Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem ehk PNS on osa närvisüsteemist. See koosneb närvidest ja ganglionidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju). PNSi peamine ülesanne on ühendada kesknärvisüsteem (KNS) jäsemete ja organitega.
PNS ei ole luuga kaitstud nagu kesknärvisüsteem. Seetõttu puutub see kokku toksiinide ja mehaaniliste vigastustega. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks närvisüsteemiks (SNS) ja autonoomseks närvisüsteemiks (ANS). Kuid soolestiku närvisüsteemi (ENS) võib vaadelda kui kolmandat omaette haru ja mitte kui osa autonoomsest närvisüsteemist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on perifeerne närvisüsteem?
V: Perifeerne närvisüsteem ehk PNS koosneb närvidest ja ganglionidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju).
K: Milline on PNSi peamine funktsioon?
V: PNSi peamine ülesanne on ühendada kesknärvisüsteem (KNS) jäsemete ja organitega.
K: Mille poolest erineb PNS kesknärvisüsteemist?
V: PNS ei ole luuga kaitstud nagu kesknärvisüsteem ning see on avatud toksiinidele ja mehaanilistele vigastustele.
K: Kuidas on PNS jaotunud?
V: Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks närvisüsteemiks (SNS) ja autonoomseks närvisüsteemiks (ANS).
K: Kas soolestiku närvisüsteem (ENS) on osa autonoomsest närvisüsteemist?
V: Ei, soolestiku närvisüsteemi (ENS) võib vaadelda kui kolmandat omaette haru ja mitte kui osa autonoomsest närvisüsteemist.
K: Mille eest vastutab somaatiline närvisüsteem?
V: Somaatiline närvisüsteem (SNS) vastutab tahtlike liigutuste ja sensoorse teabe eest.
K: Mille eest vastutab autonoomne närvisüsteem?
V: Autonoomne närvisüsteem (ANS) vastutab keha tahtmatute funktsioonide, näiteks südame löögisageduse ja seedimise reguleerimise eest.
