Kakaduulased

Levik ja elupaik

Kakadude levikuala on palju piiratum kui tõeliste papagoidel, nad esinevad looduslikult ainult Austraalias. Üksteist 21 liigist esineb looduses ainult Austraalias, seitse liiki aga ainult Filipiinidel, Indoneesias, Paapua Uus-Guineas ja Saalomoni saartel. Huvitaval kombel ei leidu ühtegi kakaoliiki Borneol (vaatamata nende esinemisele lähedalasuvatel Palawanil ja Sulawesil) ega paljudel Vaikse ookeani saartel, kuigi Uus-Kaledooniast on leitud fossiilseid jäänuseid.

Kolm liiki esineb nii Uus-Guineas kui ka Austraalias. Mõned liigid on laialt levinud, näiteks Galah, mis esineb peaaegu kogu Austraalias, samas kui teiste liikide levik on väike, piirdudes vaid väikese osaga mandrist, nagu Lääne-Austraalia pika nokaja mustkakadul või väikese saarerühmaga, nagu Tanimbar Corella, mis on piiratud Indoneesia Tanimbari saartega.

Kakaduusid asustavad mitmesuguseid elupaiku, alates metsadest alpiinide aladel kuni mangroovideni. Ühtegi liiki ei leidu siiski kõigis elupaigatüüpides. Kõige laiemalt levinud liigid, nagu galah ja kakao, on avatud maastike spetsialistid, kes toituvad rohu seemnetest. Teised kakauliigid, nagu näiteks läikiv must kakao, elavad metsades, vihmametsades, põõsastikes ja isegi alpikliimaga metsades. Filipiinide kakao elab mangroovides. Mitmed liigid on hästi kohanenud inimese poolt muudetud elupaikadega ning neid leidub põllumajanduspiirkondades ja isegi tiheda liiklusega linnades.

Taksonoomia

Kakaduusid määras 1840. aastal inglise loodusteadlane George Robert Gray papagoi perekonna Psittacidae alamperekonnaks Cacatuinae, kusjuures Cacatua oli esimene loetletud ja tüüpsugukond. Erinevad autoriteedid on seda rühma vaheldumisi käsitlenud kas täieliku perekonna või alamperekonnana. Ameerika ornitoloog James Lee Peters oma 1937. aasta Check-list of Birds of the World, Sibley ja Monroe 1990. aastal säilitasid selle alamperekonnana, samas kui papagoiarst Joseph Forshaw liigitas selle 1973. aastal perekonnaks. Hilisemad molekulaaruuringud näitavad, et kõige varasemad papagoi esivanematest pärinevad Uus-Meremaa papagoid perekonda Strigopidae, mille järel eraldusid ülejäänud papagoidest kakaod, mis nüüdseks on hästi määratletud rühm või klade, mis seejärel levisid üle lõunapoolkera ja mitmekesistusid paljudeks papagoi-, papagoi-, papagoi-, aaro-, lory-, lorikeet-, armulinnu- ja muudeks perekonna Psittacidae tõelisteks papagoi liikideks.

Kakadude fossiilsed leiud on veelgi piiratumad kui papagoide omad üldiselt, sest teada on vaid üks tõeliselt vana kakao fossiil: Cacatua liik, tõenäoliselt alamliigi Licmetis, mis leiti Austraalias Riversleigh's asuvatest varajase miotseeni (16-23 miljonit aastat tagasi) ladestustest. Kuigi fragmentaarne, on jäänused sarnased lääne-korella ja galahiga.

Liigid ja alamliigid

Sulgudes olevad nimed perekonnanimede järel tähistavad alamsugukondi. Selle perekonna praegune alajaotus on järgmine:

Nymphicinae alamperekond

• Sugukond Nymphicus
• Kukerpütt, Nymphicus hollandicus (Kerr, 1792)

Calyptorhynchinae alamperekond: Mustad kakaod

• Sugukond Calyptorhynchus
• Calyptorhynchus alamsugukond - mustapunased kakaod
• Punasaba-mustakakadu, Calyptorhynchus (Calyptorhynchus) banksii (Latham, 1790)
• Musta läikiv kakao, Calyptorhynchus (Calyptorhynchus) lathami (Temminck, 1807)
• Zanda alamsugukond - must-kollased/valged kakaod
• Kollasaba-mustakakadu, Calyptorhynchus (Zanda) funereus (Shaw, 1794)
• Lühisnokk-kakadun, Calyptorhynchus (Zanda) latirostris Carnaby, 1948
• Pikknokk-kakadun, Calyptorhynchus (Zanda) baudinii Lear, 1832

Cacatuinae alamperekond

• Hõim Microglossini: Üks perekond ühe liigiga, must palmikakakadu.
• Sugukond Probosciger
• Palmakakadun, Probosciger aterrimus (Gmelin, 1788)
• Sugukond Cacatuini: Neli perekonda valgeid, roosasid ja halle liike.
• Sugukond Callocephalon
• Gang-kakadun, Callocephalon fimbriatum (Grant, 1803)
• Sugukond Eolophus
• Galah, Eolophus roseicapilla (Vieillot, 1817)
• Sugukond Lophochroa
• Major Mitchell's Cockatoo (ka Leadbeater's Cockatoo), Lophochroa leadbeateri (Vigors, 1831)
• Major Mitchell's Cockatoo, Lophochroa leadbeateri leadbeateri (Vigors, 1831)
• Lääne-major-Mitchelli kakao, Lophochroa leadbeateri mollis (Mathews, 1912)
• Sugukond Cacatua
• Cacatua alamsugukond - tõelised valged kakadud
• Kollakarva-kakaduu (ka väike väävlikarva-kakaduu), Cacatua (Cacatua) sulphurea (Gmelin, 1788)
• Abbott's Cockatoo, Cacatua (Cacatua) sulphurea abbotti (Oberholser, 1917)
• Timor-kakaduu, Cacatua (Cacatua) sulphurea parvula (Bonaparte, 1850)
• Tsitrusvärviline kakaduu, Cacatua (Cacatua) sulphurea citrinocristata (Fraser, 1844)
• Väävlikarva-kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita (Latham, 1790)
• Tritoonkakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita triton Temminck, 1849
• Eleonorakakadu, Cacatua (Cacatua) galerita eleonora (Finsch, 1863)
• Fitzroy kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita fitzroyi (Mathews, 1912)
• Suur väävlikarva-kakaduu, Cacatua (Cacatua) galerita galerita (Latham, 1790)
• Sinisilmakakadu, Cacatua (Cacatua) ophthalmica Sclater, 1864
• Valge kakao, Cacatua (Cacatua) alba (Müller, 1776)
• Lõhekaelakakakuu, Cacatua (Cacatua) moluccensis (Gmelin, 1788)
• Licmetise alamsugukond - corellas
• Pikknokk-korella, Cacatua (Licmetis) tenuirostris (Kuhl, 1820)
• Western Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator (Gould, 1841)
• Muir's Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator pastinator (Gould, 1841)
• Butler's Corella, Cacatua (Licmetis) pastinator butleri Ford, J., 1987
• Väike Corella, Cacatua (Licmetis) sanguinea Gould, 1843
• Tanimbar Corella (ka Goffin's Cockatoo), Cacatua (Licmetis) goffiniana Roselaar ja Michels, 2004
• Solomonsi kakao, Cacatua (Licmetis) ducorpsii Pucheran, 1853
• Filipiinikakaduu, Cacatua (Licmetis) haematuropygia (Müller, 1776)

Vangistuses olev väävlihõlmaga kakao, kes näitab oma vappu USA-s.

Morfoloogia

Kakadud on enamasti keskmise kuni suure suurusega papagoid, kelle keha on raske ja kompaktne. Nende pikkus on 30-60 cm ja kaal 300-1200 g. Üks liik, kakatiir, on siiski teistest liikidest tunduvalt väiksem ja õhem, olles 32 cm pikk (koos pikkade teravate sabasulgedega) ja 80-100 g kaaluga.

Kõigil kakaodel esinev liikuv peakate on paljudel liikidel suurejooneline; see tõuseb üles, kui lind maandub lennult või kui ta on äratatud.

Kakadudel on teiste papagoidega palju ühiseid tunnuseid, sealhulgas iseloomulik kumer nokkekuju ja zygodaktiline jalg, mille kaks keskmist varvast on ettepoole ja kaks välimist tahapoole suunatud. Nad erinevad siiski mitmete tunnuste poolest, sealhulgas sapipõie olemasolu, mõnede muude anatoomiliste üksikasjade ja nende sulestikus olevate struktuuride puudumise poolest, mis põhjustavad tõelistel papagoidel esinevaid helesiniseid ja rohelisi värvusi.

Nagu teistelgi papagoidel, on ka kakadudel lühikesed jalad ja tugevad küünised ning nad kasutavad sageli oma tugevat nokka kolmanda jäsemena, kui nad ronivad läbi okste. Neil on üldiselt pikad ja laiad tiivad, mida kasutatakse kiirel lennul, kusjuures galahhide puhul on registreeritud kiirust kuni 70 km/h (43 mph). Sugukonna Calyptorhynchus liikmetel ja suurematel valgetel kakadudel, nagu väävlikakadul ja major Mitchelli kakadul, on lühemad, ümaramad tiivad ja rahulikum lend.

Paar gang-kakadusid NSW-s, Austraalias (isane punaste peasulgedega).

Käitumine

Kakaduusid on aktiivsed peamiselt päevasel ajal ja vajavad toidu leidmiseks päevavalgust. Nad söövad mitmesuguseid, peamiselt taimseid toiduaineid. Suure osa kõigi liikide toidust moodustavad seemned, mida nad avavad oma suure ja võimsa nokaatoriga. Galahid, korellad ja mõned mustad kakaod toituvad peamiselt maapinnal; teised toituvad peamiselt puudel.

Nagu enamik papagoid, teevad ka kakadud oma pesad puude sisse tehtud aukudesse, mida nad ei suuda ise välja kaevata. Need õõnsused tekivad puidu lagunemisel või hävitamisel okste murdumise, seente või putukate, näiteks termiitide või isegi tuttide poolt, kui nende levikualad kattuvad. Paljudes kohtades on neid auke vähe ja need tekitavad konkurentsi nii sama liigi teiste liikide kui ka teiste liikide ja loomaliikidega. Üldiselt valivad kakaod endale vaid veidi suuremaid õõnsusi, mistõttu eri suurusega liigid pesitsevad vastava (ja erineva) suurusega õõnsustes.

Emane muneb kaks valget muna väikestele puutükkidele. Täiskasvanud isendid toidavad alasti ja pimedana sündinud poegi umbes kolm kuud osaliselt seeditud toiduga.

Staatus ja säilitamine

IUCNi ja BirdLife Internationali andmetel on seitse kakauliiki ohustatud või halvemini ohustatud ja üks on peaaegu ohustatud. Neist kahte liiki - Filipiinide kakaot (või punase ventikaali kakaot) ja kollakajakot - peetakse kriitiliselt ohustatud liigiks.

Peamised ohud kakaodele on elupaikade kadumine ja metsloomadega kauplemine. Kõik kakaod pesitsevad puudel ja on nende kadumise suhtes haavatavad. Samuti on paljudel liikidel spetsiifilised elupaiganõuded või nad elavad väikestel saartel ja nende looduslik levila on väike, mis muudab nad eriti haavatavaks.

Kakaduusid on populaarsed lemmikloomad ning nende püüdmine ja nendega kauplemine on ohustanud mõnda liiki; aastatel 1983-1990 eksporditi Indoneesiast 66 654 registreeritud lõhekaeluskakaduusid, kusjuures see arv ei sisalda kodumaise kaubanduse jaoks püütud või ebaseaduslikult eksporditud lindude arvu. Paljude liikide püüdmine on hiljem keelatud, kuid kaubandus jätkub ebaseaduslikult. Indoneesiast ei smugeldata välja mitte ainult haruldasi liike, vaid Austraaliast smugeldatakse välja nii tavalisi kui ka haruldasi kakaod.

Kõiki kakaduliike, välja arvatud kakatiili, kaitseb ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES), mis piirab loodusest püütud papagoide importi ja eksporti ainult erilubadega. Viis kakauliiki (sealhulgas kõik alamliigid) - Tanimbar Corella (Cacatua goffiniana), Filipiinide kakao (Cacatua haematuropygia), Molukki kakao (Cacatua moluccensis), kollakakakuu (Cacatua sulphurea) ja palmi kakao (Probosciger aterrimus) - on CITESi I lisa loetelus kaitstud. Välja arvatud kakaotriinu, on kõik ülejäänud kakaoliigid kaitstud CITESi II lisas esitatud nimekirjas.

Metsikud pikksaba-koorellid Perthis. Paremal olev lind kasutab oma pikka nokka, et kaevata lühikeses rohus toitu.


Punane kookos on kriitiliselt ohustatud Filipiinide endeemiline liik.