Michelangelo Merisi da Caravaggio — Itaalia barokkmaalija (1571–1610)

Michelangelo Merisi da Caravaggio (28. september 1571 – 18. juuli 1610) oli tuntud itaalia kunstnik, kes mõjutas tugevalt barokkajaloo maalikunsti. Ta sai nime oma sünnilinnast Caravaggio (Lombardia). Caravaggio töötas peamiselt Roomas (umbes 1593–1606), seejärel Napolis, Maltal ja Sitsiilias kuni oma surmani 1610. aastal. Tema lühike, põnev ja sageli vastuoluline elu peegeldub ka tema maalides: need on dramaatilised, realistlikud ja tugevate valguse–varju kontrastidega.

Elu ja karjäär

Caravaggio õppis tõenäoliselt alguses Milanos ja tuli Rooma 1590ndate alguses, kus tema looming pälvis tähelepanu. Saades toetust kardinal Francesco Maria del Monte’ilt, hakkas ta saama tellimusi kirikute ja rikkamate tellijate juurest. Ta saavutas kiiresti kuulsuse oma uue, otsese ja realistliku maalistiiliga.

Kuid tema isiklik elu oli tormiline. Caravaggio oli tuntud tülitseja ja hulkide osapoolena: 1606. aastal tappis ta kakluses noore mehe (tõenäoliselt Ranuccio Tomassoni) ning pidi Roomast põgenema, sest talle oli välja kirjutatud otsimis- ja karistusteade. Pärast Roomast lahkumist töötas ta järjestikult Napolis, Maltal (kus ta sai ka rüütlikraadi, ent hiljem sattus vangi ja eemaldati) ning Sitsiilias. Ta proovis saada paavstilikku armuandmist ja naasta Rooma, kuid suri 18. juulil 1610 Porto Ercole lähedal. Surma täpne põhjus on vaieldav — mainitud on palavikku, infektsiooni, haavast tingitud sepsist või ka võimalikku mõrvu.

Stiil ja uuenduslikkus

1600. aastate alguse Roomas ehitati palju uusi kirikuid ja palatse, kus oli vaja mõjuvaid ja ilmekaid altarimaalide ja seinamaalide lahendusi. Vastureformatsiooniline katoliku kirik otsis kujutisi, mis peaksid vaatajaid tugevalt emotsionaalselt mõjuma ning kinnitama kiriku kirgi ja doktriini, eriti protestantluse laienemise taustal.

Caravaggio erines varasemast manerismist sellega, et ta valis realistliku ja otsekohese kujutamise — see, mida sageli nimetatakse naturalismiks. Ta kasutas elavaid mudeleid tänavalt ja tavapäraseid inimesi pühakute rollides, jättes kõrvale idealiseeritud ilustuse. Tema kõige äratuntavam tunnus oli loomulikult tugev valguse ja varju kontrast ehk chiaroscuro (sageli kutsutakse selle äärmuslikku versiooni ka tenebrismiks), mis muutis pildid teatraalseks ja emotsionaalseks.

Tuntud teosed

Kutsumine Peetruse / The Calling of St Matthew (1599–1600) — Rooma, Contarelli kapell
Õhtusöök Emmause juures / Supper at Emmaus (1601)
Judith ja Holofernes / Judith Beheading Holofernes (umbes 1598–1599)
Amor vincit omnia (Amor vallutab kõik) (1601)
Puuviljakorv / Basket of Fruit (umbes 1596) — tuntud kui varane eraldiseisev natüürmort
Taavet ja Goliati pea / David with the Head of Goliath (varases versioonis on peetud iseportreeks)
Kristuse võtmine / The Taking of Christ (1972 leidis ühe varjatud versiooni Rooma õpilaste tööna; töö avastamine aitas taaselustada huvi Caravaggio vastu)

Mõju ja pärand

Caravaggio mõjutas tugevalt oma kaasaegseid ja järgnevate põlvkondade kunstnikke. Tema järgijaid nimetatakse sageli Caravaggistideks — nende hulka kuulusid nii itaalia kui ka Euroopa kunstnikud nagu Orazio ja Artemisia Gentileschi, Jusepe de Ribera, Gerrit van Honthorst ja teised. Tema realistlik ja dramaatiline keel aitas kujundada barokkstiili, mis jäi järgnevate sajandite jooksul väga mõjukaks.

Kuid huvi Caravaggio vastu kõikus: mõnda aega pärast tema surma ta unustati, alles 19. ja eriti 20. sajandil taastati tema maine. Nagu kirjutas Paul Valéry sekretär Andre Berne-Joffroy: "See, mis algab Caravaggio loomingust, on lihtsalt kaasaegne maalikunst." See hinnang rõhutab, kuidas tema otsene ja naturalistlik lähenemine muutis kujutavat kunsti moodsa suuna aluseks.

Iseloom ja vastukajad

Caravaggio kohta liikus elus palju jutte — mõned nägid temas geniaalset uut meistri, teised hindasid teda ebaviisakana või lausa halva iseloomuga inimesena. Ta ei sobinud sageli sotsiaalsete normidega: oli vihade, joomise ja vägivaldsete vaidluste poolest kuulus. Samas on raske lahus vaadata tema elu ja tema maalide vahelist seost — just tema tormiline, otsene maailma nägemine andis tema töödele nende erilise jõu.

Caravaggio pärandiks jääb siiski tema võime muuta tavalised inimesed ja hetked avalduseks suurtest emotsioonidest ning tema tehnika, mis jättis sügava jälje kogu Euroopasse ja aitas kujundada barokk- ja seejärel modernse maalikunsti arengu teed.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Michelangelo Merisi da Caravaggio?

V: Michelangelo Merisi da Caravaggio oli Itaalia kunstnik, kes töötas Roomas, Napolis, Maltal ja Sitsiilias aastatel 1593-1610. Ta on tuntud barokkstiilis maalikunstnikuna.

K: Millist kunsti Caravaggio maalis?

V: Caravaggio maalis kunstiliiki, mida nimetatakse barokkstiiliks. Ta oli esimene inimene, kes oskas sel viisil tõeliselt hästi maalida.

K: Miks vajas katoliku kirik uut tüüpi kunsti?

V: Katoliku kirik vajas uut tüüpi kunsti, sest manerism oli 100 aastat olnud kõige kuulsam kunstiliik ja nüüd oli see igav. Nad tahtsid, et inimestele meeldiks nende kunst nii väga, et nad ei tahaks hakata kuuluma protestantlikku kirikusse.

K: Kuidas Caravaggio oma pilte maalis?

V: Caravaggio maalis oma pilte viisil, mida nimetatakse naturalismiks, mis tähendab, et ta maalis asju nii, nagu need tegelikult välja nägid. Ta kasutas ka chiaroscuro-tehnikat, maalides väga tumedate varjude ja väga heledate tuledega.

K: Mis juhtus pärast tema surma?

V: Pärast tema surma unustasid enamik inimesi ta ja ei hoolinud tema maalidest enne, kui inimesed vaatasid tema loomingut uuesti sadu aastaid hiljem ja nägid, kui oluline ta kunstnikuna oli olnud. Paljud teised kuulsad kunstnikud olid näinud tema maale ja püüdsid maalida nagu ta, mis viis sadu aastaid hiljem selleni, et barokkstiil sai väga kuulsaks.

K: Mida ütles Andre Berne-Joffroy Caravaggio loomingu kohta?

V: Andre Berne-Joffroy ütles, et "See, mis algab Caravaggio loomingust, on lihtsalt moodne maalikunst".