Dokodontid: mesosoikumi imetajataolised fossiilid, hambad ja eluviisid
Avasta dokodontid — mesosoikumi imetajataolised fossiilid: keerulised hambad, Castorocauda leid, toitumine, karv ja eluviisid, mis muutsid paleontoloogiat.
Dokodontid on välja surnud imetajaliikide järjekord või alamjärk. Nad elasid kesk- ja hilismesosoikumi ajastul.
Neil olid keerulised molaarid, millest alamjärk on saanud oma nime. Fossiilides leidub üksikuid hambaid ja lõualuude tükke.
Dokodontid ei ole platsentaalloomade ja puusaalloomade sugulased nii tihedalt kui ühepaiksed, seega ei kuulu nad kroonu rühma imetajate hulka.
Kuna nende suulaid ja alumine lõualuu on üks luu (hambumus), peetakse neid üldiselt imetajateks. Need autorid, kes piirduvad terminiga "imetajad" ainult (elusate) kroonide rühmaga, jätavad siiski dokodontid välja. Nad kasutavad selle asemel terminit mammaliaformes.
Dokodontid olid peamiselt taimtoidulised või putuktoidulised. Castorocaudal, mis on kohanenud poolveekogude eluviisiga, on siiski hambad, mis viitavad sellele, et ta sõi kala.
Castorocauda on oluline, sest esimene leid oli peaaegu täielik skelett (tõeline luksus paleontoloogias). See lõhub stereotüüpi "väike öine putuktoiduja". See oli märgatavalt suurem kui enamik mesosoikumi imetajakujulisi fossiile ning annab täiesti kindlaid tõendeid karvade ja karva olemasolu kohta. Muidugi viitab see tugevalt imetajatüüpi temperatuurireguleerimisele.
Lisainfo ja selgitused
Ajastu ja levik: Dokodontid olid kõige levinumad kesk- kuni hilismesosoikumis (peamiselt keskmine ja hiline jurama ning osaliselt ka kreeka-ajastud). Fossiilid on leitud erinevatest paikadest Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast, mis näitab, et rühm oli geograafiliselt laialt levinud.
Anatoomia ja hambad: Dokodontide kõige iseloomulikum tunnus on nende keerulise mustriga molaarid — mitu nüanssi ja kõverust, mis olid hästi kohastunud toidu töötlemiseks. Need molaarid võimaldasid jahvatamist ja pehmemate taimsete või putukatoitude purustamist. Lisaks oli neil alumine lõualuu peamiselt ühe luuna (dentaar), mis on oluline tunnus, mida paleontoloogid kasutavad imetajate suguluse hindamiseks. Paljud dokodontid säilitasid ka mõned varasematele selgroogsetele omased jäänud elemendid, mistõttu täpne paiknemine imetajate evolutsioonipuu oksadel jääb diskuteeritavaks.
Eluviiside mitmekesisus: Kuigi paljud dokodontid tunduvad olema peamiselt taim- või putuktoidulised, näitavad kaasaegsed leiud, et nende eluviis oli palju mitmekesisem:
- poolveekogude eluviis — Castorocaudal, mis on leid näitab kohastumusi ujumiseks ja kala söömiseks;
- põua- või maapealsed/elupaigad — mitmed liigijäänused viitavad tavapärasele maapealsele eluviisile;
- veidi kaevavad või varjuliselt eluviisid — mõned liigid on näidanud luustiku tunnuseid, mis sarnanevad kaevavate või maapinnal roomavate loomadega.
Tähtsad leiud: Kuigi enamik dokodontide fossiile koosneb üksikutest hammastest ja lõualuude tükikestest, on mõned leiud olnud erakordselt hästi säilinud. Eriti oluline on Castorocauda, mille peaaegu täielik skelett näitas karvkatet (fur) ja kehaosi, mis olid kohandatud ujumiseks — see on oluline tõend imetajasarnaste tunnuste (nt juuksed ja võimalikult kõrge ainevahetus) olemasolust juba mesosoikumis. Samuti on tuntud teised parem säilinud isendid (nt mõned euroopa ja aasia leiud), mis aitavad rekonstrueerida nende välimust ja eluviise.
Taksonoomia ja terminoloogia: Dokodontide täpne koht evolutsioonipuus on keeruline ja mõnevõrra vaieldav. Paljud teadlased liigitavad nad üheks oluliseks hargnemiseks imetajate eellaste (mammaliaformide) seas. Seetõttu kasutatakse mõnikord terminit mammaliaformes, et eristada laiemat rühma klassikalisest kroonu-imetajate (kõik tänapäevaste imetajate ja nende viimase ühise esivanema hulka kuuluvad) rühmast. Mõned autorid peavad „imetajate” nimetust kitsamalt (ainult kroonu-rühm) ja jätavad dokodontid sellelt nimekirjalt välja.
Miksi dokodontid on tähtsad? Dokodontid annavad olulist teavet imetajate evolutsiooni kohta: nende keerulised hambad, mitmekesine eluviis ja mõnel juhul head pehmete kudede (nt karv) tõendid aitavad mõista, kuidas ja millal tekkisid omadused, mida me seostame tänapäevaste imetajatega — nagu karv, peen toitelytus ja erinevad toitumisstrateegiad.
Üldkokkuvõttena olid dokodontid huvitav, anatoomiliselt mitmekesine ja ökoloogiliselt mitmeotstarbeline rühm mesosoikumi imetajataolistest organismidest, kelle uurimine annab väärtuslikke vihjeid imetajate varase evolutsiooni kohta.
Castorocauda rekonstrueerimine. Pange tähele karvkate ja kohandused ujumiseks (lai, lame saba; võrkjad jalad) ja kaevamiseks (tugevad jäsemed ja küünised).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Docodonta?
V: Docodonta on välja surnud imetajaliikide klass või alamjärk, mis elas kesktalvise ja hilismesosoikumi ajastul.
K: Millised on mõned dokodontide tunnused?
V: Docodontidel on keerulised molaarid, ühe luuga alumine lõualuu (hambumus) ja nad olid peamiselt taim- või putuktoidulised.
K: Kas dokodontide puhul on tegemist imetajatega?
V: Üldiselt jah. Need autorid, kes piirduvad terminiga "Mammalia" (elavate) kroonlaste rühma, jätavad siiski dokodontid välja ja kasutavad selle asemel terminit mammaliaformes.
K: Kuidas kohandati Castorocauda?
V: Castorocauda oli kohanenud poolveekeskse eluviisiga ja tal olid hambad, mis viitavad sellele, et ta sõi kala.
K: Mis teeb Castorocauda paleontoloogias oluliseks?
V: Castorocauda esimene leid oli peaaegu täielik skelett, mis on paleontoloogias haruldane. Samuti murrab see stereotüüpi "väike öine putuktoiduja", sest see oli märgatavalt suurem kui enamik mesosoikumi imetajakujulisi fossiile, andes absoluutselt kindlaid tõendeid karvade ja karva kohta, mis viitab imetajatüüpi temperatuurireguleerimisele.
Otsige