Agilodocodon — varaseim teadaolev puul roniv imetajataoline dokodont
Agilodocodon scansorius — varaseim puul roniv dokodont: oravat meenutav juraaegne 13 cm pikk imetajataoline, huvitavad hambad ja kohastunud pahkluu- ning randmeliigesed.
Agilodocodon oli keskmise jura ajastu vareslaste suurune dokodont. See on varaseim teadaolev puule roniv imetajataoline therapsid.
Agilodocodon scansorius oli peast sabani umbes 13 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 27 grammi. Ta sarnenes välimuselt oravale; tal oli pikk suu, kumerad küünised ja painduvad pahkluu- ja randmeliigendid, mis on tüüpilised tänapäeva arboreaalsetele imetajatele. Eesmised hambad olid labidasarnased, mis näitab, et Agilodocodon scansorius võis närida puukoort ja süüa kummi või mahlu.
Leiukoht ja vanus
Fossiile leiti Kesk-Jura kihtidest Hiinast; leiud annavad aimu, et liigi elupaik asus metsarikkas keskkonnas, kus puud ja oksad pakkusid varjualust ja toitu. Keskmise jura ajastu vanus tähendab, et Agilodocodon eksisteeris üle 160 miljoni aasta eest — see on oluline andmepunkt varajase imetajataoliste elustiili ja ökoloogilise mitmekesistumise uurimisel.
Anatoomia ja kohastumine
Agilodocodon näitas mitmeid kohastumusi, mis viitavad ronimis‑ ja puueluviisile:
- painduvad randme‑ ja pahkluu liigesed, mis suurendavad käe‑ja jalaliigutuste liikumisulatust;
- kumerad küünised, mis aitavad haarduda puuokstest;
- pikem ja kitsam nägu koos labida kujuliste eesmiste hammastega, mis võib viidata spetsialiseerumisele teatud toiduallikatele.
Sellised tunnused sarnanevad mitmele tänapäevasele arboreaalsele imetajale ning näitavad, et puul ronimise elustiil tekkis imetajataoliste hulgas juba varasel ajastul.
Toitumine ja teaduslik vaidlus
Algne tõlgendus, mille järgi Agilodocodon näris puukoort ja imes puunapast voolavat mahla, põhines eelkõige hammaste kuju analüüsil — labidasarnased esihambad võiksid olla hästi sobivad koore eraldamiseks ja sapstassimiseks. Siiski on selle tõlgenduse suhtes esitatud ka kriitikat: mõni paleontoloog leiab, et Agilodocodoni hambumus "erineb üsna palju" tänapäeva mahlasööjate ahvide omast ning pikk, õhuke alumine lõualuu võib olla liiga nõrk intensiivseks puukoore närimiseks. Alternatiivsed seletused hõlmavad putuktoidulisust või segatoitumist (nt putukad ja magus mahlaeritis).
Tähtsus ja järeldused
Agilodocodon on tähtis, sest see näitab, et juba jurakajal olid olemas väikesed, puueluviisile kohastunud imetajataolised loomad. See laiendab meie arusaama sellest, milliseid ökoloogilisi rolle varased mammaliaformid võisid täita ning kui mitmekesine oli nende elustiil enne tõeliste imetajate võidukäiku. Samas rõhutavad teadlaste vahelised vaidlused vajadust ettevaatlikkuse ja täiendavate fossiilsete leidude järele — paljud funktsionaalsed tõlgendused sõltuvad fossiili säilimisest ja üksikutest anatoomilistest tunnustest.
Kokkuvõttes peaks Agilodocodon vaatama kui huvitavat ja seni osaliselt vaieldavat näidet varajase mammaliformse evolutsiooni mitmekesisusest, mitte kui lõplikku tõestust ühele toitumis- või käitumismudelile.
Discovery
Agilodocodon scansorius'e fossiilid koos moolitaolise Docofossor brachydactylus'ega leidsid põllumehed Hiina Tiaojishani formatsioonist. Neid sai ja uuris Pekingi Loodusmuuseum. Liik Agilodocodon scansorius esitati 2015. aastal ajakirjas Science.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Agilodocodon?
V: Agilodocodon on keskjura ajastust pärit vingerjasuurune dokodont ja varaseim teadaolev puule roniv imetajataoline therapsid.
K: Milline oli Agilodocodoni suurus ja kaal?
V: Agilodocodon oli peast sabani umbes 13 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 27 grammi.
K: Milline nägi Agilodocodon välja?
V: Agilodocodoni välimus sarnanes oravale, tal oli pikk nina, kumerad, sarvilised küünised ning painduvad pahkluu- ja randmeliigesed, mis on iseloomulikud tänapäeva arboreaalsetele imetajatele.
K: Millised olid Agilodocodoni esihambad?
V: Agilodocodoni esihambad olid labidakujulised, mis võib viidata sellele, et ta võis närida puukoort ja süüa kummi või mahlu.
K: Kuidas on teine paleontoloog tõlgendanud Agilodocodoni hambaid?
V: Ühe teise paleontoloogi sõnul on Agilodocodoni hambad "üsna erinevad" tänapäeva mahlasööjate ahvide omadest ning pikk ja õhuke alumine lõualuu näib olevat liiga nõrk puukoore närimiseks.
K: Mis tähendus on sellel, et Agilodocodon on puule roniv imetajataoline therapsidi?
V: See, et Agilodocodon on varaseim teadaolev puule roniv imetajataoline therapsidi, viitab sellele, et arboreaalne käitumine ja kohanemine võisid areneda varem, kui varem arvati.
K: Kuidas on Agilodocodoni välimus võrreldav tänapäeva arboreaalsete imetajate omaga?
V: Agilodocodoni välimus sarnaneb tänapäevaste arboreaalsete imetajate omaga, sealhulgas paindlikud pahkluu- ja randmeliigesed ning kumerad, sarvilised küünised.
Otsige