Neoliitiline revolutsioon
Neoliitiline revolutsioon (uus kiviaeg) oli esimene põllumajanduslik revolutsioon. See oli järkjärguline üleminek nomaadlikelt küttimis- ja kogumiskogukondadelt ja -rühmadelt põllumajandusele ja asustamisele. Seda perioodi kirjeldatakse kui "revolutsiooni", sest see muutis muutuse teinud kogukondade eluviisi. See toimus erinevates eelajaloolistes inimühiskondades erinevatel aegadel. Paljud ühiskonnad muutusid 9-7 tuhat aastat tagasi
Mõiste viitab üldisele ajavahemikule, mille jooksul need arengud toimusid. See kehtib ka toimunud muutuste kohta: varajase põllumajandustehnika kasutuselevõtt, põllukultuuride kasvatamine ja loomade kodustamine. Neoliitiline revolutsioon on oluline sotsiaalse korralduse ja tehnoloogia arengu seisukohalt.
Neoliitiline revolutsioon viis elamiseni püsivates või poolpüsivates asulates. Selle tõttu elasid vähem inimesi nomaadliku eluviisiga. Selleks, et oleks võimalik teada, kellele kasvatatud saak kuulub, töötati välja maa omandiõiguse mõiste. Looduskeskkond muutus, rahvastikutihedus kasvas ja inimesed sõid oma toidulaual rohkem taime- ja teraviljatoitu. Ühiskonnas kujunesid välja hierarhiad. Teravilja ladustati ja sellega sai kaubelda. Hea saagikusest tulenev ületootmine aitas ühiskonnal üle elada halbu aastaid.
Knap of Howari talu, mis oli hõivatud alates 3500 eKr kuni 3100 eKr.
Üldine protsess
Koduloomade, nagu koerte, kitsede, lammaste ja veiste ning põllukultuuride abil muutus inimühiskond. Nüüd, kui neil oli põllukultuur ja kariloomad, ei pidanud nad enam ringi liikuma. Nad said ehitada paremaid asulaid. Muutus ka nende toitumine. See sisaldas rohkem kaera ja köögivilju. Inimesed hakkasid ka mõningaid toiduaineid säilitama ja majandama - ei olnud soovitatav süüa kõiki teraviljaseemneid, sest siis ei oleks järgmisel aastal enam seemneid istutamiseks jäänud. Samuti tekkisid mõnel aastal ülejäägid ja neid sai teiste inimestega teiste kaupade vastu kaubelda.
Need muutused toimusid mitmel pool maailmas, üksteisest sõltumatult. Need ei toimunud siiski samas järjekorras. Kõige varasemad põllumajandusühiskonnad Lähis-Idas ei kasutanud keraamikat. Praegugi on ebaselge, mil määral kodustati taimi Suurbritannias või kas püsivalt asustatud kogukonnad üldse eksisteerisid. Jaapani varajased ühiskonnad kasutasid keraamikat enne põllumajanduse arengut.
Paleoliitikumis oli palju erinevaid inimliike. Praeguste uuringute kohaselt jõudis mesoliitikumisse ja neoliitikumisse aga ainult tänapäeva inimene.
Vere Gordon Childe andis sellele protsessile 1920. aastatel nime "neoliitiline revolutsioon". Ta arvas, et see on sama oluline kui tööstusrevolutsioon (mis toimus 18. ja 19. sajandil).
Kaevatud neoliitilise elamu jäänused Skara Brae'is Orkney'de saartel
Teooriad neoliitilise revolutsiooni kohta
On erinevaid teooriaid, miks see üleminek võis toimuda:
- Oaasi teooria: Kliima muutus ja vihma oli vähem. Inimesed läksid elama oaasidesse või nende lähedusse, kus on rohkem vett, et ellu jääda. Seda tegid ka mõned loomad ja taimed. See oli vaid väike samm, et kodustada mõned loomad, kes olid seal. Seda teooriat toetas Childe ise. Selle perioodi kliimaandmed seda siiski ei toeta.
- Künklike külgede teooria. Selle kohaselt sai põllumajandus alguse Tauruse ja Zagrose mäestiku künklikest külgedest ning arenes välja intensiivsest ja keskendunud teraviljakogumisest selles piirkonnas. See pakuti välja 1948. aastal.
- Piduliku pidutsemise mudel näitab, et põllumajanduse aluseks oli võimu näitamine, näiteks pidude korraldamine, et näidata domineerimist. See eeldas suurte toidukoguste kogumist, mis ajendas põllumajandustehnoloogiat.
- Demograafiliste teooriate kohaselt kasvas kohalik elanikkond nii palju, et seda oli raske üksnes küttimise ja kogumise abil ülal pidada. Toitu oli vaja rohkem, kui suudeti koguda. Mitmesugused sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid aitasid kaasa toiduvajaduse tekkimisele.
- Evolutsioonilise/intentsionaalse teooria kohaselt on põllumajandus taimede ja inimeste evolutsiooniline kohanemine. Metsikute taimede kodustamine algas nende kaitsmisest. Hiljem hakati hoolikamalt valima nende kasvatamise kohta. Lõpuks kodustati neid.
Põhjused, miks see juhtus
Harlandi sõnul on kolm peamist põhjust, miks neoliitiline revolutsioon toimus:
- Kodustamine usulistel põhjustel. Toimus sümbolite revolutsioon; muutusid ka usulised tõekspidamised. Sellele võivad vihjeks olla leitud Veenuse kujud.
- Majandamine ülekoormatuse ja stressi tõttu. Paljud loomad surid välja viimase jääaja lõpus. Inimeste arvukus oli kasvanud, et täita kogu olemasolev maa. Tekkis toidukriis. Põllumajandus oli ainus viis, kuidas rahvastikku olemasoleva maa peal ülal pidada.
- Kodustamine toiduainekogujate avastamisest. Toiduaineid koguvad inimesed olid need, kes hoolitsesid poegade eest ja hoidsid tuld üleval. Aja jooksul leidsid nad välja, millised taimed olid söödavad või aitasid teatud haiguste vastu. Samuti aitasid nad kodustada loomi (kes siis koos inimestega rändasid).
Küsimused ja vastused
K: Mis on uuskeynesioloogiline revolutsioon?
V: Neoliitiline revolutsioon oli esimene põllumajanduslik revolutsioon. See oli järkjärguline üleminek nomaadlikelt küttimis- ja kogumiskogukondadelt põllumajandusele ja asustamisele, mis muutis ülemineku teinud kogukondade eluviisi.
K: Millal see toimus?
V: Neoliitiline revolutsioon toimus erinevates eelajaloolistes inimühiskondades eri aegadel, kusjuures paljud ühiskonnad muutusid 9-7 tuhat aastat tagasi.
K: Millised muutused toimusid sel ajavahemikul?
V: Selle ajavahemiku jooksul võeti kasutusele varajased põllumajandustehnikad, toimus põllukultuuride kasvatamine ja loomade kodustamine. Samuti hakkasid inimesed elama alalistes või poolpüsivates asulates, selle asemel et elada nomaadieluviisi, kujunes välja maaomand, rahvastiku suurus kasvas, toitumine muutus ja sisaldas rohkem taime- ja teraviljatoitu, ühiskonnas kujunesid välja hierarhiad, teravilja ladustati ja kaubeldi hea saagikuse ülejäägiga.
K: Kuidas mõjutas see inimeste eluviisi?
V: Neoliitikumi revolutsioon muutis inimeste eluviise, kuna nad läksid nomaadilisest küttimis- ja kogumisviisist üle põllumajandusele ja asustamisele rajatud eluviisile. See tõi kaasa selle, et vähem inimesi elas nomaadliku eluviisi järgi, samuti muutusid ühiskondlik korraldus ja tehnoloogia, näiteks maaomandi arendamine.
K: Kuidas mõjutas see toitumist?
V: Neoliitilise revolutsiooni ajal toimunud ülemineku käigus põllumajanduslikule eluviisile muutus inimeste toitumine nii, et see sisaldas varasemast rohkem taime- ja teraviljatoitu.
K: Millist muud mõju avaldas see ühiskonnale?
V: Lisaks sellele, et see mõjutas toitumist ja elustiili, mis toimus üleminekuga nomaadlikust küttimis- ja kogumisviisist põllumajandusele ja asustamisele; rahvastiku suurus kasvas; kujunesid välja hierarhiad; teravilja sai ladustada kaubanduse või ületootmise jaoks; loodi maaomand; muutus sotsiaalne korraldus; tehnoloogia arenes edasi.
