Kobra (Elapidae) – kirjeldus, liigid, levik ja mürgisus
Kobra (Elapidae) – ülevaade liikidest, levikust, kurikuulsast mürgisusest ja äratuntavast kapuutsist. Uuri elupaiku, ohte ja kaitsealast infot.
Kobra (inglise keeles "cobra") on üldnimetus mitmesugustele mürgistele maodele, mis on tuntud võime poolest laiendada kaela lamedaks kapuutsiks. Mõiste on laiemalt kasutusel eri liikide kohta, kuid paljud neist kuuluvad mürgiste madude sugukonda Elapidae või perekonda Naja. Popkultuuris on kobra mainitud mitmes kontekstis (näiteks sarja pealkirjas "Cobra Kai"), kuid looduses on see selgelt määratletud rühm maosid.
Kirjeldus
Kobrade iseloomulik tunnus on võime laiendada kaela ribide abil, moodustades laia ja lameda kapuutsi. See kapuuts on hoiatussildiks ja neid kasutatakse ähvardamiseks, kui madu tunneb end ohustatuna. Ülejäänud ajal on kobrade pea ja keha sarnased teiste maodega: need on sümmeetrilised, liikuvad ja enamasti saledad.
Kuigi paljud kobrad liigitatakse perekonda Naja, esineb ka teisi "kobrasid" teistes sugukondades ning suurimad ja tuntumad esindajad (nt kuningkobra) kuuluvad teistesse perekondadesse, kuid kõik need kuuluvad laiemalt Elapidae sugukonda.
Liigid ja taksonoomia
- Perekond Naja – tavapärased või "tõelised" kobrad, kes tõstavad keha esiosa üles ja lamedaks kaela hoiatussignaaliks (hoiatussignaaliks, kui neid ehmatatakse). Need on Aafrikas ja Aasias levinud elapide rühm, kuhu kuulub üle 20 liigi. Näidetena võib tuua Naja nivea (kapi kobra), Egiptuse kobra (Naja haje) ja Naja naja (Aasia kobra).
- Sülgavad kobrad – mõned Naja alamliigid on võimelised pritsima enesekaitseks mürki oma kihvadest. Selline käitumine on eelkõige eesmärgiga suunata mürki ründaja silma, põhjustades tugevat ärritust ja põletust.
- Tuntud, kuid eraldi perekonda kuuluvad kobrasarnasused – näiteks kuningkobra (Ophiophagus hannah) on maailma suurim mürgine madu; kuigi seda nimetatakse sageli "kobraks", kuulub see eraldi perekonda.
Levik ja elupaigad
Kobrad elavad peamiselt Aasia ja Aafrika troopilistes, samuti mõnes piirkonnas subtroopilistes ja kõrbetingimustes. Mitmed liigid on kohastunud väga erinevate elupaikadega: metsadest ja savannidest kuni inimasustuses olevate aedade ja põldudeni. Mõned liigid, nagu kapi kobra (Naja nivea), on levinud teatud Aafrika biomeesides.
Mürgisus ja inimohutus
Kobrate mürgid on peamiselt neurotoksiinsed ehk nad mõjutavad närvisüsteemi; raskematel juhtudel võivad need põhjustada hingamispuudulikkuse ja surma, kui ei anta õigeaegset ravi. Mürgi toime ning annus varieeruvad liigiti: mõned liigid (nt teatud Aasia kobrad) on väga mürgised, teised vähem.
Sülgavate kobrade puhul on oluline, et mürgi sattumine silma võib põhjustada tõsist silmakahjustust või pimedust; sellepärast tuleb silmasse sattunult koheselt ja rohket veejoa all loputada ja pöörduda arsti poole.
Esmased soovitused närimisel või mürgistussümptomite ilmnemisel: hoida haavatud isik rahulikuna, immobiliseerida haavatud jäseme, eemaldada rõngad ja tihedad riideesemed, vältida lõikamist või imemist haavast ning viivitamatult sõita haiglasse antivenoome ja toetavat ravi saama.
Käitumine ja toitumine
Kobrad on üldjuhul päevased või hämarikus aktiivsed, sõltuvalt liigist ja kliimast. Nad toituvad peamiselt väikestest imetajatest (hiirtest, rottidest), konnadest, lindudest ja mõnel juhul teistest madudest. Mõned liigid on spetsialiseerunud teatud saakloomadele; näiteks kuningkobra sööb peamiselt teisi maod.
Paljunemine
Paljud kobrad munevad munad (ovipaarne paljunemine), kuid on ka erandeid: näiteks kuningkobra ehitab pesi ja kühveldab sinna munad, kus ta may ka pesa kaitsma jääda. Munadest kooruvad noorjutud on tavaliselt iseseisvad alates esimestest elupäevadest.
Roll ökosüsteemis ja inimeste suhtumine
Kobrad mängivad olulist rolli näriliste populatsioonide kontrollimisel ja seeläbi aitavad säilitada ökosüsteemi tasakaalu. Samas põhjustavad nad sageli hirmu ja konflikte inimeste läheduses, kuna madu hammustus võib olla eluohtlik. Kultuuriliselt on kobrad esindatud paljudes müütides ja legendides (näiteks Kleopatra ja tema seos Egiptuse kobra kujundiga).
Ohud ja kaitse
Peamised ohud kobrastele on elupaikade kadumine, inimtegevusest tulenev mõrvamine ja ebaseaduslik kaubandus. Mitmed liigid on ohustatud ja vajavad kaitset, samas kui teised on kohanenud inimkeskkondadega ja võivad olla sagedased kokkupuuted inimestega. Kui kobra satub elamupiirkonda, tuleks pöörduda kohalikku loomakaitse või mürgiste loomadega tegeleva spetsialisti poole.
Kokkuvõte: Kobra on mitme liigi üldnimetus mürgistele maodele, kellele on iseloomulik kaela laiendamine kapuutsiks ning kes kuuluvad peamiselt mürkmadude sugukonda Elapidae. Nende mürgistus võib olla eluohtlik, mistõttu tuleb hammustuse või mürgi sattumise korral otsida viivitamatult meditsiinilist abi. Samas on kobrad olulised ökosüsteemi osad ja väärivad säästvat kohtlemist ning vajadusel kaitset.


India kobra, Naja naja, siin kujutatud laiendatud kapuutsiga, peetakse sageli arhetüüpseks kobraks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kobra?
V: Kobra on üldnimetus erinevatele mürgistele maodele perekonnast Elapidae. Nad elavad tavaliselt Aasia ja Aafrika troopilistes ja kõrbepiirkondades ning võivad ohu tunnetamise korral kallutada ja lamedaks ajada oma pea hoiatusasendisse.
K: Mida tähendab "kobra"?
V: Sõna "kobra" on lühend cobra de capelo või cobra-de-capelo, mis tähendab portugali keeles "kapuutsiga madu" või "kapuutsiga madu".
K: Millised on mõned näited kobrast?
V: Kobrade hulka kuuluvad näiteks Naja nivea (kapjakobra), Naja haje (Egiptuse kobra), Naja naja (Aasia spektaalne kobra) ja Naja kaouthia (monokliblik kobra).
K: Kuidas kobrad end kaitsevad?
V: Kobrad kaitsevad end, sülitades enesekaitseks mürki oma kihvadest. Mõned liigid tõstavad hoiatussignaaliks ka keha esiosa üles ja lamedaks kaela, kui nad ehmatavad.
K: Millisesse perekonda kuulub enamik tõelisi kobraliike?
V: Enamik tõelisi kobraliike kuulub perekonda Elapidae.
K: Kus elab enamik kobraliike?
V: Enamik kobraliike elab Aasia ja Aafrika troopilistes ja kõrbepiirkondades.
K: Kas kobra kaitseb end muul viisil kui mürgi sülitamisega?
V: Jah, kui nad tunnevad end ohustatuna, võivad mõned liigid teise kaitsevormina oma pead tagasi kallutada ja hoiatusasendisse lamedaks lüüa.
Otsige