Kakadu on mis tahes 21 liigist, mis kuulub linnugrupile Cacatuidae — see on ainus perekond superperekonnas Cacatuoidea. Koos Psittacoidea (tõelised papagoid) ja Strigopoidea (Uus‑Meremaa papagoid) moodustavad nad perekonna Psittaciformes ehk papagoiliste seltsi. Kakadu-del on papagoiliste hulgas eriline filogeneetiline ja morfoloogiline staatus, mida iseloomustab muu hulgas eriline harjasulestik ning teatud anatoomilised erisused nokas ja kolju ehituses.
Nimetus kakaatoo pärineb nende lindude nimetustest malai keeles kakaktua ja see jõudis laiemasse kasutusse ka hollandi sõna kaketoe kaudu.
Välimus ja eripärad
Kakadusid tunneb ära nende uhkete sulgharjade ehk vappude ning tugevalt kõverate ja võimastöövõimeliste nokkade järgi. Süldesulestik on tihti vähem eredavärviline kui mitmetel teistel papagoiliikidel — paljud liigid on valdavalt valged, hallid või mustad, kuid sageli leidub intensiivsemaid värve harjas, põskedel või sabas. Neil on tugevad jalad, mis võimaldavad hästi oksal liikuda ja toitu käes hoida.
Suurus ja liigid
Kakadud on üldiselt papagoidest suuremad. Pere Cacatuidae hulka kuulub ligikaudu 21 liiki, alates suhteliselt väikestest kuni üsna suurte lindudeni. Mõned liigid on kärmemad ja kokkuvõtlikumad, teised aga pikema sabaga ja massiivsema kehaga. Liikide täpne jaotus, nimetused ja alamliigid varieeruvad taksonoomiliste uuenduste käigus.
Levik ja elupaigad
Kakadud on levinud peamiselt Austraalias, Uus‑Guineas, Indoneesia saartel ja lähisaarte piirkondades. Nad elavad erinevates elupaikades: metsades, metsavööndites, savannides, rannikualadel ja mõnel liigil ka märgaladel või mangroovides. Paljud liigid liiguvad hooajaliselt toiduotsinguil või kohanevad kuivaperioodidega.
Käitumine ja toitumine
Kakadud on tavaliselt sotsiaalsed linnud, kes moodustavad kolooniaid või väiksemaid rühmi. Nad suhtlevad valjude häälitsuste, kehakeele ja harjapanekuga: harja tõstmine või langetamine on oluline signaal käitumise ning meeleolu väljendamiseks.
- Toit: peamiselt seemned, pähklid, puuviljad, marjad, võrsetükid ja juured; mõnikord otsivad nad putukaid või nende kohti koorikust.
- Otsingute ja toitumise käitumine: paljud liigid kaevavad või nokivad puu pooke ja maapinda, et leida toitu; tugev nokk aitab lahti murda kõvasid koori ja pähkleid.
Paljunemine
Kakadud on sageli monogaamsed või paaruvad paarideks pikemaks ajaks. Pesitsemiseks kasutavad nad peamiselt puuõõnsusi või mõnikord kaljunõgeseid. Emased munevad tavaliselt 1–3 muna (liigiti erinedes), haudumine kestab mõni nädal ja pojad jäävad vanemate hoolde pikemaks ajaks, kuni iseseisvumiseks vajalik oskused on omandatud.
Pikaealisus ja intelligentsus
Kakadud on arukas ja uudishimulik liigid; nad õpivad kiiresti ning võivad meelde jätta keerukaid ülesandeid. Paljud liigid on pikaealised — vabas looduses elavad nad sageli mitukümmend aastat, ja vangistuses võivad mõned isendid elada üle 50 aasta, mõnel liigil isegi kauem.
Suhted inimeste ja lemmikuna
Kakadusid peetakse laialdaselt atraktiivseteks ja mõnede liikide puhul populaarseteks lemmikloomadeks tänu nende ilmele ja sotsiaalsele loomusele. Samas nõuavad nad palju tähelepanu, vaimset stimuleerimist ja ruumi; nad on valjud ning võivad olla nõudlikud käitumise poolest. Enne kakadu soetamist tuleks hinnata vastutust ning asjaolusid, mis puudutavad hooldust ja eluea pikka kestvust.
Ohustatus ja kaitse
Mitmed kakadu-liigid on ohustatud või tunduvalt surve all. Peamised ohud on:
- elupaikade hävinemine ja killustamine (metsade raadamine, maaviljeluse laienemine);
- ebaseaduslik kütkestus ja lindude väljapüüdmine lemmikloomakaubanduseks;
- invasiivsete liikide ja muudatused kohalikes ökosüsteemides.
Selle tõttu kehtivad paljude liikide kaitsemeetmed, sealhulgas rahvusvahelised kaubandust piiravad reeglid ning kohaliku tasandi looduskaitseprogrammid. Vastutustundlik käitumine — mitte soetada loodusest välja lõigatud linde, toetada kaitsealgatusi ja säilitada elupaiku — aitab nende liikide säilimist tagada.
Kokkuvõttes on kakadud eripärased ja mõjuvad linnud — nad paistavad silma oma harjade, tugevate nokkade, sotsiaalse elu ja kõrge intelligentsuse poolest. Nende kaitse ja jätkusuutlik kohtlemine inimtegevuse mõjude tõttu on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kultuurilise väärtuse säilitamiseks.
