Seepia

Anatoomia

Cuttlebone

Seepial on sisemine seepia, mis koosneb kaltsiumkarbonaadist. See on poorne, täis väikseid auke, seepia ujuvus võib muutuda, võimaldades seepial minna madalamale või kõrgemale, muutes gaasi ja vedeliku kogust oma kambrites. Igal liigil on oma kuju, suurus ja harjade või tekstuuri muster. Juveeli- ja hõbeseppade poolt kasutatakse kammkarbonaadi luid väikeste esemete valamiseks. Tänapäeval on nad ilmselt paremini tuntud kui materjal, mida antakse lemmiklindudele kaltsiumiallikana. Seepia luid leidub ainult seepiatel ja see on üks tunnusjoontest, mis eristab neid kalmaaridest ja teistest molluskitest.

Muutuv värvus

Seepiaid nimetatakse mõnikord mere kameeleoniks, sest nad suudavad oma naha värvi muuta. Nende nahk võib vilgutada värvilist mustrit, et suhelda teiste seepiaalidega ja varjata end kiskjate eest. Selle värvimuutmise funktsiooni tekitavad punaste, kollaste, pruunide ja mustade pigmentidega kromatofooride rühmad, mis asuvad peegeldavate iridofooride ja leukofooride kihi kohal. Need kõik asuvad seepia nahas ja töötavad koos, et muuta selle värvi. Neid spetsiaalseid pigmendirakke on kuni 200 ruutmillimeetri kohta.

Pigmenditud kromatofooridel on pigmendikott ja suur membraan, mis on kokkuvolditud, kui see on tagasi tõmmatud. Külgedel on 6-20 väikest lihasrakku, mis võivad kokku tõmbuda, et suruda elastne kott vastu nahka kettaks.

Iridofoorid on kitiinist või valgest valmistatud plaadid, mis suudavad valgust peegeldada. Nad on vastutavad metallilise sinise, rohelise, kuldse ja hõbedase värvuse eest, mida seepia puhul sageli võib näha. Kõiki neid rakke saab kasutada kombinatsioonides. Lisaks sellele, et seepia suudab mõjutada oma nahast peegelduva valguse värvi, suudab taudikarp ka valguse polarisatsiooni mõjutada, mida saab kasutada signaaliks teistele loomadele, kes tajuvad polarisatsiooni.

Silmad

Seepia silmad on loomariigis ühed kõige arenenumad. Peajalgsete silmade areng erineb põhimõtteliselt selgroogsete, näiteks inimese omast, kuid nende tööpõhimõte on üsna sarnane. Peajalgsete ja selgroogsete silmade sarnasus on näide konvergentsest evolutsioonist. Kuigi nad ei näe värve, suudavad nad tajuda valguse polarisatsiooni, mis parandab nende kontrasti nägemise võimet. Nende võrkkestal on kaks kontsentreeritud sensorirakkude laiku (nn fovea), millest üks on mõeldud rohkem ettepoole ja teine rohkem tahapoole vaatamiseks. Selle asemel, et ümber kujundada läätsed, nagu seda tehakse inimestel, tõmbavad nad selle asemel kogu silma ümber, et muuta fookust.

Veri

Sepia veri on ebatavalise rohesinise varjundiga, sest see kasutab hapniku transportimiseks vaske sisaldavat valku hemotsüaniini, mitte punast rauda sisaldavat valku hemoglobiini, mida leidub selgroogsetel loomadel. See on sarnane lülijalgsete verega. Hemotsüaniin ei kanna hapnikku nii hästi kui hemoglobiin. Verd pumbatakse kolme eraldi "südame" abil. Neist kahte kasutatakse vere pumpamiseks seepia küülikupaaridesse (üks süda igale küülikule) ja kolmandat kasutatakse vere pumpamiseks ülejäänud kehas.

Pfeffer's Flamboyant Cuttlefish, Sipadan, Malaisia

Inimese huvi

Tint

Seepia on tindiga nagu kalmaaridel ja kaheksajalgsetel. Nagu kalmaaridelgi, on tint kaitsevahend, mida pritsitakse välja, et ohu korral varjata taganemist. See tint oli varem oluline värvaine, mida nimetati seepia. Tänapäeval on kunstlikud (mitte looduslikud) värvained asendanud loodusliku seepia.

Seepia kui toit

Seepiat püütakse toiduks Vahemere ja Ida-Aasia kultuurides. Kuigi kalmaar on kogu maailmas populaarsem restoraniroog, on Ida-Aasias kuivatatud seepia väga populaarne.

Seepia on populaarne Itaalias ja Horvaatias, kus seda kasutatakse Risotto Nero's. "Nero" tähendab "must", mis on riisi värvus seepia tindi tõttu. Hispaania köögis kasutatakse seepia ja kalmaari tinti sageli toiduvalmistamisel, sest see annab roogadele merelist maitset ja pehmust ning seda lisatakse sellistesse roogadesse nagu riis, pasta ja kalahautised.

Seepia kirjanduses

Seepia tegi oma tähtsaima kirjandusliku esinemise Eugenio Montale 1925. aastal Torinos ilmunud luulekogu "Seepia luid" (Ossi di seppia) pealkirjas. Montale sai 1975. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Klassifikatsioon

Elavaid seepiaid on üle 120 liigi, mis kuuluvad 5 perekonda. Sepiadariidae sisaldab seitse liiki ja kahte perekonda; kõik ülejäänud kuuluvad Sepiidae perekonda.

• KLASS PEAJALGSED
• Nautiloidea alamklass: Nautilus
• Coleoidea alamklass: kalmaarid, kaheksajalad, seepia.
• Üleliigilised kaheksajalgsed (Octopodiformes)
• Üleliigiline perekond Decapodiformes
• Ordu Spirulida: Kalmaarid: Ram's Horn Squid
• Tellimus Sepiolida: bobtailkalmaarid
• Ordu Teuthida: hiiglaslik kalmaar
• Seltsi Sepiida: seepia
• Alarühm Sepiina
• Perekond Sepiadariidae
• Perekond Sepiidae