: mõned näevad selles mõtlist maailmajaotust — kodu ja turvalisus vastanduvad kaugele, ohtlikule põhjamaale —, teised rõhutavad looduse- ja ilmakontseptsiooni sümboolikat (Sampo kui viljakuseallikas, Louhi kui ilmamuutuste kontrollija). Kuigi Pohjola ei ole tegelikkuses konkreetne paik, peegeldavad lood vanade inimeste kogemusi põhjaga seotud tingimustest, rasketest ilmastikutingimustest ja pikemat ajaloolist vastasseisu rannikualade ja sisemaa vahel.

Miks need lood on tähtsad ka tänapäeval?

Pohjola lood aitavad mõista, kuidas muistne maailmapilt töötas: jumalate, nõidade, kangelaste ja maagiliste ese­te kaudu seletati maailma ja inimese kohta käivaid küsimusi. Samal ajal pakuvad need lood rikkalikku materjali kirjandusele, muusikale ja rahvapärimusele — nad on osa soome kultuuripärandist ja annavad kujutluse ajaloolistest väärtustest, hirmudest ja lootustest.

Kuigi tänapäeval teame loodud kujutluste ja ajaloolise reaalsuse erinevust, jääb Pohjola kui metafoor ja müütiline paik elama rahvalauludes ja kirjanduslikes töös. Tema tegelased — Louhi, Ilmarinen, Väinämöinen ja nende teod — räägivad endiselt inimestest, kes püüavad mõista jõude, mis neid ümbritsevad, ja leida viise, kuidas neist üle saada või nendega toime tulla.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pohjola?

K: Kes valitseb Pohjola?

K: Kas Pohjola on tõeline koht?

K: Millised on Louhi tütred?

K: Mida pidi Ilmarinen tegema, et võita üks Louhi tütardest endale naiseks?

K: Kas Ilmarinenil õnnestus võita üks Louhi tütardest oma naiseks?

K: Kuidas sattusid Sampo tükid Soome rannikule?

Otsing