Šeherezade — Tuhande ja ühe öö jutustaja ja legendaarne kuninganna
Avasta Šeherezade lummav lugu — Tuhande ja ühe öö jutustaja ja tark kuninganna, kes päästis end ning võitis kuninga südame 1001 õhtu jooksul.
Scheherazade on legendaarne Pärsia kuninganna, kes on "Tuhande ja ühe öö" jutuvestja.
Mitusada aastat tagasi kirjutatud lugu räägib araabia kuningast, kes abiellus igal ööl ühe noore tüdrukuga. Iga öö lõpus saatis ta oma uue naise pea maha raiuda. Ta oli sel viisil juba 3000 naist tapnud.
Siis, ühel päeval, kuulis Scheherazade kuningast. Ta ütles, et tahab temaga koos ööbida. Tema isa ei olnud sellega nõus, kuid ta läks siiski. Ta veetis kogu öö jutustades talle lugu. Öö lõpus lõpetas ta jutu põneval hetkel. Kuningas tahtis kuulda loo lõppu, kuid Scheherazade ütles, et ta peab ootama järgmise ööga, et kuulda lugu lõpuni.
Järgmisel ööl lõpetas ta loo ja alustas teist, mille ta jälle lõpetas, kui koitis. Kuningas pidi ootama veel ühe öö, et kuulda ülejäänud lugu. Scheherazade jätkas seda 1001 ööd. Ta jutustas talle 1001 lugu. Lõpuks oli kuningas armunud Šeherazadesse ja neil oli juba kolm last, nii et ta ei lasknud teda hukata.
Päritolu ja tekstiline taust
Tuhande ja ühe öö raamat on kogumik lugudest, mille juured ulatuvad laialt ida kultuuridest: pärsia, araabia, induse ja ka vanemate indiaanlike ja päritolulugude traditsioonidesse. Tekstide kokkupanek toimus aja jooksul — varasemaid osi on dateeritud keskajast (8.–10. sajandist) edasi. Erinevad käsikirjad ja tõlked sisaldavad eri lugusid ning seetõttu ei ole olemas üht ühtset „originaali”.
Euroopasse jõudsid lood laiemalt 18. sajandil läbi prantsuse tõlke, mida tegi Antoine Galland. Tema versioon lisas lääne publikule tuntud loofiguure nagu Aladdin ja Ali Baba, mis aga ei esine varasemates araabia käsikirjades või olid pärit suulisest traditsioonist ja lisaallikatest.
Šeherezade kui tegelane ja jutustamisstrateegia
Šeherezade kujutatakse tihti nutika, haritud ja julge naisterahvana, kes kasutab lugusid mitte ainult ellujäämiseks, vaid ka muutuse ja lunastuse vahendina. Tema meetod — jätta lood pingelisse punkti ja nõuda jätkamist järgmisel ööl — on klassikaline näide cliffhanger’ist ehk pingestamise võttest, mis hoiab kuulaja huvi üleval.
- Pädevus ja haridus: Šeherezade oli kirjaoskaja ja teadlik traditsioonidest, mis võimaldas tal valida lugu, mis peegeldab kuninga nõrkusi ja inimloomust.
- Sümbolism: Talitlus lugude kaudu näitab, kuidas jutustamine suudab muuta inimese südant, kasvatada empaatiat ja murda vägivalla kaskaadi.
- Soo ja võim: Tegelaskuju on saanud erinevaid tõlgendusi: nii naiseliku tarkuse ja meelekindluse kui ka feminiinse vastupanu ja poliitilise nutikuse sümbolina.
Kultuuriline mõju ja järjendid
Tuhande ja ühe öö lood on mõjutanud kunsti, muusikat, tantsu ja filmi läbi sajandite. Üks kuulsamaid muusikalisi teoseid on Nikolai Rimski-Korsakovi sümfooniline poeem Scheherazade, mis püüab muusikas edasi anda lugude värvikust ja raamjutustaja võlu. Samuti on loost tehtud palju filme, balletiversioone, laste- ja noortekirjanduse ümberjutustusi ning kaasaegseid ilukirjanduslikke adaptatsioone.
Paljud üksikud lood kogu kogumikust — näiteks Sinbadi meresõitja või seiklused kalifitega — on saanud iseseisvaks kirjanduslikuks ja rahvapäraseks varaks. Samal ajal on teadlased ja tõlkijad alalõpmata uurinud eri käsikirjade erinevusi, tõlkeid ja loo tekke- ning levikutrasse.
Variatsioonid ja tõlgendused
Erinevates käsikirjades varieerub ööde arv, lugude järjekord ja sisu; mõnedes versioonides on vähem või rohkem öid ning mõned lood on lisatud hiljem. Mõned tänapäevased tõlgendused rõhutavad Šeherezade tugevust ja iseseisvust, teised naljatlevat või romantiseerivat külge. Oluline on meeles pidada, et teos ei ole ühtne ajalooline dokument, vaid kirjanike, jutustajate ja tõlkijate pikaaegse koostöö ja muutuste tulemus.
Miks loo mõju kestab?
Šeherezade lugu räägib muutusest, loovusest ja jutustamise jõust — teemad, mis on ajatud. Tema oskus päästa elusid läbi lugemise ja rääkida lugusid, mis avavad inimeste tundmused, jätab tugeva moraalse ja emotsionaalse mulje. See on põhjus, miks legend sellest naisest ja tema lugudest elab edasi nii raamatutes, laval kui ekraanil.
_02_by_L._Bakst.jpg)

Baksti stseen balletile "Scheherazade".
_02_by_L._Bakst_2.jpg)

Baksti stseen balletile "Scheherazade".
Ajaloolised prototüübid
Nende lugude põhiosa moodustab vana pärsia raamat nimega Hezar-afsana ehk "Tuhat müüti" (pärsia keeles: هزارافسانه).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes on Scheherazade?
V: Scheherazade on legendaarne Pärsia kuninganna, kes on muinasjutuvestja raamatus "Tuhat ja üks ööd".
K: Millest räägib "Tuhande ja ühe öö" lugu?
V: Lugu räägib araabia kuningast, kes abiellus igal ööl noore tüdrukuga ja laskis järgmisel päeval tema pea maha raiuda. Scheherazade jutustab kuningale lugusid, et hoida tema huvi ja pikendada tema elu.
K: Mitu naist oli araabia kuningas tapnud enne kohtumist Scheherazade'iga?
V: Araabia kuningas oli enne Scheherazade'iga kohtumist juba 3000 naist tapnud.
K: Miks rääkis Scheherazade araabia kuningale lugusid?
V: Scheherazade rääkis araabia kuningale lugusid, et hoida tema huvi ja pikendada oma elu.
Küsimus: Kui kaua Scheherazade Araabia kuningale lugusid rääkis?
V: Scheherazade rääkis araabia kuningale lugusid 1001 öö jooksul.
Küsimus: Kas Araabia kuningas armus Scheherazade'ile?
V: Jah, araabia kuningas armus Scheherazade'i.
K: Milline oli Scheherazade'i tulemus?
V: Araabia kuningas ei lasknud Scheherazade'i hukata ja neil sündis kolm ühist last.
Otsige