Ryūjin (Ryujin) — Jaapani merejumal ja draakon: legendid ja pärand
Ryūjin — Jaapani merejumal ja draakon: avasta mütoloogilised legendid, tema merepalee, perekond ja pärand ning põnev lugu meduusast ja keisridünastia sidemetest.
Ryūjin (jaapani 龍神 "draakonijumal", ka Rinjin ja Owatatsumi) oli Jaapani mütoloogias merejumal. Ta oli draakon, ookeani väe sümbol, tal oli väga suur suu ja ta võis muunduda inimkujuliseks. Ryūjin elas Ryūgū-jōs, oma mere all asuvas punastest ja valgetest korallidest ehitatud palees, kust ta arvati, et suudab maagiliste loodete juveelidega kontrollida loodete kulgemist. Merekilpkonnad, kalad ja meduusid olid Ryūjini teenrid. Ryūjin on sageli kujutatud võimsa draakonina, kellel on nii merelise kui jumaliku väe omadused; ta võib olla nii merede kaitseja kui ka tormide ja laevahukkude tekitaja, sõltuvalt inimeste käitumisest ja jumalate tahtest.
Pärand, perekond ja keisridünastia
Ryūjin oli kauni jumalanna Otohime isa, kes abiellus jahimeesprints Hoori'ga. Hoori ja Otohime lugu on üks tuntumaid Jaapani müütilisi abielulugusid: Hoori läks merre oma kadunud kalapüügihaaki otsima, sattus Ryūgū-jōsse, teenis seal ja abiellus Otohimega. Hoori naasis lõpuks maismaale Ryūjinilt saadud abiga – ühes versioonis anti talle maagilised loodete juveelid, mida kasutati meretõusude ja -lõhede mõjutamiseks.
Jaapani esimene keiser, keiser Jimmu, olevat olnud Otohime ja Hoori pojapoeg. See tähendab, et Ryūjin on arvatavasti üks Jaapani keisridünastia esivanematest, mida kasutasid hilisemad valitsejad oma jumaliku päritolu tõendamiseks.
Legendid ja rahvajutud
Ryūjini legend on ka rikkalik allikas rahvajuttudele. Üks tuntud lugu räägib sellest, kuidas meduus kaotas oma luud. See lugu räägib, et kord tahtis Ryūjin süüa ahvi südant ja saatis meduusid talle ahvi hankima. Ahvil õnnestus meduusi eest põgeneda, öeldes talle, et ta on pannud oma südame metsa purgi sisse ja pakkus, et ta läheb selle järele. Kui meduus tuli tagasi ja rääkis Ryūjinile, mis oli juhtunud, sai Ryūjin nii vihale, et peksis meduusi, kuni selle kõik luud olid katki. See jutustus seletab folklooris, miks meduusel pole luid ja miks ta liigub kergelt ja paindlikult.
Teine hästi tuntud motiiv, mis on seotud Ryūjiniga, on meremehe Urashima Tarō lugu, kus kalur satub Ryūgū-jōsse, kohtab selle pererahvast ja saab kingituseks imekasti (Tamatebako). Samuti on Hoori ja Hoderi (tema venna) vaidlus ning Ryūjinilt saadud loodete juveelide kasutamine üheks keskseks episoodiks paljudes variantides.
Sümboolika ja kultuuriline mõju
Ryūjin sümboliseerib mere jõudu, viljakust ja ohtu. Temast räägitakse nii kui merede isandast, kelle poole pöörduti kalurite ja meresõitjate kaitseks, kui ka kui nähtuslikust olendist, kelle tuju võib tuua nii küllust kui hävingut. Tema pilt ja lood on levinud rahvakunstis, templetes, Noh- ja kabuki-etendustes ning kaasaegses populaarkultuuris (kirjandus, anime, maalikunst).
Ryūjin sündmused ja kujutised ilmnevad paljudes rahvausundites ja pühapaikades. Shinto pärimuses on merejumalat mõistetud ka kui kami, kellele on pühendatud mitmeid watatsumi-kultuseid ja pühapaiku, kus palutakse kaitset merereiside ajal ja head saaki kalapüügil.
Mitu tõlgendust ja kohandust
Ryūjin’i roll paikneb piiril mütoloogia, religiooni ja rahvapärimuse vahel: vahel nähakse teda pigem loodusjõuna, vahel isikustatud jumala või esivanemana. Tema võime muunduda inimkujuliseks on tüüpiline mütoloogilistele draakonjumalatele, kes võivad maa- ja mereelanikke proovile panna, neid karistada või aidata. Tema palee Ryūgū-jō on kujutatud kui allmaailmse ilu ja ajavabaduse paigana, kus aeg käib teisiti – see seletabki mitmes jutustuses aja suhtelist kulgemist, kui mereolendite maailmast tagasi naaseb.
Kokkuvõte
Ryūjin on rikas ja mitmetahuline tegelane Jaapani mütoloogias: ta on draakon, merejumal, perekonnapea (Otohime isa), ajaloos ja poliitikas sümboliseeritud seoste kaudu osa keisridünastia pärandist ning inglite ja kurjuse piiridel liikuv rahvapärimuse allikas. Tema lood – alates meduusi luude kaotamise jutust kuni Ryūgū-jō külaliste seiklusteni – on mõjutanud Jaapani kultuurilist kujutlusvõimet sajandeid.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Ryūjin?
V: Ryūjin on Jaapani mütoloogias merejumal. Ta oli draakon, ookeani väe sümbol, tal oli väga suur suu ja ta võis muunduda inimkujuliseks.
K: Kus elas Ryūjin?
V: Ryūjin elas Ryūgū-jōs, oma mere all asuvas palees, mis oli ehitatud punastest ja valgetest korallidest.
K: Millised olid Ryūjini teenrid?
V: Ryūjini teenrid olid merekilpkonnad, kalad ja meduusid.
K: Kes oli Otohime?
V: Otohime oli ilus jumalanna, kes oli Ryūjini tütar ja abiellus jahimeheprints Hoori'ga.
K: Kuidas on keiser Jimmu seotud Otohime ja Hooriga?
V: Keiser Jimmu olevat olnud Otohime ja Hoori pojapoeg, mis tähendab, et teda peetakse üheks Jaapani keisridünastia esivanemaks.
K: Milline on legend selle kohta, kuidas meduus kaotas oma luud?
V: Legend räägib, et kord tahtis Ryūjin süüa ahvi südant, nii et ta saatis meduusi talle seda hankima, kuid kui see tuli tagasi ilma selleta, kuna ahv oli teda petnud, sai Ryūjin nii vihale, et peksis seda, kuni selle kõik luud olid katki.
Otsige