Partenogenees
Parthenogenees on termin bioloogias. See tähendab neitsiloomade sündi. See on paljunemise mittesuguline vorm. Naised munevad munad ilma isase viljastamiseta. Embrüote kasv ja areng toimub kõigi emalt päritud geenidega.
See esineb nii taimedel kui ka loomadel ja on palju vähem levinud kui suguline paljunemine. Seda esineb isegi selgroogsetel: looduses on üle 80 liigi unisex roomajate, kahepaiksete ja kalade seas, kelle puhul isased ei osale enam paljunemisprotsessis.
Mõned taimed ja loomad võivad paljuneda nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hea näide on kirbud (nt rohekasvataja), mis paljunevad suve kõrgperioodil parthenogeneetiliselt, kuid lähevad ilmade halvenedes üle sugulise paljunemisele. Erinevatel aastaaegadel võivad nad olla elussünnitajad (elusloodus) või munasünnitajad (munad). Kevadel ja suvel toodavad kirbud tavaliselt elusalt noori (nümfid) parthenogeneetiliselt. Nendel emas-tutukatel võivad olla või ei pruugi olla tiivad. Isased ilmuvad suvalises arvukuses alles hooaja lõpus. Emaslindude emaslinnud poegivad siis sügisel suguliselt, munedes munad. Seetõttu öeldakse, et kirvad läbivad "tsüklilise parthenogeneesi".
Teine huvitav fakt on see, et on olemas terve rotiroomaide (Bdelloid rotiroomaid) klass, kus isaseid ei ole kunagi leitud. See on suurim taksonoomiline kategooria, mis paljuneb täielikult parthenogeneesi teel.
On olemas ka muud liiki mittesugulise paljunemise viisid. Kloonid tekitavad paljud Hydrozoa'd (näiteks paljud korallid). Kolooniad kasvavad, mitte munade munemise, vaid uute isendite pungi tekkimise teel. Väga sarnane on paljunemine jagunemise teel, mis on tavaline mitmetes sugukondades, näiteks okasnahksed ja käsnad. Neid meetodeid ei nimetata parthenogeneesiks, sest need ei toimi emaste munade munemise teel.
Roosipõõsas rohelise kärbseseene
Tõrvits, kes sünnitab nümfi
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab mõiste "parthenogenees"?
V: Parthenogenees on termin bioloogias, mis tähendab neitsiloomade sündi. See on suguvõimetu paljunemisvorm, kus emasloomad munevad munad ilma isase viljastamiseta.
K: Kas parthenogenees esineb nii taimedel kui ka loomadel?
V: Jah, parthenogeneesi esineb nii taimedel kui ka loomadel ja see on palju harvemini levinud kui suguline paljunemine.
K: Kas on näiteid selgroogsete kohta, kes paljunevad parthenogeneesi teel?
V: Jah, looduses on üle 80 liigi ühe sugupoolega roomajate, kahepaiksete ja kalade liike, mille puhul isased ei osale enam paljunemisprotsessis.
K: Kas mõned taimed või loomad võivad paljuneda kas suguliselt või mittesuguliselt?
V: Jah, mõned taimed ja loomad võivad paljuneda nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hea näide on ahtalased (nt rohekasvataja), kes paljunevad parthenogeneetiliselt suve kõrgperioodil, kuid lähevad ilmade halvenedes üle sugulisele paljunemisele.
Küsimus: Kas on olemas roomausside klass, mis paljuneb täielikult parthenogeneesi teel?
V: Jah, on olemas terve rotifioidide klass Bdelloid rotifioidid, kus isaseid ei ole kunagi leitud - see on suurim taksonoomiline kategooria, mis paljuneb täielikult parthenogeneesi teel.
K: Kas lisaks parthenogeneesile on olemas ka muid suguta paljunemise liike?
V: Jah, eksisteerivad ka muud liiki mittesugulise paljunemise vormid, nagu näiteks kloonimine, mida toodavad paljud Hydrozoa'd (näiteks paljud korallid), kolooniad, mis kasvavad mitte munade, vaid uute isendite pungade abil, ning paljunemine jagunemise teel, mis on levinud mitmetes füllides, näiteks okasnahkadest ja käsnadest, ning paljunemine jagunemise teel, mis on tavaline.
