Kimalasnahkhiir (Craseonycteris thonglongyai), mida tuntakse ka Kitti-siginokk-nahkhiirena, on ohustatud nahkhiireliik. See on ainus Craseonycteridae perekonna liige ning paikneva levikuga väikese areaaliga liik. Ta esineb peamiselt Lääne-Tais ja Kagu-Birmas, kus ta asustab peamiselt jõgede ääres ja neile lähedal paiknevaid lubjakivikoobaid.
Kirjeldus
See on üks maailma väikseimaid imetajaid: kimalasnahkhiire keha on väga väike ning kaalub tavaliselt vaid mõne grammi. Tal on punakaspruun või hall karvkate ning iseloomulik seakujuline nina, mis eristab teda paljudest teistest nahkhiirtest. Kehakuju ja väike mass aitavad tal lennata väikestes vahemaades ja manööverdada tihedama vegetatsiooni kohal.
Levik ja elupaik
Kitti-siginokk-nahkhiir on väga lokaalsete levikupiirkondadega: teda on leitud ainult piiratud arvates koopast ja nende ümbrusest Lääne-Tais ning Kagu-Birmas. Ta eelistab koobaste seinte pragudes varjuda ja moodustada kolooniaid, mis võivad olla erineva suurusega — sageli keskmiselt umbes 100 isendit koopas, kuid kolooniate suurus varieerub.
Toitumine ja käitumine
Nahkhiir on peamiselt õhtune ja hommikune (krepuskulaarne) saagija: ta otsib putukaid lühikeste aktiivsusperioodide jooksul hämaruses, lendades tavaliselt koobaste lähedal ja lähedalasuvate metsade kohal, kust toitumiseks vajalik putukarikkus leitakse. Toitumiskäitumine hõlmab aktiivset röövlust väikeste lennuvõimeliste putukate pealt.
Reproduksioon
Emane nahkhiir sünnitab tavaliselt iga aasta ühe järeltulija. Sündiv poeg on suhteliselt suur võrreldes emaga ning ema hoolitseb pojast mitu nädalat, kandes või kinnitades ta endale kuni iseseisvumiseni. Aeglane paljunemine muudab liigi eriti haavatavaks populatsiooni languse suhtes.
Ohud ja kaitse
Peamised ohud on seotud elupaikade hävitamise ja segamisega: lubjakivikoobaste kahjustamine karjääride, kaevanduste ja inimtegevuse (sh turismi ja koobaste külastamise) tõttu, samuti metsade lõhkumine ja putukate vähenemine pestitsiidide tõttu. Väike levila ja lokaalsus suurendavad väljasuremisriski.
- Elupaikade kadumine ja fragmenteerumine (karjäärid, arendus)
- Koopas häirimine ja inimtegevus kolooniate ajal
- Toidubaasi vähenemine pestitsiidide ja maastikumuutuste tõttu
- Ilmaolevate või piiratud populaatsioonide geneetiline väljasuremine
Kaitsemeetmed hõlmavad koobaste ja nende ümbruse kaitset, kohalike kogukondade kaasamist koobaste säästlikusse kasutamisse, elupaikade taastamist ja järelvaatluse läbiviimist. Mitmed leiukohad asuvad kaitsealadel või on muul viisil tähelepanu all, kuid liigi säilimiseks on vaja jätkuvaid uuringuid ja kohtkohtalist kaitsetööd.
Lisafaktid
Kitti-siginokk-nahkhiir on teadlaste ja loodushuviliste seas tähelepandav selle väiksuse ja kohaliku leviku tõttu. Kuigi teda tihti nimetatakse "maailma väikseimaks" nahkhiireks või üheks maailma väikseimaks imetajaks, sõltub võrdlus sellest, kas arvestada keha pikkust, kaalu või muid mõõtmeid. Tema säilitamine on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kaitseks kui ka lubjakivikoobaste ökosüsteemide terviku hoidmiseks.