Cinnabar moth

Kaneelkoi (Tyria jacobaeae) on erksavärviline arktiaidne koi. Ta on levinud Euroopas ning Lääne- ja Kesk-Aasias. Ta on sissetoodud Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Põhja-Ameerikasse, et tõrjuda mürgist rukkilille. Selle põhjuseks on see, et vastsed toituvad rukkilillest. Koik on saanud oma nime punase mineraali kinaveri järgi, sest tema enamasti mustadel tiibadel on punased laigud. Cinnabar-koi on umbes 20 mm pikk ja tema tiibade siruulatus on 32-42 mm (1,3-1,7 tolli).

Kaneelid on päeval lendavad putukad. Nagu paljud teisedki eredavärvilised koid, ei saa neid süüa. Vastsed kasutavad toidutaimedena perekonna Senecio liikmeid. Värskelt koorunud vastsed vastsed toituvad rukkilille lehtede alt oma vanade munade piirkonda. Vastsed imavad toidutaimedest mürgiseid ja kibeda maitsega alkaloidseid aineid. See muudab nad ise söömiskõlbmatuks. Nii vastsete kui ka koikide erksad värvid on hoiatavad märgid. Osaliselt tänu sellele söövad kiskjad neid harva. Erandiks on erinevad käguliigid, kes söövad karvaseid ja mürgiseid roomikuid, sealhulgas kaneeli koi vastseid.

Nagu mitmed teisedki Arctiidae-koivaliste vastsed, võivad ka kaneelide roomikud muutuda kannibalistlikuks. Selle põhjuseks võib olla toidupuudus. Mõnikord võivad nad ilma nähtava põhjuseta süüa teisi kaneeli vastseid. Emased munevad kuni 300 muna ja tavaliselt 30-60 muna rühmas. Vastsed on algul kahvatukollased. Hilisemates vastsestaadiumides areneb välja sügavmust ja oranžikaskollane triibuline värvus. Nad võivad kasvada kuni 30 mm pikkuseks ja on ahned sööjad; suured populatsioonid võivad riisuda terveid räimepiirkondi, mis on nende vähese röövluse tulemus.

Paljud neist ei ela üle kuni nukufaasini. Selle põhjuseks on peamiselt see, et nad tarbivad toiduallika täielikult ära enne suguküpsuse saavutamist. See võib olla võimalik seletus nende kalduvusele näiliselt juhuslikule kannibalistlikule käitumisele. Sageli surevad nad nälga.

Koik on osutunud edukaks biotõrjevahendiks, kui seda kasutatakse koos rukkilille-kirbukahjuriga Ameerika Ühendriikide lääneosas.

Pupa

Täiskasvanu näitab tagatiibu

Paaritumine

Illustratsioon John Curtise Briti entomoloogia 5. köitest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tšintšapuu?

V: Kaneelkoi (Tyria jacobaeae) on Euroopas ning Lääne- ja Kesk-Aasias levinud eredavärviline arktiaidne koi. Ta on sissetoodud Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Põhja-Ameerikasse, et tõrjuda mürgist rukkilille.

Küsimus: Kuidas on kaneelikoi saanud oma nime?

V: Kaneelkoi on saanud oma nime punase mineraali kinaabari järgi, mis tuleneb punastest laikudest tema enamasti mustadel tiibadel.

K: Millised on kaneelkoi füüsilised tunnused?

V: Kaneelkoi on umbes 20 mm pikk ja tema tiibade siruulatus on 32-42 mm (1,3-1,7 tolli). Tegemist on päeval lendavate putukatega, kelle erksad värvid on röövloomade jaoks hoiatusmärgid.

K: Millest toituvad vastsed?

V: Larvad toituvad perekonna Senecio liikidest, näiteks rukkilillest, ja imavad oma toidutaimedest mürgiseid ja kibeda maitsega alkaloidseid aineid, mistõttu kiskjad ei saa neid ise süüa.

K: Mitu muna võivad emased korraga muneda?

V: Emased võivad korraga muneda kuni 300 muna, tavaliselt 30-60 muna rühmas.

K: Kuidas on kaneelkoid kasutatud biotõrjeainetena? V: Kaneelkoi on osutunud edukaks biotõrje vahendiks rukkilille vastu, kui seda kasutatakse koos rukkikirbukahjuriga Ameerika Ühendriikide lääneosas.