Aafrika punane kärnkonn (Schismaderma carens) on kärnkonna Bufonidae perekonda kuuluv liik. See on ainus liik perekonnas Schismaderma.

Levik

Liik esineb laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Aafrika piirkonnas. Seda leidub Angolas, Botswanas, KongoDemokraatlikus Vabariigis, Kenyas, Malawis, Mosambiigis, Namiibias, Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal, Tansaanias, Sambias, Zimbabwes ja tõenäoliselt ka Lesothos. Liik on suhteliselt laialivalguv ja kohanemisvõimeline, mistõttu seda kohtab nii looduslikes kui ka inimtekkelistes elupaikades.

Elupaigad

Aafrika punane kärnkonn elab mitmesugustes elupaikades. Peamised elupaigatüübid on kuiv savann, niiske savann, subtroopiline või troopiline kuiv põõsastik, subtroopiline või troopiline niiske põõsastik, subtroopiline või troopiline kuiv madalsoo, mageveekogud, vahelduvas seisundis mageveekogud, põllumaad, karjamaad, linnapiirkonnad, veehoidlad, tiigid, kanalid ja kraavid ning inimtekkelised karstialad. Liik on hästi kohanenud ajutiste veekogude ja inimese loodud veesüsteemidega, mistõttu võib seda leida ka aedades ja põllumajandusmaadel.

Tunnused ja käitumine

  • Välimus: keha on robustne ja jäme, nahk krobeline ning tihti kaetud sõlmekestega. Selg on tavaliselt pruunikashall või oliivtooniline, kõht võib olla erksam — oranži- või punakasvarjund, mis on andnud liigile rahvapärase nime.
  • Suurus: täiskasvanud isendid on tunduvalt suuremad kui paljud väiksemad kärnkonnad; neil on hästi arenenud parotoidnäärmed, mis eritavad vajadusel toksilisi sekreete kiskjate eemale peletamiseks.
  • Käitumine: peamiselt öine, päeval peidavad ennast varjul ja niisketes peidukohtades. Toitub peamiselt putukatest ja teistest väikestest selgrootutest.
  • Helid: isased kutsuvad paaritumisperioodil, tavaliselt pärast vihmasid, karakteristliku häälitsusega, mis meelitab emasid lähikondadest kokku.

Paljunemine

Paaritumine toimub enamasti vihmaperioodidel, mil ajutised veehoidlad tekivad. Emased munavad veekogudesse pikki munastikte või -rivasid, millest arenevad rästad. Rästad kasvavad kiiresti ja võivad ajutistes tiikides kiiresti arenenuna transformeeruda noorteks kärnkonnadeks.

Säilitamine ja ohud

Aafrika punane kärnkonn ei ole praegu üle maailma looduskaitsealane murekeskus — paljud hinnangud (sh IUCN) peavad liiki üldiselt mitteohustatuks (Least Concern) tänu laiale levikule ja hea kohanemisvõime tõttu. Siiski esineb kohalikke ohte:

  • elupaikade kadumine ja killustumine põllumajanduse, linnarajoonide ning veekorralduse tõttu;
  • veereostus ja pestitsiidid, mis mõjutavad nii täiskasvanuid kui ka rästad;
  • maanteol liikuvad autod—kõndivad isendid satuvad sageli liiklusohvriteks;
  • haigused, nagu raibe seenhaigused (nt chytridiomükoos), võivad kohalikke populatsioone mõjutada;
  • mõnel alal võib esineda liigset püükimist või käsitsi korjamist.

Tänu kohanemisvõimele elab liik sageli ka inimtekkelistes elupaikades, kuid säilitustegevus peaks keskenduma puhaste veealade hoidmisele, vöönditele põldude ja linnaruumi juures ning ohutute transpordikoridoride tagamisele, et vähendada suremust.

Muud märkused

Aafrika punane kärnkonn on hea näide kohanenud ja mitmekülgsest amphibiast, keda on lihtne kohata nii looduses kui ka linnapiirkondades. Selle tundmine aitab inimestel paremini mõista kohalike elustike toimimist ja vajadusi nende säilitamisel.