Cladocera (veekirbud): bioloogia, elupaigad ja paljunemine
Cladocera (veekirbud): põhjalik ülevaade bioloogiast, elupaikadest ja paljunemisest — liigid, ujuvad käitumised, tsükliline partenogenees ja puhkemunad.
Cladocera on väikeste koorikloomade klass, mida tavaliselt nimetatakse veekirbudeks. Praeguseks on teada umbes 620 liiki, kuid paljud liigid on veel kirjeldamata.
Neid leidub kõikjal siseveekogudes, kuid ookeanides on nad haruldased. Enamik neist on 0,2-6,0 mm (0,01-0,24 tolli) pikk, allapoole pööratud pea ning rinnakut ja kõhtu kattev rinnak. Neil on üks keskmine liitsilm. Nad ujuvad tõmbuvate kirbuhoogude abil.
Enamikul liikidel esineb tsükliline parthenogenees, kus suguta paljunemist täiendab aeg-ajalt suguline paljunemine. Sugulise paljunemise käigus tekivad puhkemunad, mis võimaldavad liigil ellu jääda rasketes tingimustes ja levida kaugetele elupaikadele.
Välimus ja ehitus
Veekirbud on väikese kehaga koorikloomad, kelle keha on tavaliselt kaetud karapakside ehk kestaga. Pea on sageli allapoole suunatud, rindkere ja kõht on kaitstud rinnakuplaadiga. Tuntud tunnused:
- pikkus sageli 0,2–6 mm;
- ühe keskse liitsilma olemasolu, mis aitab orienteeruda valguses;
- esisuurte antennide eriline ehitus — tagumised antennid toimivad ujudena ja annavad iseloomuliku hüpleva liikumise;
- rinnakarbid, mis katavad keha külgedelt ja annavad liigile sellise "kirbu" välimuse.
Elupaigad ja levik
Veekirbud elavad valdavalt siseveekogudes — järvedes, tiikides, jõgedes ja tihtipeale ajutistes veekogudes (nt lompid, kraavid). Mõned liigid taluvad ka kerget soolavett, kuid ookeanid on nende jaoks ebatüüpiline elupaik. Nad leiduvad maailmas peaaegu kõikjal, kus on vett ja sobivad toitained.
Toitumine ja ökoloogiline roll
Enamus veekirpe on filtritoidulised või lehitsejad ja toituvad peamiselt vees suspendeeruvast orgaanilisest ainest, nagu fütoplankton (tahked mikroskoopilised vetikad), bakterid ja detriit. Mõned suuremad liigid võivad eelistada zooplanktoni või olla röövloomad. Veekirbud on olulisel kohal veesüsteemide toiduahelas — nad tarbivad mikroorganisme ja ise on toiduks kaladele, kahepaiksetele ja veeloomadele.
Paljunemine ja puhkemunad
Paljudel Cladocera liikidel esineb tsükliline partenogenees: suure osa kasvuperioodist paljunevad emased suguta ehk partenogeneetiliselt, tekitades diploidsed tütaremunad, mis arenevad kiiresti uueks emaseks. Välistest stressitingimustest (nt veetaseme muutused, toitpuudus, temperatuur) tingituna vaheldub see aeg-ajalt sugulise paljunemisega. Sugulise paljunemise käigus toodetud munad ehk puhkemunad (ephippium'id) on kestaga kaitstud ja võivad taluda kuiva, külma ja muid ebasoodsaid tingimusi — need võivad püsida aktiivsena setetes või kinnituda rändlindude sulgedele ning nii võimaldada liigile kaugele levikut.
Põhilised etapid lühidalt:
- amiktne (mitte-suguline) faas — emased toodavad tütarmune partenogeneesiga;
- miktne (suguline) faas — stressi tingimustes tekivad sugurakud, tekivad isased ja puhkemunad (ephippia).
Uurimine ja inimkasutus
Veekirpe kasutatakse teaduses laialdaselt mudelorganismidena. Näiteks Daphnia sugukonda kuuluvaid liike kasutatakse ökotoikoloogias ja toksikoloogias, et hinnata kemikaalide mõju veeorganismidele. Puhkemunade säilumine järvesetetes võimaldab reconstructida ka varasemaid keskkonnatingimusi (paleolimnoloogia).
Ökoloogilised probleemid ja kaitse
Mõned veekirpude liigid võivad muutuda invasiivseks, kui nad satuvad uutesse süsteemidesse (näiteks inimtegevuse kaudu). Ökoloogilised muutused — eutrofeerumine, saastumine ja kliimamuutused — võivad muuta liigikoosseisu ja mõjutada kogu planktonikommuuni. Kuna veekirbud on toiduahela aluseks, võivad nende arvukuse muutused mõjutada kalavarusid ja vee kvaliteeti.
Kokkuvõte
Cladocera ehk veekirbud on väiksed, laialt levinud siseveekogude koorikloomad, kelle bioloogia hõlmab kiiret partiensetilist paljunemist ja vahelduvaid sugulisi faase, mille käigus tekivad vastupidavad puhkemunad. Nad mängivad võtmerolli magevee ökosüsteemides nii toiduahela eesmärgil kui ka bioloogilise indikaatori rollis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kateering?
V: Cladocera on väikeste koorikloomade klass, mida tavaliselt nimetatakse veekirbudeks.
K: Mitu Cladocera liiki on seni tunnustatud?
V: Praeguseks on tunnustatud umbes 620 Cladocera liiki.
K: Kus leidub Cladoceraid?
V: Cladocera't leidub kõikjal siseveekogude elupaikades, kuid ookeanides on nad haruldased.
K: Milline on enamiku Cladocera liikide suurus?
V: Enamik Cladocera liike on 0,2-6,0 mm (0,01-0,24 tolli) pikkused.
K: Kuidas Cladocera liigid ujuvad?
V: Cladocera ujuvad tõmbuvate kirbuhoogude abil.
K: Mis on tsükliline parthenogenees?
V: Tsükliline parthenogenees on protsess, mille puhul suguta paljunemist täiendab aeg-ajalt suguline paljunemine.
K: Mis on Cladocera'de sugulise paljunemise käigus tekkivate puhkemunade otstarve?
V: Cladocera sugulisel paljunemisel tekkivad puhkemunad võimaldavad liikidel ellu jääda rasketes tingimustes ja levida kaugematesse elupaikadesse.