Kurameerimine loomadel
Loomade kurameerimine on käitumine, mille abil erinevad liigid valivad oma partnereid paljunemiseks. Tavaliselt alustab kurameerimist isane ja emane valib isase "soorituse" põhjal kas paaritumise või tagasilükkamise.
Paljudel loomadel on paaride valimise rituaalid. Loomade kurameerimine võib hõlmata keerulisi tantse või puudutusi, häälitsusi või ilu või võitlusvõime näitamist. Üks loom, kelle kurameerimisrituaale on hästi uuritud, on laanelind, kelle isane ehitab kogutud esemetest "lava". Teine on suur-karvalane, kelle kurameerimistantse kirjeldas esimesena Julian Huxley.
Sellistel juhtudel, nagu näiteks suur-konnakotkas, moodustavad paarid eluaegse (või vähemalt pikaajalise) partnerluse. Sellisel juhul toimuvad ka paaristumistantsud kogu paaritusperioodi ja kogu poegade kasvatamise aja jooksul. Kui paarid lähevad lahku, siis on nende kokkutuleku ajal erakordselt jõulised tantsud. On mitmeid "tantsurutiini", mis esinevad erinevates elutingimustes. Kogu see käitumine on pärilik, kuigi üksik lind mäletab koha ja partneri püsivalt.
Võiks arvata, et kurameerimine toimub ainult sellistel loomadel, kellel on üsna keerulised ajud, näiteks imetajatel ja lindudel. See ei ole nii. Isased Drosophila kärbsed peavad tegema paarumistantsu emase ees, enne kui ta lubab neil paarituda. Kui tants ei ole selle liigi jaoks "õige", keeldub ta isasloomast. Rohkem kui viiskümmend aastat tagasi avastati, et kui isas kannab mutatsiooni, mis häirib tantsu, ei saa ta paaritumist saavutada: emasloomad lükkavad ta tagasi. See käitumine on selgelt kasulik emasloomale, kelle geenid on paremad, kui tema partner on bioloogiliselt sobiv, et panustada järgmisesse põlvkonda. Drosofiilad ei ole sugugi ainsad putukad, kellel on paarumisrituaalid.
See on üsna rutiinne tervitus: mõlemad linnud on rahulikud. Selles asendis raputavad nad rituaalselt pead.
Kui linnud on erutumad, tõuseb kroon üles ja kaelakarvad kerkivad üles.
Seksuaalne konflikt
Sooline konflikt on siis, kui isaste ja emaste huvid paljunemisel ei ole samad:
- Isased: nende huvi on paarituda suure hulga täiesti ustavate emasloomadega, levitades seega oma geene laialt populatsioonis.
- Emased: nende huvi on paarituda suure hulga sobivate isasloomadega, et toota suur hulk sobivaid ja mitmekesiseid järeltulijaid.
Paaritamisrituaal kujunes välja seetõttu, et emasloomadel on kasulik valida partnereid. Kui emasloomal on spermat rohkem kui ühelt isaselt, siis tuleb mängu spermakonkurents. See on sperma vaheline konkurents munaraku viljastamise nimel (ainult üks spermatosoid saavutab liidu). Mõnedel putukatel süstib isane koos spermaga seemnevedelikku kemikaalide kokteili. Kemikaalid hävitavad vanemad spermad (mis tahes varasematest paaritumistest), suurendavad emaste munade munemissagedust ja vähendavad emaste soovi teise isasega uuesti paarituda. Kokteil lühendab ka emase eluiga, vähendades seega tõenäosust, et ta paaritub teiste isasloomadega. Samuti võivad mõned emased vabaneda eelmise isase spermast.
Pärast paaritumist teevad isased mitmesuguseid asju, et takistada emaslooma uuesti paaritumist. See, mida isas teeb, sõltub liigist. Mõne liigi puhul ummistab isane pärast seemendamist emase avause. Mõnel hümenoptera liigil annab isane tohutu hulga spermat, millest piisab emase pika eluea jooksul. Lindudel ja imetajatel võib isane võidelda teiste isaskandidaatide vastu.
Seega on kurameerimine nähtav osa keerulisest sündmuste seeriast, mille käigus isased ja emased kohtuvad paaritumiseks. Paarisuhte jätkumine pärast paaritumist on lindudel ja imetajatel tavaline, sest nende geenide säilimine sõltub sellest, kas viljastatud munad jõuavad suguküpseks. Kui selleks on vaja mõlema vanema toetust, on rituaalid viisiks, kuidas paar püsib ühenduses. Väljakujunenud paarid, isegi suur-konnakotkaste, elavad üksikuna (sageli suures rühmas) väljaspool paaritumisperioodi.
Seotud leheküljed
- Sooline valik
- Näita (zooloogia)
Küsimused ja vastused
K: Mis on loomade kurameerimine?
V: Kurameerimine loomadel on käitumine, mille abil erinevad liigid valivad oma partnereid paljunemiseks. Tavaliselt alustab kurameerimist isane ja emane valib tema soorituse põhjal kas paaritumise või tagasilükkamise.
K: Millisel loomal on hästi uuritud kurameerimisrituaalid?
V: Loorilinnul on hästi uuritud kurameerimisrituaalid, mille käigus ehitab isane kogutud esemetest "boweri".
K: Milliseid partnerlussuhteid sõlmivad suurkiskjad?
V: Suurtoonekurged moodustavad eluaegseid (või vähemalt pikaajalisi) partnerlussuhteid. Samuti tantsivad nad paarisuhteid kogu paaritusperioodi jooksul ja poegade kasvatamise ajal.
K: Kas see käitumine on pärilik?
V: Jah, see käitumine on pärilik, kuigi üksikud linnud mäletavad koha ja partneri püsivalt.
K: Kas imetajad ja linnud on ainsad keerulise ajuga loomad, kes tegelevad kurameerimisega?
V: Ei, imetajad ja linnud ei ole ainsad keerulise ajuga loomad, kes kurameerivad. Isased Drosophila kärbsed peavad enne paaritumise lubamist emaste ees sooritama paaritumistantsu; kui see ei ole selle liigi jaoks õige, lükkab naine ta tagasi. See käitumine on emasloomadele kasulik, kelle geenidel on suurem võimalus panustada tulevastesse põlvkondadesse, kui tema partner on bioloogiliselt sobiv. Ka teistel putukatel on paaritusrituaalid.
