Etruskide kääbusvarda (Suncus etruscus) — maailma väikseim imetaja
Avasta etruskide kääbusvarda (Suncus etruscus) — maailma väikseim imetaja: 1,3 g kerge, 36–60 mm pikk, putukaid sööv metsade elanik Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Aasiani.
Etruskide kääbusvarda (Suncus etruscus) on tuntud ka kui valgehambaline kääbusvarda. See on massilt väikseim teadaolev imetajatest. Kuid Kimalasnahkhiirel on väiksem kolju.
Välimus ja mõõtmed
Väikseimad täiskasvanud isendid kaaluvad umbes 1,3 grammi ja on 36 mm (1,42 tolli) pikad (kehapikkus ninaotsast kuni sabaaluse alguseni). Täielik pikkus ninaotsast sabaotsani võib ulatuda umbes 60 mm-ni; saba ise on ligikaudu 40 mm pikk. Etruskide kääbusvarda keha on sihvakas, kaetud peene ja tiheda karvaga, esihambad on teravad ja heledad — seetõttu ka nimetus „valgehambaline”.
Levik ja elupaik
Etruskide kääbusvarda elab sooja ja sooja-mõõduka kliimaga aladel, levides laiemalt Vahemere piirkonnas ning alates Põhja-Aafrikast ja Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Aasia-ni. Kohati võib teda leida madalates metsades, võsastikes, rohumaadel, põldude servades ja aedades — eelistatult sajust kuiva, tiheda taimestikuga paiku, kus on piisavalt putukaid varuks.
Toitumine ja ainevahetus
Etruskide kääbusvarda on peamiselt kiskjas, toitudes peamiselt väikestest putukatest ja nende vastsetest. Tal on äärmiselt kiire ainevahetus: ta peab söömisega katma suurt energiavajadust ning võib tarbida märkimisväärse hulga toitu võrreldes oma kehakaaluga, et säilitada kehatemperatuuri ja aktiivsust. Närimis- ja saagijälgimisel toetub ta hästi arenenud viburraasetele (vibrissadele) ning kiiretele liigutustele.
Käitumine ja eluiga
Etruskide kääbusvarda on enamasti üksikloom, aktiivne peamiselt ööpäeva eri aegadel (sõltuvalt kohalikest tingimustest — võib olla nii öine kui ka pimenetud ajal aktiivne). Eluiga on lühike: vabas looduses elavad isendid elavad tavaliselt umbes 1–2 aastat; vangistuses võib mõnikord esineda veidi pikemat eluiga. Paljunemine on kiire — emasloomad võivad toota mitu järglastepesa aastas ja poegade areng kulgeb suhteliselt kiiresti, mis aitab säilitada populatsiooni hoolimata kõrgest suremusest.
Kaitse ja olulisus
Kuigi etruskide kääbusvarda on suurel osal levikualast suhteliselt sage ja rahvaarv stabiilne, võivad kohalikud populatsioonid kannatada elupaikade hävimise ja pestitsiidide tõttu, mis vähendavad tema toidubaasi. Rahvusvaheliselt on liigile määratud olukord tavaliselt vähem murettekitav (vt IUCN hinnanguid), kuid kohalike seisundite hindamine ja elupaikade säilitamine on olulised liigi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Lisainfo: Etruskide kääbusvarda on huvitav näide sellest, kuidas väga väike kehakuju ja äärmiselt kõrge ainevahetus võimaldavad imetajatel edukalt täita oma ökoloogilist niši väikeste putukakiskjatena.
Küsimused ja vastused
K: Mis on etruskide särge?
V: Etruskide vingerjas on massilt väikseim teadaolev imetaja.
K: Millised on veel mõned etruskide põtrade nimed?
V: Etruskide põtra tuntakse ka kui etruskide kääbuspõtra või valgehambuline kääbuspõtra.
K: Kui raske võib olla väikseim täiskasvanud etruskide põtra?
V: Väikseim täiskasvanud etruskide vingerjas võib kaaluda umbes 1,3 grammi.
K: Kui pikk on etruskide põtrad?
V: Etruskide põtrad võivad olla kuni 36 mm (1,42 tolli) pikad.
K: Milline on etruskide vöötohvitsate eluiga?
V: Etruskide vurrude eluiga on 15 kuud.
K: Kus elab etruskide vurruloom?
V: Etruskide põtrad elavad metsades ja võsastikes Lõuna-Aasia ja Lõuna-Euroopa vahel.
K: Mida etruskide vingerjas enamasti sööb?
V: Etruskide vingerjas sööb peamiselt putukaid.
Otsige