Aafrika metsa elevant (Loxodonta cyclotis) on Kongo basseini metsades ja mujal Kesk- ja Lääne-Aafrika tihedates vihmametsades elav elevanditüüp. Tihti on seda peetud eraldi liigiks Aafrika põõsasnorsust (Loxodonta africana), ja 2010. aasta geneetilised uuringud toetasid nende kahe rühma eraldi liigilist staatust. Samas on dokumenteeritud ristumine ning mõnes käsitluses loetakse neid pigem ühe liigi eri alamliikideks.
Aafrika metsaelevant on üldiselt väiksema kasvu ja peenemate ehitusega kui põõsasnors, mis aitab tal paremini liikuda tihedas metsasalu ja ronida suurema tihedusega taimkatte vahel. Tal on ümaramad kõrvad, sirgemad ja kitsamad norsusoolikule iseloomulikud kihvad ning kortsus, paks nahk, mis kaitseb tiheda taimestiku kulutuse eest. Vaidlused taksonoomia üle jätkuvad, kuid käitumise ja morfoloogia erinevused näitavad selgeid metsastumistunnuseid.
Levik ja elupaik: Aafrika metsaelevandid esinevad peamiselt Kongo basseini ja selle lähialade vihmametsade aladel, kus nad toituvad puu- ja põõsastaimedest, viljadest, koorest ning lehtedest. Kongo basseini kääbusnorsud on mõnikord nimetatud eri liigiks (Loxodonta pumilio), kuid tõenäoliselt on tegemist metsaelevantide populatsioonidega, kelle väike suurus on kohandatud tiheda vihmametsa tingimustega — näiteks parema liikumise ja varjatud eluviisi tõttu.
Sotsiaalne käitumine ja toitumine: Metsaelevandid liiguvad ja toituvad tavaliselt väiksemates pererühmades kui põõsasnorsud. Nad on olulised seemnete levitajad: süües vilju ja lastes seemnetel sadada ükskõik kuhu mööda radasid ja suplemiskohti, aitavad nad säilitada metsade liigirikkust ja struktuuri. Ööpäeva aktiivsus võib varieeruda olenevalt inimtegevusest ja jahipidamise survet.
Paljunemine ja eluiga: Emased saavad suguküpseks sageli varasemas eas kui isased, rasedusaeg on pikk (umbes 22 kuud), ja vasikas jääb emaga pikka aega, kuni õpib ise toitu leida. Metsaelevantide eluiga vabas looduses võib ulatuda mitmekümne aasta võrra, tingimusel et nad ei lange salakaubitsejate ega inimtegevuse ohvriks.
Ohud ja kaitse: Aafrika metsaelevant seisab silmitsi mitmete tõsiste ohtudega: laialdane salaküttimine eelkõige kihvade pärast, elupaikade kadu metsaraiete, põllumajanduse ja kaevandamise tõttu ning inim-elevandi konfliktid metsaservas elavate kogukondadega. Rahvusvaheliselt on metsaelevant kaitstud, paljud riiklikud kaitsemeetmed, looduspargid ja CITES-i piirangud püüavad vähendada salaküttimist ja ebaseaduslikku kaubandust.
Tähtsus ökosüsteemis: Metsaelevandid on "ökosüsteemi insenerid": nende liikumine ja toitumine kujundavad metsa struktuuri, aitavad levitada puude- ja põõsaste seemneid ning loovad maastikul ruume teiste liikide jaoks. Nende kadumine mõjutaks oluliselt metsade tervist ja liigirikkust.
Kaitsetöö hõlmab anti-poaching'u jõupingutusi, kaitsealuste alade laiendamist, elupaikade koridoride loomist ja koostööd kohalike kogukondadega, et leida inimeste ja elevantide kooseksisteerimise lahendusi. Ühiskondlik teadlikkuse tõstmine ja rahvusvaheline koostöö on hädavajalikud, et tagada Loxodonta cyclotis pikaajaline säilimine looduslikes elupaikades.
