Aafrika elevandid (Loxodonta): liigid, suurus ja käitumine
Aafrika elevandid (Loxodonta): avasta liigid, hiiglaslikud mõõtmed, sotsiaalne käitumine ja elupaigakaitse — faktid, pildid ja võimsad lood looduse suurimatest.
Aafrika elevant on kaks elevandiliiki perekonnast Loxodonta. See on üks kahest elavast perekonnast elevantide perekonnast. Mõnikord eristatakse kahte liiki: Aafrika põõsasnorsu (savanni- ehk bush elephant) ja Aafrika metsnorsu (forest elephant), mis erinevad suuruse, elupaiga ja käitumise poolest.
Liigid
Aafrika elevantide perekonda kuulub peamiselt kaks tänapäeval tunnustatud liiki:
- Aafrika põõsasnorsu (tavaliselt Loxodonta africana) — elab peamiselt avatud savannidel ja riismedel.
- Aafrika metsnorsu (Loxodonta cyclotis) — elab tihedas vihmametsas, on üldiselt väiksem ja tema kihvad on sirgemad ning suunatud enamasti alla.
Suurus ja kaal
Aafrika põõsasnorsu isasloomad võivad kasvada kuni 3,64 meetri kõrguseks õlgade juures ja kaaluda 5455 kg. See on suurim elusolev elevant. Naised võivad ulatuda 3 meetrini ja kaaluda 3636 kg kuni 4545 kg (8000 kuni 10 000 naela). Loxodontaid puudutavad fossiilid on leitud Aafrikast, kus sugukond arenes välja keskmises pliotseenis, mis annab ülevaate evolutsioonilisest taustast.
Aafrika metsnorsude (forest elephant) keskmine õlakasv on üldiselt väiksem — tavaliselt umbes 2,0–2,5 meetrit — ning kaal jääb tihti alla põõsasnorsu omale, sageli 2–4 tonni vahemikku, sõltuvalt isendist ja elupaigast.
Käitumine ja sotsiaalne struktuur
Emased ja noored moodustavad püsivad karjad — tihti mitme põlvkonna sugulaste rühmad, mida juhib kõige vanem ja kogenum emane ehk matriarh. Emane elevant rändab karjas ja karja liikmed hoolitsevad üksteise järglaste eest, kaitsevad ja õpetavad noori. Vastupidi, isane elevant lahkub tavaliselt karjast noorusest ja võib elada kas üksi või moodustada väiksemaid "poiste" gruppe teiste isastega. Vanemad isased võivad olla üksikud ja liikuda suures ulatuses, otsides paaritumisvõimalusi.
Elevandid suhtlevad keeruka signaalide komplektiga: häälepaeltest pärinevad helid, madala sagedusega infrasound, kehakeel, lõhna- ja puudutussignaalid. Nad kasutavad ka oma lõhnaimet ja pikitud ülakeha (trumpetist), et nuusutada ja katsuda objekte. Elevandid tunnevad tugevat perekondlikku sidet ja võivad näidata säästmist, leinamist ning empaatiat vigastatud või surevate rühma liikmete suhtes.
Toitumine ja elupaik
Aafrika elevandid on taimtoidulised ja söövad suurel hulgal erinevat taimestikku: rohtu, lehti, oksi, puuvilju, koort ja mõnikord ka pinnast mineraalide saamiseks. Päevas söövad nad sageli 150–300 kg taimestikku ning vajavad regulaarset juurdepääsu värskele veele. Tänu oma suurusele ja toitumisharjumustele mõjutavad nad tugevalt elupaika — nad lammutavad puid, moodustavad rada ja loovad veekogusid, mis on olulised teiste liikide jaoks (tuntud kui "ökosüsteemi insenerid").
Paljunemine ja elutsükkel
Paljunemine on aeglane: tiinus kestab umbes 22 kuud, mis on üks pikimaid imetajatel. Sünnib tavaliselt üks tall, harvem kaks. Emane tõstab ja kaitseb talli karjas, kus kogu rühm osaleb talli hooldamises. Elevandid võivad elada looduses 60 aastat või isegi kauem, kuigi paljude populatsioonide eluiga on vähenenud jahituse ja elupaikade kahanemise tõttu.
Fossiilne pärand
Fossiilseid Loxodontaid on leitud ainult Aafrikast, kus nad arenesid välja keskmises pliotseenis. Need leiud aitavad mõista elevantide evolutsiooni, nende kohanemist erinevate kliimatingimustega ja lahknemist praegusteks liikideks.
Ohud ja kaitse
Aafrika elevantide peamised ohud on ebaseaduslik suurtüvejahindus (ivory), elupaikade kadumine ja killustatus inimtegevuse tõttu, konfliktid inimestega ning kliimamuutustest tulenevad elupaiga muutused. Mõlemad liigid on rahvusvahelistes kaitseprogrammides ja paljudel aladel käivad pingutused populatsioonide säilitamiseks, aga olukord piirkonniti varieerub. Aafrika metsnorsu on mitmetes hinnangutes haavatavam tänu väiksematele, lõhestatud metsaaladel elavatele populatsioonidele.
Märkimisväärsed omadused
- Väga arenenud sotsiaalsus ja perekondlikud sidemed.
- Suured ajumahud ja kõrge intelligentsus: nad kasutavad tööriistu, õpivad ning omavad head mälu.
- Võime suhelda madalfrekventsiaalsete signaalidega, mis võimaldavad info edastamist pikkade vahemaade taha.
- Oluline ökosüsteemi roll: seemnete levitamine, maastiku kujundamine ja veeallikate loomine.
Aafrika elevandid on nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt erakordsed loomad, kelle säilimine on oluline nii looduse mitmekesisuse kui ka paljude inimühiskondade jaoks. Kaitsemeetmete ja teadusuuringute roll on jätkuvalt otsustav, et tagada nende liikide püsimine tulevastele põlvedele.
Hambad
Igal elevandil on igas lõualuus üks hambumus (kaks ülemist ja kaks alumist). Iga hambumus kaalub umbes 11 naela ja on umbes 12 tolli pikk. Kui need kuluvad ära ees, tekivad uued molaarid suu tagumisse ossa ja asendavad järk-järgult vanad. Elevandid vahetavad oma hambaid kuus korda. Kui elevant elab 60-aastaseks, ei ole tal enam hambaid ja ta sureb nälga.
Nende hambad on samuti hambad, teine komplekt ülemisi lõikehambaid muutub hambadeks. Neid kasutatakse juurte kaevamiseks ja puude koore eemaldamiseks toidu saamiseks ning paaritumise ajal omavaheliseks võitluseks või kaitseks kiskjate vastu. Nad kaaluvad 50-100 kilo ja võivad olla 5-8 jalga pikad. Kuna salaküttijad on tapnud kõige suuremate kihvadega elevante, siis on säilinud palju väiksemate kihvadega populatsioon. Nii pullidel kui ka lehmadel on kihvad.
Liik
- Loxodonta adaurora, väljasurnud, tänapäeva Aafrika elevantide oletatav eelkäija.
- Aafrika põõsasnorsu (Loxodonta africana).
- Aafrika metsa elevant (Loxodonta cyclotis).
Tänapäeval peetakse põõsa- ja metsanelefante üldiselt kaheks eri liigiks. Aafrika metsa elevandil on pikem ja kitsam alalõug, ümaramad kõrvad, erinev arv varbaküünti, sirgemad ja allapoole suunatud hambad ning tunduvalt väiksem suurus. Varbaküünte arvu osas: Aafrika põõsasnorsul on tavaliselt 4 varbaküünt esijalal ja 3 tagajalal, Aafrika metsanorsul on tavaliselt 5 varbaküünt esijalal ja 4 tagajalal (nagu Aasia elevandil). Kahe liigi vahel esinevad ristandid.
Säilitamine
Salaküttimine vähendas 20. sajandil oluliselt elevantide populatsiooni Aafrikas. Tšaadi idapoolses piirkonnas olid elevandikarjad veel 1970. aastal märkimisväärsed ja nende arvukus oli hinnanguliselt 400 000. Kuid 2006. aastaks oli arvukus langenud umbes 10 000-ni. Aafrika elevant on nominaalselt valitsuse kaitse all, kuid salaküttimine on tõsine probleem.
Probleemiks on inimeste liikumine aladele, kus elevandid looduslikult esinevad, või nende lähedusse. Uuritakse meetodeid, kuidas elevandirühmi turvaliselt inimestest eemale ajada. Vihaste mesilaste salvestatud helide esitamine on märkimisväärselt tõhus vahend, mis sunnib elevante piirkonnast põgenema. Mõnikord on elevandikogukonnad kasvanud nii suureks, et ökosüsteemi säilitamiseks oli vaja neid hävitada.
Galerii
· 
Lähivõtte Addo Elevandi pargist, Lõuna-Aafrika Vabariik.
· 
Elevantide aretuskari, täielikult lehmad ja noorloomad, Makuleke piirkonnas Krügeri pargis Lõuna-Aafrikas.
· 
Noor elevandibullikarjas olev noor elevandihärg, kes näitab teeseldud agressiivsust.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu elevandiliiki kuulub perekonda Loxodonta?
V: Elevantide perekonnas Loxodonta on kaks liiki.
Küsimus: Millised elavad perekonnad kuuluvad elevantide hulka?
V: Elevandilaste sugukonda kuulub kaks elusat perekonda, millest üks on Loxodonta.
K: Kuidas emased elevandid tavaliselt reisivad?
V: Emased elevandid rändavad tavaliselt karjadena.
K: Kuidas isased elevandid tavaliselt reisivad?
V: Isased elevandid reisivad tavaliselt üksi ja mõnikord ka poissmeeste rühmades.
K: Kus on leitud fossiilseid Loxodontaid?
V: Fossiilseid Loxodontaid on leitud ainult Aafrikas.
K: Milline on suurim elav elevant?
V: Suurim elav elevant on Aafrika põõsasnorsu.
K: Milline on isaste ja emaste aafrika põõsasnorsude keskmine pikkus ja kaal?
V: Isased aafrika põõsasnorsud võivad kasvada õlgade kõrguseks 3,64 meetrit ja kaaluda 5455 kg. Naised võivad ulatuda 3 meetrini ja kaaluda 3636 kg kuni 4545 kg.
Otsige