Aafrika metsaelevant (Loxodonta cyclotis): kirjeldus ja elupaik
Aafrika metsaelevant (Loxodonta cyclotis) — Kongo basseini vihmametsade väike, kohastunud ja ohustatud liik: elupaik, käitumine, taksonoomia ja kaitse.
Aafrika metsa elevant (Loxodonta cyclotis) on Kongo basseini metsades ja mujal Kesk- ja Lääne-Aafrika tihedates vihmametsades elav elevanditüüp. Tihti on seda peetud eraldi liigiks Aafrika põõsasnorsust (Loxodonta africana), ja 2010. aasta geneetilised uuringud toetasid nende kahe rühma eraldi liigilist staatust. Samas on dokumenteeritud ristumine ning mõnes käsitluses loetakse neid pigem ühe liigi eri alamliikideks.
Aafrika metsaelevant on üldiselt väiksema kasvu ja peenemate ehitusega kui põõsasnors, mis aitab tal paremini liikuda tihedas metsasalu ja ronida suurema tihedusega taimkatte vahel. Tal on ümaramad kõrvad, sirgemad ja kitsamad norsusoolikule iseloomulikud kihvad ning kortsus, paks nahk, mis kaitseb tiheda taimestiku kulutuse eest. Vaidlused taksonoomia üle jätkuvad, kuid käitumise ja morfoloogia erinevused näitavad selgeid metsastumistunnuseid.
Levik ja elupaik: Aafrika metsaelevandid esinevad peamiselt Kongo basseini ja selle lähialade vihmametsade aladel, kus nad toituvad puu- ja põõsastaimedest, viljadest, koorest ning lehtedest. Kongo basseini kääbusnorsud on mõnikord nimetatud eri liigiks (Loxodonta pumilio), kuid tõenäoliselt on tegemist metsaelevantide populatsioonidega, kelle väike suurus on kohandatud tiheda vihmametsa tingimustega — näiteks parema liikumise ja varjatud eluviisi tõttu.
Sotsiaalne käitumine ja toitumine: Metsaelevandid liiguvad ja toituvad tavaliselt väiksemates pererühmades kui põõsasnorsud. Nad on olulised seemnete levitajad: süües vilju ja lastes seemnetel sadada ükskõik kuhu mööda radasid ja suplemiskohti, aitavad nad säilitada metsade liigirikkust ja struktuuri. Ööpäeva aktiivsus võib varieeruda olenevalt inimtegevusest ja jahipidamise survet.
Paljunemine ja eluiga: Emased saavad suguküpseks sageli varasemas eas kui isased, rasedusaeg on pikk (umbes 22 kuud), ja vasikas jääb emaga pikka aega, kuni õpib ise toitu leida. Metsaelevantide eluiga vabas looduses võib ulatuda mitmekümne aasta võrra, tingimusel et nad ei lange salakaubitsejate ega inimtegevuse ohvriks.
Ohud ja kaitse: Aafrika metsaelevant seisab silmitsi mitmete tõsiste ohtudega: laialdane salaküttimine eelkõige kihvade pärast, elupaikade kadu metsaraiete, põllumajanduse ja kaevandamise tõttu ning inim-elevandi konfliktid metsaservas elavate kogukondadega. Rahvusvaheliselt on metsaelevant kaitstud, paljud riiklikud kaitsemeetmed, looduspargid ja CITES-i piirangud püüavad vähendada salaküttimist ja ebaseaduslikku kaubandust.
Tähtsus ökosüsteemis: Metsaelevandid on "ökosüsteemi insenerid": nende liikumine ja toitumine kujundavad metsa struktuuri, aitavad levitada puude- ja põõsaste seemneid ning loovad maastikul ruume teiste liikide jaoks. Nende kadumine mõjutaks oluliselt metsade tervist ja liigirikkust.
Kaitsetöö hõlmab anti-poaching'u jõupingutusi, kaitsealuste alade laiendamist, elupaikade koridoride loomist ja koostööd kohalike kogukondadega, et leida inimeste ja elevantide kooseksisteerimise lahendusi. Ühiskondlik teadlikkuse tõstmine ja rahvusvaheline koostöö on hädavajalikud, et tagada Loxodonta cyclotis pikaajaline säilimine looduslikes elupaikades.
Erinevused
Erinevused seisnevad selles, et Aafrika metsa elevandil on pikk ja kitsas lõualuu (Aafrika põõsastunud elevandil on lühike ja lai), tal on ümarad kõrvad (Aafrika põõsastunud elevandi kõrvad on teravamad), sirgemad ja allapoole suunatud kihvad, väiksem suurus ja rohkem varbaküünti. Isane Aafrika metsa elevant kasvab harva üle 2,5 meetri kõrgeks, samas kui Aafrika põõsastunud elevant on tavaliselt üle 3 meetri ja mõnikord peaaegu 4 meetri pikkune. Aafrika põõsasnorsul on tavaliselt 4 varbaküünt esijalal ja 3 tagajalal, Aafrika metsa elevandil on tavaliselt 5 varbaküünt esijalal ja 4 tagajalal (nagu Aasia elevandil).
Aafrika metsa elevant
Dieet
Aafrika metsa elevant on taimtoiduline (taimede sööja) ja sööb tavaliselt lehti, rohtu, puuvilju ja koort ning külastab mõnikord kohti, kus ta saab soola limpsida.
Küsimused ja vastused
K: Kus elavad Aafrika metsa elevandid?
V: Aafrika metsa elevandid elavad Kongo basseini metsades.
Küsimus: Kas Aafrika metsa elevante peetakse Aafrika põõsastiku elevantidest eraldi liigiks?
V: Jah, Aafrika metsa elevante peetakse sageli eraldi liigiks Aafrika põõsastiku elevantidest.
K: Mida väitis 2010. aasta uuring Aafrika metsa elevantide ja Aafrika põõsastiku elevantide kohta?
A: 2010. aasta uuringus öeldi, et Aafrika metsa elevandid ja Aafrika põõsastiku elevandid on kaks erinevat liiki.
K: Kas Aafrika metsa elevandid ja Aafrika põõsastega elevandid võivad ristuda?
V: Jah, Aafrika metsa elevandid ja Aafrika põõsastega elevandid võivad edukalt ristuda.
K: Kui Aafrika metsa elevandid ja Aafrika põõsastega elevandid võivad ristuda, siis mida see ütleb nende liigitamisest?
V: Kui Aafrika metsa elevandid ja Aafrika põõsastunud elevandid võivad ristuda, siis võivad nad olla ainult Loxodonta africana eraldi alamliigid.
K: Milline on Aafrika metsanorsude kohanemine vihmametsas elamiseks?
V: Aafrika metsa elevandid on väiksema suurusega, mis on kohanenud vihmametsade tingimustega.
K: Mis on Aafrika metsa elevantide teaduslik nimetus?
V: Aafrika metsa elevantide teaduslik nimetus on Loxodonta cyclotis.