Aafrika mesilased on Euroopa mesilaste ja Aafrika mesilaste hübriidid. Nad on ohtlikumad ja kaitsvamad kui tavalised mesilased. Selle tõttu nimetavad mõned inimesed neid "tapjameesteks".

Aafrika mesilased kaitsevad oma mesilasperet palju rohkem ja kipuvad sagedamini pistma. Kui üks neist on üllatunud või hirmutatud, ründavad nad kõik koos ja nõelavad sama looma või inimese sadade nõelatustega. Tegelikult on nende nõelamine sama, mis tavalise mesilase, kuid kuna nad nõelavad kõik koos, on nad palju ohtlikumad. Nad jälitavad oma sihtmärki tavaliselt palju kaugemale kui tavalised mesilased ning jäävad vihasteks ja võitlusvalmidusse palju pikemaks ajaks. Neil on palju rohkem "valvemesi" kui tavalistel mesilastel. Kui nad aga üksi jäetakse, siis nad tavaliselt ei ründa.

Mis need on ja kust nad pärit on

Aafrika mesilased (tuntud ka kui Aafrikaistatud mesilased või inglise keeles "Africanized honey bees") tekkisid teadlikult ristamise teel Lõuna-Ameerikas 1950.–1960. aastatel. Eesmärk oli arendada kuumakindlamaid ja suurema tolmeldusvõimega mesilasperesid, kuid osa Aafrika- ja Euroopa tüüpi mesilasi segunesid ning osad järglased said agressiivsema kaitseinstinkti. Pärast seda on need mesilased levinud laialdaselt Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Käitumine ja omadused

  • Agressiivsus: nad reageerivad kiiremini ja massilisemalt kui tavalised tarumesilased.
  • Jälitamine: nad võivad sihtmärki jälitada palju kaugemale kui tavalised mesilased.
  • Rünnaku pikkus: mesilased võivad püsida "vihased" pikema aja vältel.
  • Agressiivsete valvemeeste arv: pesas on rohkem mesilasi, kes valvavad ja ründavad sissetungijaid.
  • Välised tunnused: neid on raske eristada ainult välimuse järgi — mesilased ise sarnanevad tavalistele tarumesilastele.

Miks need mesilased on ohtlikud

Suured massnõelamised võivad tekitada tõsiseid vigastusi ja mõnel juhul eluohtlikke olukordi, eriti kui rünnaku ohver on allergiline või kui teda nõelatakse sadu kordi. Erinevus tavalisest mesilase nõelamisest ei seisne erilisemas mürgis, vaid rünnaku hulgast ja selle intensiivsusest.

Mida teha, kui sind rünnatakse

  • Püüa kiiresti minna siseruumi või autosse — suletud ruum peatab enamiku jälitajaid.
  • Kui varjuda ei saa, jookse otse varju poole; ära lüüa kätega mesilasi ega karju (see provotseerib rohkem rünnakuid).
  • Katke nägu ja pea (mesilased sihivad nägu), eemaldage lõhnastatud kosmeetika ja kirkad riided võivad neid ärritada.
  • Pärast rünnakut kontrolli naha peal olevaid nõelamisi ja eemalda need võimalikult kiiresti, et vähendada mürgi levikut (nt küünega või jäiga servaga kraapides).
  • Kui on rasked hingamisraskused, iiveldus, pearinglus või teadvusekaotus — helista kiiresti hädaabile. Palju nõelamisi võib olla eluohtlik.

Ennetus ja mesindustavad

  • Mesinikud kasutavad spetsiifilisi meetodeid pesade käsitlemiseks: kaitseriideid, suitsutamist ja ettevaatlikku liikumist.
  • Pesade avastamisel on oluline mitte protsessi ise alustada — kutsuge kogenud mesinik või kahjuritõrje, kes teab, kuidas Aafrika mesilaspesasid ohutult käsitleda.
  • Hoidke prügikastid ja magusad toidud suletult, sest lõhn meelitab mesilasi ligi.
  • Piirides, kus Aafrika mesilasi esineb, on sageli vaja jälgida pesade liikumuute ja vajadusel rakendada kontrollimeetmeid, mida määravad kohaliku mesindusega tegelevad ametiasutused.

Kuidas neid eristada tavalistest mesilastest

Visuaalselt on raskem Aafrika mesilasi tavalistest eristada — suurus ja välimus on väga sarnased. Erinevused väljenduvad peamiselt käitumises: suurem kaitsev reaktsioon, pikem jälitusaeg ja suurem valvemeeste arv. Kindlaks määramiseks kasutatakse tavaliselt genoomianalüüse, mida teevad teadlased või ametlikud veterinaar-/mesindusametnikud.

Olulised juhised

  • Ärge proovige ise pessa siseneda ega pessa eemaldada ilma kogemusteta mesinikuta.
  • Kui läheduses on mesilasetung, informeerige kohalikku mesindus- või keskkonnaametkonda.
  • Kui olete allergiline mesilasenõelamisele, kandke alati kaasas epinefriinikoorik (EpiPen) ja teavitage inimesi läheduses, kuidas seda kasutada.

Kuigi hüüdnimi "tapjamesilased" on hirmutav, on oluline mõista, et nad on osa loodusest ning enamik rünnakuid toimub inimestega juhuslikus kokkupuutes nende pesadega. Õige käitumine, teadlikkus ja professionaalne abi vähendavad riske nii inimestele kui ka loomadele.