Loxodonta
Aafrika elevant on kaks elevandiliiki perekonnast Loxodonta. See on üks kahest elavast perekonnast elevantide perekonnast.
Emane elevant rändab karjas ja isane elevant üksi ja mõnikord ka karjas.
Fossiilseid Loxodontaid on leitud ainult Aafrikast, kus nad arenesid välja keskmises pliotseenis.
Aafrika põõsasnorsu isasloomad võivad kasvada kuni 3,64 meetri kõrguseks õlgade juures ja kaaluda 5455 kg. See on suurim elusolev elevant. Naised võivad ulatuda 3 meetrini ja kaaluda 3636 kg kuni 4545 kg (8000 kuni 10 000 naela).
Hambad
Igal elevandil on igas lõualuus üks hambumus (kaks ülemist ja kaks alumist). Iga hambumus kaalub umbes 11 naela ja on umbes 12 tolli pikk. Kui need kuluvad ära ees, tekivad uued molaarid suu tagumisse ossa ja asendavad järk-järgult vanad. Elevandid vahetavad oma hambaid kuus korda. Kui elevant elab 60-aastaseks, ei ole tal enam hambaid ja ta sureb nälga.
Nende hambad on samuti hambad, teine komplekt ülemisi lõikehambaid muutub hambadeks. Neid kasutatakse juurte kaevamiseks ja puude koore eemaldamiseks toidu saamiseks ning paaritumise ajal omavaheliseks võitluseks või kaitseks kiskjate vastu. Nad kaaluvad 50-100 kilo ja võivad olla 5-8 jalga pikad. Kuna salaküttijad on tapnud kõige suuremate kihvadega elevante, siis on säilinud palju väiksemate kihvadega populatsioon. Nii pullidel kui ka lehmadel on kihvad.
Liik
- Loxodonta adaurora, väljasurnud, tänapäeva Aafrika elevantide oletatav eelkäija.
- Aafrika põõsasnorsu (Loxodonta africana).
- Aafrika metsa elevant (Loxodonta cyclotis).
Tänapäeval peetakse põõsa- ja metsanelefante üldiselt kaheks eri liigiks. Aafrika metsa elevandil on pikem ja kitsam alalõug, ümaramad kõrvad, erinev arv varbaküünti, sirgemad ja allapoole suunatud hambad ning tunduvalt väiksem suurus. Varbaküünte arvu osas: Aafrika põõsasnorsul on tavaliselt 4 varbaküünt esijalal ja 3 tagajalal, Aafrika metsanorsul on tavaliselt 5 varbaküünt esijalal ja 4 tagajalal (nagu Aasia elevandil). Kahe liigi vahel esinevad ristandid.
Säilitamine
Salaküttimine vähendas 20. sajandil oluliselt elevantide populatsiooni Aafrikas. Tšaadi idapoolses piirkonnas olid elevandikarjad veel 1970. aastal märkimisväärsed ja nende arvukus oli hinnanguliselt 400 000. Kuid 2006. aastaks oli arvukus langenud umbes 10 000-ni. Aafrika elevant on nominaalselt valitsuse kaitse all, kuid salaküttimine on tõsine probleem.
Probleemiks on inimeste liikumine aladele, kus elevandid looduslikult esinevad, või nende lähedusse. Uuritakse meetodeid, kuidas elevandirühmi turvaliselt inimestest eemale ajada. Vihaste mesilaste salvestatud helide esitamine on märkimisväärselt tõhus vahend, mis sunnib elevante piirkonnast põgenema. Mõnikord on elevandikogukonnad kasvanud nii suureks, et ökosüsteemi säilitamiseks oli vaja neid hävitada.
Galerii
· 
Lähivõtte Addo Elevandi pargist, Lõuna-Aafrika Vabariik.
· 
Elevantide aretuskari, täielikult lehmad ja noorloomad, Makuleke piirkonnas Krügeri pargis Lõuna-Aafrikas.
· 
Noor elevandibullikarjas olev noor elevandihärg, kes näitab teeseldud agressiivsust.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu elevandiliiki kuulub perekonda Loxodonta?
V: Elevantide perekonnas Loxodonta on kaks liiki.
Küsimus: Millised elavad perekonnad kuuluvad elevantide hulka?
V: Elevandilaste sugukonda kuulub kaks elusat perekonda, millest üks on Loxodonta.
K: Kuidas emased elevandid tavaliselt reisivad?
V: Emased elevandid rändavad tavaliselt karjadena.
K: Kuidas isased elevandid tavaliselt reisivad?
V: Isased elevandid reisivad tavaliselt üksi ja mõnikord ka poissmeeste rühmades.
K: Kus on leitud fossiilseid Loxodontaid?
V: Fossiilseid Loxodontaid on leitud ainult Aafrikas.
K: Milline on suurim elav elevant?
V: Suurim elav elevant on Aafrika põõsasnorsu.
K: Milline on isaste ja emaste aafrika põõsasnorsude keskmine pikkus ja kaal?
V: Isased aafrika põõsasnorsud võivad kasvada õlgade kõrguseks 3,64 meetrit ja kaaluda 5455 kg. Naised võivad ulatuda 3 meetrini ja kaaluda 3636 kg kuni 4545 kg.
