Krampus — Euroopa sarvedega jõulude rahvapärimus ja karistaja

Krampus — sarvedega jõulu-karistaja: avasta Euroopa rahvapärimus, eelkristlikud juured ja tema roll Püha Nikolause vastandina Austrias, Baieris ja Põhja-Itaalias.

Autor: Leandro Alegsa

Rahvapärimuses on Krampus sarvedega antropomorfne kuju. Seda kirjeldatakse kui pooleldi kitse ja pooleldi deemonit. Krampus karistab jõulude ajal lapsi, kes on halvasti käitunud. Ta on vastandiks Pühale Nikolausele, kes premeerib hästi käituvaid inimesi kingitustega. Krampus on üks Püha Nikolause kaaslastest mitmes piirkonnas, sealhulgas Austrias, Baieris, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Sloveenias, Lõuna-Tiroolis ja osades Põhja-Itaalias. Krampuse päritolu ei ole teada, kuid mõned folkloristid ja antropoloogid usuvad, et see on eelkristliku päritoluga.

Välimus ja sümboolika

Krampus kujutatakse tavaliselt karvase, sarvelise ja konarliku olendina: tal on pikad sarved, hirmutav keel, vahel kitsejalad või kabjalised jalad ning tihti punane või must jõhker nägu. Tema juurde kuuluvad sageli ketid, kellad ja rohked vurrud, mis tekitavad mürinat ja hirmu.

Krampuse sümboolika on mitmekihiline: ta esindab karistust ja korrakohust, aga ka vanade talvevaimude ning inimeste hirmude ärasaatmist. Mõnede tõlgenduste järgi toimib Krampus sotsiaalse distsipliini vahendina — õõnestades halbade tegude tagajärgi ja rõhutades heade tegude väärtust.

Tavad ja kombestik

Peamine Krampuse päev on 5. detsember ehk Pühale Nikolause eelõhtu (Krampusnacht). Sellisel õhtul käivad Krampused tänavatel ja majapidamistes, ehmatades või sümboolselt karistades lapsi, kes olema väidetavalt pahasti käitunud. Tavad varieeruvad piirkonniti, aga levinud elemendid on:

  • Krampuslauf — karnevalilik rongkäik, kus inimesed riietuvad Krampusteks ja liiguvad läbi linna, tekitades lärmi ja hirmutades pealtvaatajaid;
  • võimeline kandma kotti või korvi, millega sümboolselt "viidakse ära" halva käitumisega lapsi;
  • rute ehk vitsid ja kasepulgad (saksa keeles Rute), mida Krampus kasutab karistuse märgina;
  • ketid ja kellad, mis annavad rongkäikudele dramaatilise heli- ja visuaalefekti;
  • Krampuskarte (Krampuskarten) — 19. sajandil levinud postkaardid, kus Krampus ja Püha Nikolaus kujutati koos, sageli humoorikas või satiirilises võtmes.

Ajalooline taust ja päritolu

Krampuse päritolu on teadlaste jaoks osaliselt ebaselge. On oletusi, et traditsioon ulatub tagasi eelkristlikesse talveüritustesse, kus maskide ja kostüümidega jagati välja külma ja pimeduse ajal sotsiaalseid rolle ning hirme. Samas on Krampus ka kristliku pühenduse kontekstis seotud Püha Nikolausega — ühes traditsioonis toimib Krampus kui kurjuse ja karistuse kehastus, keda Püha Nikolaus kas pidurdab või kasutab heade tegude rõhutamiseks.

19. sajandil muutus Krampuse kujutamine osades Kesk-Euroopa piirkondades populaarseks ja teravaks meelelahutuslikuks motiiviks, sealhulgas Krampuskaartide levikuga. 20. sajandi algusest on traditsioon mitmel pool kasvanud ja taasärkamas, kuigi mõnes kohas on avaliku korra või laste heaolu tõttu korralduslikult piiranguid kehtestatud.

Kostüümid ja valmistus

Autentsed Krampuse kostüümid valmivad sageli käsitööna: kasutatakse loomanahku, puitmaski, metallkelli ja tõelistest sarvedest või nende koopiatest meisterdatud otseseid elemente. Maskide valmistamine on mõnel alal kõrgelt hinnatud rahvakunsti haru, kus puunikerdused ja maalitud detailid annavad igale maskile iseloomu.

Tänapäevane populaarsus ja kriitika

Krampus on tänapäeval laialt levinud nii kohalikus rahvakultuuris kui ka turismis: Krampuslauf’id meeldivad nii kohalikele kui väliskülastajatele, ning kostüümid ja postkaartide traditsioon elab edasi. Samal ajal tekitab Krampuse kujutamine mõnel pool vaidlusi — näiteks on tekkinud küsimusi laste hirmutamise, avaliku korra ja religioosse tähenduse sobivuse kohta kaasaegses ühiskonnas. Mõned omavalitsused ja organisatsioonid on seetõttu kehtestanud piiranguid rongkäikude või avalike esinemiste osas.

Kokkuvõte

Krampus on kesk-euroopalane talveteemaline rahvapärimuse tegelane, kelle tugev visuaalne kujund ja karm käitumine teevad temast vastandliku kuju Pühale Nikolausele. Tema traditsioonid on segu eelkristlikest kommetest, kristlikust kaanonist ja kohalikust rahvakultuurist ning need elavad edasi tänapäeva paraadidel, kunstis ja pühadetraditsioonides — vahel tekitades nii imetlust kui ka vastuolusid.

Krampus karistab last, röövides teda.Zoom
Krampus karistab last, röövides teda.

Küsimused ja vastused

K: Kes või mis on rahvapärimuses Krampus?


V: Krampus on sarviline, antropomorfne tegelane, keda kirjeldatakse kui pooleldi kitse ja pooleldi deemonit.

K: Mis on Krampuse eesmärk jõulude ajal?


V: Krampus karistab lapsi, kes on halvasti käitunud.

K: Kes on Krampuse vaste jõulufolklooris?


V: Püha Nikolaus on jõulufolklooris Krampuse vaste.

K: Millistes piirkondades on Krampus üks Püha Nikolause kaaslasi?


V: Krampus on üks Püha Nikolause kaaslastest sellistes piirkondades nagu Austria, Baieri, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Lõuna-Tirool ja osa Põhja-Itaaliast.

K: Kas Püha Nikolaus on tegelane, kes premeerib hästi käituvaid lapsi kingitustega?


V: Jah, Püha Nikolaus on tegelane, kes premeerib hästi käituvaid lapsi kingitustega.

K: Milline on Krampuse võimalik päritolu?


V: Krampuse päritolu ei ole teada, kuid mõned folkloristid ja antropoloogid usuvad, et see võib olla eelkristliku päritoluga.

K: Milline näeb Krampus välja krampuse folkloori järgi?


V: Krampuse folkloor kirjeldab Krampust kui pooleldi kitse ja pooleldi deemoni kuju, kes on sarvedega ja antropomorfne.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3