Neoliitiline revolutsioon: põllumajanduse ja asustuse sünd
Neoliitiline revolutsioon (uus kiviaeg) oli inimkonna esimene suurem põllumajanduslik revolutsioon. See polnud äkiline sündmus, vaid järkjärguline üleminek nomaadlikelt küttimis- ja kogumiskogukondadelt püsivamale põllumajandusele ja alalisemale asustusele. Sõna „revolutsioon” rõhutab selle muutuse ulatust: elatustehnika, tööjaotuse, sotsiaalse korralduse ja tehnoloogia põhimuutus, mis mõjutas julmalt elanikearvu ja keskkonda. See üleminek toimus eri piirkondades eri aegadel; paljud Põhja-Lähis-Ida (Fertile Crescent) ühiskonnad hakkasid muutuma umbes 9–7 tuhat aastat tagasi, ent neoliitilised protsessid algasid mõnes kohas veel varem ja mõnes hiljem.
Põhjused, levik ja ajastus
Neoliitiline muutus ei olnud maailma ulatuses korraga: taimede ja loomade kodustamine tekkis iseseisvalt mitmes kohas, näiteks Lähis-Idas, Hiinas, Mesoameerikas, Andides, Lääne-Aafrikas ja Uus-Guineas. Muutuse ajendiks olid mitmed tegurid: kliimamuutused pärast viimast jääaega, stabiilsemad elupaigatingimused, puudujääk või vastupidi, rohkem toiduressursse kindlates paikades ning inimeste oskuste ja tehnoloogiate (nt tööriistad, säilitamismeetodid) areng.
Tehnoloogia ja majandus
Mõiste viitab üldisele ajavahemikule, mille jooksul toimusid sellised arengud nagu varajase põllumajandustehnika kasutuselevõtt, põllukultuuride kasvatamine ja loomade kodustamine. Inimesed hakkasid teadlikult kasvatama teravilju (nt nisu, oder), köögivilju ja hiljem ka riisi, maisi, ubasid, kartulit ja muid kohalikke kultuure vastavalt piirkonnale. Loomad nagu lammas, kits, veis, siga ja kana said inimeste partneriteks ning neid kasutati liha, piima, villa ja tööjõu jaoks.
- Tööriistad ja tehnika: ilmusid teritatud sirbid, jahvatuskivid, algelised aasad ja hiljem ka niidumasinad; tekkis potikunst (pottide kasutamine toidu säilitamiseks ja keetmiseks).
- Säilitamine ja ületootmine: teravilja hakati ladustama, mis võimaldas toiduvaru ja kauplemist. Hea saagikusest tulenev ületootmine aitas ühiskonnal üle elada kehvemaid aastaid ning võimaldas osa inimestest pühenduda muudele töödele.
- Irrigeerimine ja muldade kasutus: paljud ühiskonnad arendasid välja vee juhtimise ja põllumajandustehnikaid, mis tõstsid tootlikkust, kuid koormasid keskkonda.
Asustus ja ühiskondlikud muutused
Neoliitiline revolutsioon viis elamiseni püsivates või poolpüsivates asulates, külanõukogud ja linnuse tüüpi kooslused hakati moodustuma. Selle tõttu elas vähem inimesi nomaadliku eluviisiga. Püsiva asustuse tagajärjel tekkis vajadus selgitada, kellele kasvatatud saak või maa kuulub, ning seetõttu töötati välja maa omandiõiguse mõiste ja erinevad põhimõtted maa kasutamiseks.
Ühiskonnas kujunesid välja selged hierarhiad ja tööjaotus: osa inimesi jäi põllumajanduse juurde, osa hakkas tegema käsitööd (keraamika, tööriistad, tekstiilid), osa tegeles kaubanduse ja hooajalise tööga. Rahvastikutihedus kasvas ning tihedamate kogukondade tõttu suurenes ka haiguste leviku risk ja sotsiaalne pinge, mis mõnel pool viis vägivallani ja kaitserajatiste ehitamiseni.
Mõju keskkonnale ja kultuurile
Looduskeskkond muutus mitmel moel: metsi raiuti põllumaaks, intensiivne põlluharimine võis põhjustada mulla ammendumist ja erosiooni ning uued põllutehnikad ja karjatamine muutsid maastikke. Inimeste toidulauale tuli juurde rohkem taime- ja teraviljatoitu, mis muutis toitumise struktuuri ning mõjutas demograafiat ja töövõimet. Samas tõi tihedam elamine kaasa nakkushaiguste ja toiduga seotud probleemide (nt toidumürgitused, näljahädad rikasaste varieerumisel) leviku.
Pikaajalised tagajärjed
Neoliitiline revolutsioon oli aluseks hilisemale tsivilisatsioonide tekkimisele: teravilja ladustamine, ületootmine ja kauplemine lõid eeldused linnade, komplekssete riikide ning kirjanduse ja halduse tekkeks. Põllumajandus võimaldas toota üha suuremaid varusid, mis võimaldas spetsialiseerumist, tehnoloogilist arengut ja kultuurilist mitmekesistumist. Samas tekitas see ka sotsiaalseid ebavõrdsusi ja uusi konflikte ressursi üle.
Kokkuvõttes oli neoliitiline revolutsioon mitmeosaline protsess, mis muutis fundamentaalselt inimeste suhtlemist looduse, üksteise ja tehnoloogiaga. See ei olnud ühesugune kõikjal maailmas, kuid ühtlaselt tähendas see üleminekut väikestest rändavatest gruppidest suuremateks, püsivamateks ja keerukamateks ühiskondadeks.
Knap of Howari talu, mis oli hõivatud alates 3500 eKr kuni 3100 eKr.
Üldine protsess
Koduloomade, nagu koerte, kitsede, lammaste ja veiste ning põllukultuuride abil muutus inimühiskond. Nüüd, kui neil oli põllukultuur ja kariloomad, ei pidanud nad enam ringi liikuma. Nad said ehitada paremaid asulaid. Muutus ka nende toitumine. See sisaldas rohkem kaera ja köögivilju. Inimesed hakkasid ka mõningaid toiduaineid säilitama ja majandama - ei olnud soovitatav süüa kõiki teraviljaseemneid, sest siis ei oleks järgmisel aastal enam seemneid istutamiseks jäänud. Samuti tekkisid mõnel aastal ülejäägid ja neid sai teiste inimestega teiste kaupade vastu kaubelda.
Need muutused toimusid mitmel pool maailmas, üksteisest sõltumatult. Need ei toimunud siiski samas järjekorras. Kõige varasemad põllumajandusühiskonnad Lähis-Idas ei kasutanud keraamikat. Praegugi on ebaselge, mil määral kodustati taimi Suurbritannias või kas püsivalt asustatud kogukonnad üldse eksisteerisid. Jaapani varajased ühiskonnad kasutasid keraamikat enne põllumajanduse arengut.
Paleoliitikumis oli palju erinevaid inimliike. Praeguste uuringute kohaselt jõudis mesoliitikumisse ja neoliitikumisse aga ainult tänapäeva inimene.
Vere Gordon Childe andis sellele protsessile 1920. aastatel nime "neoliitiline revolutsioon". Ta arvas, et see on sama oluline kui tööstusrevolutsioon (mis toimus 18. ja 19. sajandil).
Kaevatud neoliitilise elamu jäänused Skara Brae'is Orkney'de saartel
Teooriad neoliitilise revolutsiooni kohta
On erinevaid teooriaid, miks see üleminek võis toimuda:
- Oaasi teooria: Kliima muutus ja vihma oli vähem. Inimesed läksid elama oaasidesse või nende lähedusse, kus on rohkem vett, et ellu jääda. Seda tegid ka mõned loomad ja taimed. See oli vaid väike samm, et kodustada mõned loomad, kes olid seal. Seda teooriat toetas Childe ise. Selle perioodi kliimaandmed seda siiski ei toeta.
- Künklike külgede teooria. Selle kohaselt sai põllumajandus alguse Tauruse ja Zagrose mäestiku künklikest külgedest ning arenes välja intensiivsest ja keskendunud teraviljakogumisest selles piirkonnas. See pakuti välja 1948. aastal.
- Piduliku pidutsemise mudel näitab, et põllumajanduse aluseks oli võimu näitamine, näiteks pidude korraldamine, et näidata domineerimist. See eeldas suurte toidukoguste kogumist, mis ajendas põllumajandustehnoloogiat.
- Demograafiliste teooriate kohaselt kasvas kohalik elanikkond nii palju, et seda oli raske üksnes küttimise ja kogumise abil ülal pidada. Toitu oli vaja rohkem, kui suudeti koguda. Mitmesugused sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid aitasid kaasa toiduvajaduse tekkimisele.
- Evolutsioonilise/intentsionaalse teooria kohaselt on põllumajandus taimede ja inimeste evolutsiooniline kohanemine. Metsikute taimede kodustamine algas nende kaitsmisest. Hiljem hakati hoolikamalt valima nende kasvatamise kohta. Lõpuks kodustati neid.
Põhjused, miks see juhtus
Harlandi sõnul on kolm peamist põhjust, miks neoliitiline revolutsioon toimus:
- Kodustamine usulistel põhjustel. Toimus sümbolite revolutsioon; muutusid ka usulised tõekspidamised. Sellele võivad vihjeks olla leitud Veenuse kujud.
- Majandamine ülekoormatuse ja stressi tõttu. Paljud loomad surid välja viimase jääaja lõpus. Inimeste arvukus oli kasvanud, et täita kogu olemasolev maa. Tekkis toidukriis. Põllumajandus oli ainus viis, kuidas rahvastikku olemasoleva maa peal ülal pidada.
- Kodustamine toiduainekogujate avastamisest. Toiduaineid koguvad inimesed olid need, kes hoolitsesid poegade eest ja hoidsid tuld üleval. Aja jooksul leidsid nad välja, millised taimed olid söödavad või aitasid teatud haiguste vastu. Samuti aitasid nad kodustada loomi (kes siis koos inimestega rändasid).
Küsimused ja vastused
K: Mis on uuskeynesioloogiline revolutsioon?
V: Neoliitiline revolutsioon oli esimene põllumajanduslik revolutsioon. See oli järkjärguline üleminek nomaadlikelt küttimis- ja kogumiskogukondadelt põllumajandusele ja asustamisele, mis muutis ülemineku teinud kogukondade eluviisi.
K: Millal see toimus?
V: Neoliitiline revolutsioon toimus erinevates eelajaloolistes inimühiskondades eri aegadel, kusjuures paljud ühiskonnad muutusid 9-7 tuhat aastat tagasi.
K: Millised muutused toimusid sel ajavahemikul?
V: Selle ajavahemiku jooksul võeti kasutusele varajased põllumajandustehnikad, toimus põllukultuuride kasvatamine ja loomade kodustamine. Samuti hakkasid inimesed elama alalistes või poolpüsivates asulates, selle asemel et elada nomaadieluviisi, kujunes välja maaomand, rahvastiku suurus kasvas, toitumine muutus ja sisaldas rohkem taime- ja teraviljatoitu, ühiskonnas kujunesid välja hierarhiad, teravilja ladustati ja kaubeldi hea saagikuse ülejäägiga.
K: Kuidas mõjutas see inimeste eluviisi?
V: Neoliitikumi revolutsioon muutis inimeste eluviise, kuna nad läksid nomaadilisest küttimis- ja kogumisviisist üle põllumajandusele ja asustamisele rajatud eluviisile. See tõi kaasa selle, et vähem inimesi elas nomaadliku eluviisi järgi, samuti muutusid ühiskondlik korraldus ja tehnoloogia, näiteks maaomandi arendamine.
K: Kuidas mõjutas see toitumist?
V: Neoliitilise revolutsiooni ajal toimunud ülemineku käigus põllumajanduslikule eluviisile muutus inimeste toitumine nii, et see sisaldas varasemast rohkem taime- ja teraviljatoitu.
K: Millist muud mõju avaldas see ühiskonnale?
V: Lisaks sellele, et see mõjutas toitumist ja elustiili, mis toimus üleminekuga nomaadlikust küttimis- ja kogumisviisist põllumajandusele ja asustamisele; rahvastiku suurus kasvas; kujunesid välja hierarhiad; teravilja sai ladustada kaubanduse või ületootmise jaoks; loodi maaomand; muutus sotsiaalne korraldus; tehnoloogia arenes edasi.
