Kakadud (Cacatuidae) — papagoid: omadused, liigid ja levik
Kakadud (Cacatuidae) — avasta nende omadused, liigid ja levik: uhked harjad, tugevad nokad, värvipunktid ning levik Austraalias, Uus-Guineas ja lähiregioonides.
Kakadu on mis tahes 21 liigist, mis kuulub linnugrupile Cacatuidae — see on ainus perekond superperekonnas Cacatuoidea. Koos Psittacoidea (tõelised papagoid) ja Strigopoidea (Uus‑Meremaa papagoid) moodustavad nad perekonna Psittaciformes ehk papagoiliste seltsi. Kakadu-del on papagoiliste hulgas eriline filogeneetiline ja morfoloogiline staatus, mida iseloomustab muu hulgas eriline harjasulestik ning teatud anatoomilised erisused nokas ja kolju ehituses.
Nimetus kakaatoo pärineb nende lindude nimetustest malai keeles kakaktua ja see jõudis laiemasse kasutusse ka hollandi sõna kaketoe kaudu.
Välimus ja eripärad
Kakadusid tunneb ära nende uhkete sulgharjade ehk vappude ning tugevalt kõverate ja võimastöövõimeliste nokkade järgi. Süldesulestik on tihti vähem eredavärviline kui mitmetel teistel papagoiliikidel — paljud liigid on valdavalt valged, hallid või mustad, kuid sageli leidub intensiivsemaid värve harjas, põskedel või sabas. Neil on tugevad jalad, mis võimaldavad hästi oksal liikuda ja toitu käes hoida.
Suurus ja liigid
Kakadud on üldiselt papagoidest suuremad. Pere Cacatuidae hulka kuulub ligikaudu 21 liiki, alates suhteliselt väikestest kuni üsna suurte lindudeni. Mõned liigid on kärmemad ja kokkuvõtlikumad, teised aga pikema sabaga ja massiivsema kehaga. Liikide täpne jaotus, nimetused ja alamliigid varieeruvad taksonoomiliste uuenduste käigus.
Levik ja elupaigad
Kakadud on levinud peamiselt Austraalias, Uus‑Guineas, Indoneesia saartel ja lähisaarte piirkondades. Nad elavad erinevates elupaikades: metsades, metsavööndites, savannides, rannikualadel ja mõnel liigil ka märgaladel või mangroovides. Paljud liigid liiguvad hooajaliselt toiduotsinguil või kohanevad kuivaperioodidega.
Käitumine ja toitumine
Kakadud on tavaliselt sotsiaalsed linnud, kes moodustavad kolooniaid või väiksemaid rühmi. Nad suhtlevad valjude häälitsuste, kehakeele ja harjapanekuga: harja tõstmine või langetamine on oluline signaal käitumise ning meeleolu väljendamiseks.
- Toit: peamiselt seemned, pähklid, puuviljad, marjad, võrsetükid ja juured; mõnikord otsivad nad putukaid või nende kohti koorikust.
- Otsingute ja toitumise käitumine: paljud liigid kaevavad või nokivad puu pooke ja maapinda, et leida toitu; tugev nokk aitab lahti murda kõvasid koori ja pähkleid.
Paljunemine
Kakadud on sageli monogaamsed või paaruvad paarideks pikemaks ajaks. Pesitsemiseks kasutavad nad peamiselt puuõõnsusi või mõnikord kaljunõgeseid. Emased munevad tavaliselt 1–3 muna (liigiti erinedes), haudumine kestab mõni nädal ja pojad jäävad vanemate hoolde pikemaks ajaks, kuni iseseisvumiseks vajalik oskused on omandatud.
Pikaealisus ja intelligentsus
Kakadud on arukas ja uudishimulik liigid; nad õpivad kiiresti ning võivad meelde jätta keerukaid ülesandeid. Paljud liigid on pikaealised — vabas looduses elavad nad sageli mitukümmend aastat, ja vangistuses võivad mõned isendid elada üle 50 aasta, mõnel liigil isegi kauem.
Suhted inimeste ja lemmikuna
Kakadusid peetakse laialdaselt atraktiivseteks ja mõnede liikide puhul populaarseteks lemmikloomadeks tänu nende ilmele ja sotsiaalsele loomusele. Samas nõuavad nad palju tähelepanu, vaimset stimuleerimist ja ruumi; nad on valjud ning võivad olla nõudlikud käitumise poolest. Enne kakadu soetamist tuleks hinnata vastutust ning asjaolusid, mis puudutavad hooldust ja eluea pikka kestvust.
Ohustatus ja kaitse
Mitmed kakadu-liigid on ohustatud või tunduvalt surve all. Peamised ohud on:
- elupaikade hävinemine ja killustamine (metsade raadamine, maaviljeluse laienemine);
- ebaseaduslik kütkestus ja lindude väljapüüdmine lemmikloomakaubanduseks;
- invasiivsete liikide ja muudatused kohalikes ökosüsteemides.
Selle tõttu kehtivad paljude liikide kaitsemeetmed, sealhulgas rahvusvahelised kaubandust piiravad reeglid ning kohaliku tasandi looduskaitseprogrammid. Vastutustundlik käitumine — mitte soetada loodusest välja lõigatud linde, toetada kaitsealgatusi ja säilitada elupaiku — aitab nende liikide säilimist tagada.
Kokkuvõttes on kakadud eripärased ja mõjuvad linnud — nad paistavad silma oma harjade, tugevate nokkade, sotsiaalse elu ja kõrge intelligentsuse poolest. Nende kaitse ja jätkusuutlik kohtlemine inimtegevuse mõjude tõttu on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kultuurilise väärtuse säilitamiseks.
Levik ja elupaik
Kakadude levikuala on palju piiratum kui tõeliste papagoidel, nad esinevad looduslikult ainult Austraalias. Üksteist 21 liigist esineb looduses ainult Austraalias, seitse liiki aga ainult Filipiinidel, Indoneesias, Paapua Uus-Guineas ja Saalomoni saartel. Huvitaval kombel ei leidu ühtegi kakaoliiki Borneol (vaatamata nende esinemisele lähedalasuvatel Palawanil ja Sulawesil) ega paljudel Vaikse ookeani saartel, kuigi Uus-Kaledooniast on leitud fossiilseid jäänuseid.
Kolm liiki esineb nii Uus-Guineas kui ka Austraalias. Mõned liigid on laialt levinud, näiteks Galah, mis esineb peaaegu kogu Austraalias, samas kui teiste liikide levik on väike, piirdudes vaid väikese osaga mandrist, nagu Lääne-Austraalia pika nokaja mustkakadul või väikese saarerühmaga, nagu Tanimbar Corella, mis on piiratud Indoneesia Tanimbari saartega.
Kakaduusid asustavad mitmesuguseid elupaiku, alates metsadest alpiinide aladel kuni mangroovideni. Ühtegi liiki ei leidu siiski kõigis elupaigatüüpides. Kõige laiemalt levinud liigid, nagu galah ja kakao, on avatud maastike spetsialistid, kes toituvad rohu seemnetest. Teised kakauliigid, nagu näiteks läikiv must kakao, elavad metsades, vihmametsades, põõsastikes ja isegi alpikliimaga metsades. Filipiinide kakao elab mangroovides. Mitmed liigid on hästi kohanenud inimese poolt muudetud elupaikadega ning neid leidub põllumajanduspiirkondades ja isegi tiheda liiklusega linnades.
Taksonoomia
Kakaduusid määras 1840. aastal inglise loodusteadlane George Robert Gray papagoi perekonna Psittacidae alamperekonnaks Cacatuinae, kusjuures Cacatua oli esimene loetletud ja tüüpsugukond. Erinevad autoriteedid on seda rühma vaheldumisi käsitlenud kas täieliku perekonna või alamperekonnana. Ameerika ornitoloog James Lee Peters oma 1937. aasta Check-list of Birds of the World, Sibley ja Monroe 1990. aastal säilitasid selle alamperekonnana, samas kui papagoiarst Joseph Forshaw liigitas selle 1973. aastal perekonnaks. Hilisemad molekulaaruuringud näitavad, et kõige varasemad papagoi esivanematest pärinevad Uus-Meremaa papagoid perekonda Strigopidae, mille järel eraldusid ülejäänud papagoidest kakaod, mis nüüdseks on hästi määratletud rühm või klade, mis seejärel levisid üle lõunapoolkera ja mitmekesistusid paljudeks papagoi-, papagoi-, papagoi-, aaro-, lory-, lorikeet-, armulinnu- ja muudeks perekonna Psittacidae tõelisteks papagoi liikideks.
Kakadude fossiilsed leiud on veelgi piiratumad kui papagoide omad üldiselt, sest teada on vaid üks tõeliselt vana kakao fossiil: Cacatua liik, tõenäoliselt alamliigi Licmetis, mis leiti Austraalias Riversleigh's asuvatest varajase miotseeni (16-23 miljonit aastat tagasi) ladestustest. Kuigi fragmentaarne, on jäänused sarnased lääne-korella ja galahiga.
Liigid ja alamliigid
Sulgudes olevad nimed perekonnanimede järel tähistavad alamsugukondi. Selle perekonna praegune alajaotus on järgmine:
Nymphicinae alamperekond
- Sugukond Nymphicus
- Kukerpütt, Nymphicus hollandicus (Kerr, 1792)
Calyptorhynchinae alamperekond: Mustad kakaod
- Sugukond Calyptorhynchus
- Calyptorhynchus alamsugukond - mustapunased kakaod
- Punasaba-mustakakadu, Calyptorhynchus (Calyptorhynchus) banksii (Latham, 1790)
- Musta läikiv kakao, Calyptorhynchus (Calyptorhynchus) lathami (Temminck, 1807)
- Zanda alamsugukond - must-kollased/valged kakaod
- Kollasaba-mustakakadu, Calyptorhynchus (Zanda) funereus (Shaw, 1794)
- Lühisnokk-kakadun, Calyptorhynchus (Zanda) latirostris Carnaby, 1948
- Pikknokk-kakadun, Calyptorhynchus (Zanda) baudinii Lear, 1832
Cacatuinae alamperekond
- Hõim Microglossini: Üks perekond ühe liigiga, must palmikakakadu.
- Sugukond Probosciger
- Palmakakadun, Probosciger aterrimus (Gmelin, 1788)
- Sugukond Cacatuini: Neli perekonda valgeid, roosasid ja halle liike.
- Sugukond Callocephalon
- Gang-kakadun, Callocephalon fimbriatum (Grant, 1803)
- Sugukond Eolophus
- Galah, Eolophus roseicapilla (Vieillot, 1817)
- Sugukond Lophochroa
- Major Mitchell's Cockatoo (ka Leadbeater's Cockatoo), Lophochroa leadbeateri (Vigors, 1831)
- Major Mitchell's Cockatoo, Lophochroa leadbeateri leadbeateri (Vigors, 1831)
- Lääne-major-Mitchelli kakao, Lophochroa leadbeateri mollis (Mathews, 1912)
- Sugukond Cacatua
- Cacatua alamsugukond - tõelised valged kakadud
- Kollakarva-kakaduu (ka väike väävlikarva-kakaduu), Cacatua (Cacatua) sulphurea (Gmelin, 1788)
- Abbott's Cockatoo, Cacatua (Cacatua) sulphurea abbotti (Oberholser, 1917)
- Timor-kakaduu, Cacatua (Cacatua) sulphurea parvula (Bonaparte, 1850)
- Tsitrusvärviline kakaduu, Cacatua (Cacatua) sulphurea citrinocristata (Fraser, 1844)
- Väävlikarva-kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita (Latham, 1790)
- Tritoonkakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita triton Temminck, 1849
- Eleonorakakadu, Cacatua (Cacatua) galerita eleonora (Finsch, 1863)
- Fitzroy kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita fitzroyi (Mathews, 1912)
- Suur väävlikarva-kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita galerita (Latham, 1790)
- Sinisilmakakadu, Cacatua (Cacatua) ophthalmica Sclater, 1864
- Valge kakao, Cacatua (Cacatua) alba (Müller, 1776)
- Lõhekaelakakakuu, Cacatua (Cacatua) moluccensis (Gmelin, 1788)
- Licmetise alamsugukond - corellas
- Pikknokk-korella, Cacatua (Licmetis) tenuirostris (Kuhl, 1820)
- Western Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator (Gould, 1841)
- Muir's Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator pastinator (Gould, 1841)
- Butler's Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator butleri Ford, J., 1987
- Väike Corella, Cacatua (Licmetis) sanguinea Gould, 1843
- Tanimbar Corella (ka Goffin's Cockatoo), Cacatua (Licmetis) goffiniana Roselaar ja Michels, 2004
- Solomonsi kakao, Cacatua (Licmetis) ducorpsii Pucheran, 1853
- Filipiinikakaduu, Cacatua (Licmetis) haematuropygia (Müller, 1776)
Vangistuses olev väävlihõlmaga kakao, kes näitab oma vappu USA-s.
Morfoloogia
Kakadud on enamasti keskmise kuni suure suurusega papagoid, kelle keha on raske ja kompaktne. Nende pikkus on 30-60 cm ja kaal 300-1200 g. Üks liik, kakatiir, on siiski teistest liikidest tunduvalt väiksem ja õhem, olles 32 cm pikk (koos pikkade teravate sabasulgedega) ja 80-100 g kaaluga.
Kõigil kakaodel esinev liikuv peakate on paljudel liikidel suurejooneline; see tõuseb üles, kui lind maandub lennult või kui ta on äratatud.
Kakadudel on teiste papagoidega palju ühiseid tunnuseid, sealhulgas iseloomulik kumer nokkekuju ja zygodaktiline jalg, mille kaks keskmist varvast on ettepoole ja kaks välimist tahapoole suunatud. Nad erinevad siiski mitmete tunnuste poolest, sealhulgas sapipõie olemasolu, mõnede muude anatoomiliste üksikasjade ja nende sulestikus olevate struktuuride puudumise poolest, mis põhjustavad tõelistel papagoidel esinevaid helesiniseid ja rohelisi värvusi.
Nagu teistelgi papagoidel, on ka kakadudel lühikesed jalad ja tugevad küünised ning nad kasutavad sageli oma tugevat nokka kolmanda jäsemena, kui nad ronivad läbi okste. Neil on üldiselt pikad ja laiad tiivad, mida kasutatakse kiirel lennul, kusjuures galahhide puhul on registreeritud kiirust kuni 70 km/h (43 mph). Sugukonna Calyptorhynchus liikmetel ja suurematel valgetel kakadudel, nagu väävlikakadul ja major Mitchelli kakadul, on lühemad, ümaramad tiivad ja rahulikum lend.
Paar gang-kakadusid NSW-s, Austraalias (isane punaste peasulgedega).
Käitumine
Kakaduusid on aktiivsed peamiselt päevasel ajal ja vajavad toidu leidmiseks päevavalgust. Nad söövad mitmesuguseid, peamiselt taimseid toiduaineid. Suure osa kõigi liikide toidust moodustavad seemned, mida nad avavad oma suure ja võimsa nokaatoriga. Galahid, korellad ja mõned mustad kakaod toituvad peamiselt maapinnal; teised toituvad peamiselt puudel.
Nagu enamik papagoid, teevad ka kakadud oma pesad puude sisse tehtud aukudesse, mida nad ei suuda ise välja kaevata. Need õõnsused tekivad puidu lagunemisel või hävitamisel okste murdumise, seente või putukate, näiteks termiitide või isegi tuttide poolt, kui nende levikualad kattuvad. Paljudes kohtades on neid auke vähe ja need tekitavad konkurentsi nii sama liigi teiste liikide kui ka teiste liikide ja loomaliikidega. Üldiselt valivad kakaod endale vaid veidi suuremaid õõnsusi, mistõttu eri suurusega liigid pesitsevad vastava (ja erineva) suurusega õõnsustes.
Emane muneb kaks valget muna väikestele puutükkidele. Täiskasvanud isendid toidavad alasti ja pimedana sündinud poegi umbes kolm kuud osaliselt seeditud toiduga.
Staatus ja säilitamine
IUCNi ja BirdLife Internationali andmetel on seitse kakauliiki ohustatud või halvemini ohustatud ja üks on peaaegu ohustatud. Neist kahte liiki - Filipiinide kakaot (või punase ventikaali kakaot) ja kollakajakot - peetakse kriitiliselt ohustatud liigiks.
Peamised ohud kakaodele on elupaikade kadumine ja metsloomadega kauplemine. Kõik kakaod pesitsevad puudel ja on nende kadumise suhtes haavatavad. Samuti on paljudel liikidel spetsiifilised elupaiganõuded või nad elavad väikestel saartel ja nende looduslik levila on väike, mis muudab nad eriti haavatavaks.
Kakaduusid on populaarsed lemmikloomad ning nende püüdmine ja nendega kauplemine on ohustanud mõnda liiki; aastatel 1983-1990 eksporditi Indoneesiast 66 654 registreeritud lõhekaeluskakaduusid, kusjuures see arv ei sisalda kodumaise kaubanduse jaoks püütud või ebaseaduslikult eksporditud lindude arvu. Paljude liikide püüdmine on hiljem keelatud, kuid kaubandus jätkub ebaseaduslikult. Indoneesiast ei smugeldata välja mitte ainult haruldasi liike, vaid Austraaliast smugeldatakse välja nii tavalisi kui ka haruldasi kakaod.
Kõiki kakaduliike, välja arvatud kakatiili, kaitseb ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES), mis piirab loodusest püütud papagoide importi ja eksporti ainult erilubadega. Viis kakauliiki (sealhulgas kõik alamliigid) - Tanimbar Corella (Cacatua goffiniana), Filipiinide kakao (Cacatua haematuropygia), Molukki kakao (Cacatua moluccensis), kollakakakuu (Cacatua sulphurea) ja palmi kakao (Probosciger aterrimus) - on CITESi I lisa loetelus kaitstud. Välja arvatud kakaotriinu, on kõik ülejäänud kakaoliigid kaitstud CITESi II lisas esitatud nimekirjas.
Metsikud pikksaba-koorellid Perthis. Paremal olev lind kasutab oma pikka nokka, et kaevata lühikeses rohus toitu.
Punane kookos on kriitiliselt ohustatud Filipiinide endeemiline liik.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu liiki kuulub lindude perekonda Cacatuidae?
V: Cacatuidae perekonda kuulub 21 liiki.
K: Millised perekonnad moodustavad perekonna Psittaciformes?
V: Koos Psittacoidea (tõelised papagoid) ja Strigopoidea (Uus-Meremaa papagoid) perekondadega moodustavad kakadud sugukonna Psittaciformes.
K: Millisest nimest tuleneb nimetus kakao?
V: Nimi kakaatoo pärineb nende lindude malai keelest kaka(k)tua, hollandi kaketoe kaudu.
K: Kuidas on kakaod äratuntavad?
V: Kakaduusid on äratuntavad nende silmatorkavate vappude ning kõverate ja tugevate nokkade järgi.
K: Kas kakaotude sulestik on rohkem või vähem värviline kui teistel papagoidel?
V: Kakadude sulestik on üldiselt vähem värviline kui teistel papagoidel, olles peamiselt valge, hall või must ning sageli on värvilised jooned harjal, põskedel või sabas.
K: Kas kakaod on üldiselt suuremad või väiksemad kui teised papagoid?
V: Keskmiselt on kakaod suuremad kui teised papagoid; väikseim kakaoliik on siiski väike lind.
K: Milline on ainus perekond superperekonnas Cacatuoidea?
V: Ainus perekond superperekonnas Cacatuoidea on lindude perekond Cacatuidae.
Otsige