Loomade kurameerimine (paaritumiskäitumine): määratlus ja näited
Avasta loomade kurameerimine — rituaalid, tantsud, häälitsused ja näited laanelinnust kärbesteni. Määratlus, pärandlikkus ja paaritumisstrateegiad selgelt ning huvitavalt.
Loomade kurameerimine on käitumine, mille abil erinevad liigid valivad oma partnereid paljunemiseks. Tavaliselt alustab kurameerimist isane; emane hindab ja valib edasi selle põhjal, kas isase „sooritus” näib talle sobiv. Kurameerimine aitab nii partneri leidmisel kui ka sobiva partneri geneetilise ja tervisliku sobivuse hindamisel.
Paljudel loomadel on paaride valimise rituaalid, mis võivad olla väga erineva keerukusega. Laanelind on selleks klassikaline näide: isane ehitab ja kaunistab kogutud esemetest „lava” ega meeldi lihtsalt ilus välimus, vaid ka oskus paigutada esemed nõuab õiget „oskust”. Teise näitena toob tekst välja „suur-karvalane”, kelle kurameerimistantse kirjeldas esimesena Julian Huxley. Kurameerimine võib hõlmata keerukaid tantse või puudutusi, häälitsusi, visuaalseid mänglevaid elemente, laulu, lõhnasignaale või ka agressiivsemaid võitlusi teiste isastega.
On liike, kus paarid jäävad kokku pikka aega või eluks ajaks. Näiteks mõnede röövlindude puhul — nagu tekstis mainitud „suur-konnakotkas” — moodustavad paarid pikaajalise partnerluse: neil esinevad paaristumistantsud kogu paaritusperioodi ja poegade kasvatamise ajal. Kui paarid ajutiselt lahku lähevad, võivad nende taasühinemisest saada intensiivsed ja väljendusrikkad tantsud. Selliseid rutiine on eri liikidel erinevates elutingimustes palju. Kogu see käitumine on pärilik, kuigi üksik lind mäletab koha ja partneri püsivalt.
Miks kurameerimine on oluline
Kurameerimine on osa seksuaalsest valikust — protsessist, mille kaudu valitakse partnerid vastavalt omadustele, mis suurendavad järglaste ellujäämise ja paljunemisedu tõenäosust. See aitab:
Erinevad signaalid ja strateegiad
Kurameerimiseks kasutatavad signaalid sõltuvad liigi sensoorsetest võimetest ja elupaigast. Levinumad signaalid on:
Mõnel liigist on rollide vahetus: näiteks on liike, kus emane teeb aktiivsema lähenemise ja isased valivad, või kus isased pakuvad ressursse (nt pesa) ja emane valib. On ka „lekke” (inglise keeles lekking) süsteeme, kus isased kogunevad ühisele väljale ja esitlevad end, et emased saaksid valida.
Näited eri rühmadest
Kurameerimine ei ole ainult kõrgemate ajukoorega liikide atribuut. Ka putukad ja selgrootud võivad omada keerukaid rituaale. Näiteks isased Drosophila kärbsed teevad keerukaid tantsusid ja täpsustavad käitumist emase ees: kui tants ei ole selle liigi jaoks „õige”, keeldub emane paaritumast. Uuringud näitavad, et kui isane kannab mutatsiooni, mis häirib tantsu, ei saa ta edukalt paarituda — emasloomad lükkavad ta tagasi. Selline käitumine aitab emastel valida partnereid, kelle geenid on kvaliteetsemad või bioloogiliselt sobiv järglastele. Drosofiilad ei ole ainsad putukad, kellel on keerulised paarumisrituaalid — sarnased strateegiad esinevad ka teistes selgroogsetes ja selgrootutes.
Kulud, riskid ja evolutsioonilised seletused
Kõik väljapanekud ja signaalid ei tule ilma kuludeta: nad nõuavad energiat, suurendavad kiskjate tähelepanu ja võivad vähendada liikuja ellujäämist. Evolutsiooniline teooria püüab selgitada, miks sellised kulukad omadused siiski säilivad. Peamised seletused hõlmavad:
Kokkuvõte
Kurameerimine on mitmekesine ja olulisi funktsioone teeniv käitumine, mille kaudu loomad valivad partnereid, suhtlevad potentsiaalsete paaridega ning annavad signaale oma kvaliteedi ja sobivuse kohta. See nähtus esineb paljudes taksonoomilistes rühmades — lindudest ja imetajatest kuni putukate ja teiste selgrootuteni — ja on tähtis nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka liigi kohanemisstrateegiate mõistmisel.
See on üsna rutiinne tervitus: mõlemad linnud on rahulikud. Selles asendis raputavad nad rituaalselt pead.
Kui linnud on erutumad, tõuseb kroon üles ja kaelakarvad kerkivad üles.
Seksuaalne konflikt
Sooline konflikt on siis, kui isaste ja emaste huvid paljunemisel ei ole samad:
- Isased: nende huvi on paarituda suure hulga täiesti ustavate emasloomadega, levitades seega oma geene laialt populatsioonis.
- Emased: nende huvi on paarituda suure hulga sobivate isasloomadega, et toota suur hulk sobivaid ja mitmekesiseid järeltulijaid.
Paaritamisrituaal kujunes välja seetõttu, et emasloomadel on kasulik valida partnereid. Kui emasloomal on spermat rohkem kui ühelt isaselt, siis tuleb mängu spermakonkurents. See on sperma vaheline konkurents munaraku viljastamise nimel (ainult üks spermatosoid saavutab liidu). Mõnedel putukatel süstib isane koos spermaga seemnevedelikku kemikaalide kokteili. Kemikaalid hävitavad vanemad spermad (mis tahes varasematest paaritumistest), suurendavad emaste munade munemissagedust ja vähendavad emaste soovi teise isasega uuesti paarituda. Kokteil lühendab ka emase eluiga, vähendades seega tõenäosust, et ta paaritub teiste isasloomadega. Samuti võivad mõned emased vabaneda eelmise isase spermast.
Pärast paaritumist teevad isased mitmesuguseid asju, et takistada emaslooma uuesti paaritumist. See, mida isas teeb, sõltub liigist. Mõne liigi puhul ummistab isane pärast seemendamist emase avause. Mõnel hümenoptera liigil annab isane tohutu hulga spermat, millest piisab emase pika eluea jooksul. Lindudel ja imetajatel võib isane võidelda teiste isaskandidaatide vastu.
Seega on kurameerimine nähtav osa keerulisest sündmuste seeriast, mille käigus isased ja emased kohtuvad paaritumiseks. Paarisuhte jätkumine pärast paaritumist on lindudel ja imetajatel tavaline, sest nende geenide säilimine sõltub sellest, kas viljastatud munad jõuavad suguküpseks. Kui selleks on vaja mõlema vanema toetust, on rituaalid viisiks, kuidas paar püsib ühenduses. Väljakujunenud paarid, isegi suur-konnakotkaste, elavad üksikuna (sageli suures rühmas) väljaspool paaritumisperioodi.
Seotud leheküljed
- Sooline valik
- Näita (zooloogia)
Küsimused ja vastused
K: Mis on loomade kurameerimine?
V: Kurameerimine loomadel on käitumine, mille abil erinevad liigid valivad oma partnereid paljunemiseks. Tavaliselt alustab kurameerimist isane ja emane valib tema soorituse põhjal kas paaritumise või tagasilükkamise.
K: Millisel loomal on hästi uuritud kurameerimisrituaalid?
V: Loorilinnul on hästi uuritud kurameerimisrituaalid, mille käigus ehitab isane kogutud esemetest "boweri".
K: Milliseid partnerlussuhteid sõlmivad suurkiskjad?
V: Suurtoonekurged moodustavad eluaegseid (või vähemalt pikaajalisi) partnerlussuhteid. Samuti tantsivad nad paarisuhteid kogu paaritusperioodi jooksul ja poegade kasvatamise ajal.
K: Kas see käitumine on pärilik?
V: Jah, see käitumine on pärilik, kuigi üksikud linnud mäletavad koha ja partneri püsivalt.
K: Kas imetajad ja linnud on ainsad keerulise ajuga loomad, kes tegelevad kurameerimisega?
V: Ei, imetajad ja linnud ei ole ainsad keerulise ajuga loomad, kes kurameerivad. Isased Drosophila kärbsed peavad enne paaritumise lubamist emaste ees sooritama paaritumistantsu; kui see ei ole selle liigi jaoks õige, lükkab naine ta tagasi. See käitumine on emasloomadele kasulik, kelle geenidel on suurem võimalus panustada tulevastesse põlvkondadesse, kui tema partner on bioloogiliselt sobiv. Ka teistel putukatel on paaritusrituaalid.
Otsige