Hüpofüüs: mis see on, funktsioonid ja osad
Hüpofüüs: selge ülevaade — mis see on, ees- ja tagalõigu funktsioonid, hüpotalamuse seos ning hormoonide roll tervises ja reproduktsioonis.
Hüpofüüs (või hüpofüüs) on kehale oluline endokriinsüsteemist osa. See paikneb aju aluses, silmade vahel oleva sildakujulise luu (sella turcica) sees. Hüpofüüs on tihedalt seotud hüpotalamusega, mis on samuti näärme osa; hüpotalamus juhib ja koordineerib hüpofüüsi tööd, kasutades selleks nii närvi- kui ka hormoonsignaale. Hüpofüüs reguleerib kogu organismis mitmeid elutähtsaid protsesse, vahendades hormoonide sekretsiooni ja tasakaalu.
Struktuur ja osad
Hüpofüüs koosneb kahest peamisest osast:
- Eesmine lohk (adenohüpofüüs) – endokriinne osa, mis toodab ja sekreteerib mitmeid täiendavaid hormoone.
- Tagumine lohk (neurohüpofüüs) – ei sünteesi hormoone iseseisvalt, vaid ladustab ja vabastab hüpotalamusest pärinevaid hormoone.
Mõlemad lobid on funktsionaalselt seotud hüpotalamusega läbi hüpofüüsi varre (infundibulum). Hüpotalamus mõjutab eesmist lohku nii närvi- kui vereringe kaudu; olulised regulatsioonisignaalid toodetakse ja edastatakse hüpofüüsi kaudu.
Hüpofüüsi funktsioonid ja hormoonid
Hüpofüüs toodab ja vabastab hormoone, mis mõjutavad paljusid organeid ja süsteeme. Olulisemad hormoonid on:
- Eesmine lohk (adenohüpofüüs):
- Kasvuhormoon (GH, somatotropiin) – mõjutab kasvu ja ainevahetust.
- Türeoideast stimuleeriv hormoon (TSH) – reguleerib kilpnäärme talitlust.
- Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) – stimuleerib neerupealise koore kortisooli tootmist.
- Folliikulite stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) – juhivad sugurakkude ja sugunäärmete tööd, menstruatsioonitsüklit ja viljakust.
- Prolaktiin (PRL) – soodustab piimanäärmete arengut ja piimatootmist imetamise ajal.
- Tagumine lohk (neurohüpofüüs):
- Antidiureetiline hormoon (ADH, vasopressiin) – reguleerib vee tagasivõtmist neerudes ja veresoonte toonust.
- Oksütotsiin – soodustab emaka kokkutõmbeid sünnituse ajal ja piima väljutamist rinnapiima korral.
Regulatsioon
Hüpofüüsi eesmist lohku juhib hüpotalamuse poolt toodetud reagent- ja inhibeerivad hormoonid, mis transporditakse spetsiaalse vereringesüsteemi kaudu hüpofüüsi portaalveenide kaudu. Hüpotalamuse signaalid hõlmavad näiteks GHRH, somatostatiini (GHIH), TRH, CRH, GnRH ning dopamiini (mis inhibeerib prolaktiini vabanemist). Hüpofüüsi eesmise loobi endokriinsed rakud on kontrollitud hüpotalamuse neurosekretoorsete rakkude poolt vabanevate regulatiivsete hormoonide poolt.
Vereringe ja närviühendused
Hüpofüüsi vereringe on eriline: hulka kuulub ülemiste hüpofüüsi arterite ja portaalveeni süsteem, mis võimaldab hüpotalamuse hormoonidel kiiresti mõjutada eesmist lohku. Tagumine lohk on pigem närvikiudude pikendus hüpotalamusest, mistõttu selle hormoonide vabanemine on tihedalt seotud närviimpulssidega.
Kliiniline tähtsus
Hüpofüüsi haigused võivad avalduda nii hormoonide üle- kui alatalitlusena:
- Pituitaaradenoomid – healoomulised kasvajad, mis võivad põhjustada liighormoonitootmist (näiteks prolaktiinomad) või avaldada surve tõttu lokaalsete sümptomite (peavalu, nägemishäired) tõttu.
- Hüpopituitarism – hüpofüüsi alatalitlus, mis põhjustab ühe või mitme hormooni puudust (väsimus, kasvu pidurdumine lastel, seksuaalfunktsiooni langus jt).
- Diabeet insipidus – tekib ADH puuduse korral; väljendub suurenenud uriinierituse ja tugeva janu kujul.
- Hüperprolaktineemia – prolaktiini liiga kõrge tase võib põhjustada menstruaaltsükli häireid, viljatust ja piimasekretsiooni (galaktorröa).
Diagnoos hõlmab hormonaalseid vereanalüüse, kuvameetodeid (MRI on kõige tundlikum hüpofüüsi kujutamisel) ning vajadusel stimulatsiooni- või pidurdusteste. Ravi võib olla medikamentoosne (nt dopamiini agonistid prolaktiinõppe puhul), kirurgiline (transsfenoidaalne hüpofüüsikirurgia) või kiiritusravi ning hormoonasendusravi puuduvate hormoonide puhul.
Suurus ja areng
Hüpofüüs on tavaliselt hernestera suurune täiskasvanul, kuid selle suurus ja aktiivsus võivad muutuda eluetappide (näiteks raseduse ajal suureneb prolaktiini tootmine) ja haiguste tõttu.
Kokkuvõte: hüpofüüs on keskne endokriinne juhtimiskeskus, mis toodab mitmeid hormoone ja vahendab hüpotalamuse poolt antavaid signaale. Selle normaalne toimimine on hädavajalik organismi kasvuks, ainevahetuseks, paljunemiseks ja vee- ning elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks.
Hüpofüüsi ja hüpotalamuse asukoht
Hüpofüüsi asend (detail)
Hormoonid vabanevad
Näärme vabastab mitut liiki hormoone.
Hüpofüüsi eesmine osa
Hüpofüüsi eesmise osa endokriinsed rakud on kontrollitud hüpotalamuse neurosekretsiooniga. Hüpofüüsi eesmine rakk sünteesib ja eritab neid olulisi endokriinsed hormoone:
- Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH): vabaneb stressi tingimustes. Suurendab kortikosteroidide sisaldust.
- Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH): reguleerib kilpnääret.
- Kasvuhormoon ("HGH"): stimuleerib rakkude jagunemist ja kasvu.
- Prolaktiin (PRL): stimuleerib piimatootmist rinnas.
Kaks gonadotropiini;
- Luteiniseeriv hormoon (LH): naistel käivitab ovulatsiooni. Meestel stimuleerib see testosterooni (toimib koos järgmise).
- Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH): reguleerib arengut, kasvu, puberteeti, reproduktsiooni.
Vahepealne lüli
Siin tekib üks hormoon:
- Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH): stimuleerib melaniini tootmist ja vabanemist melanotsüütides nahas ja juustes. MSH signaalid ajule mõjutavad söögiisu ja seksuaalset erutust.
Hüpofüüsi tagumine osa
Hüpofüüsi tagumine osa on tegelikult hüpotalamuse pikendus. Hüpotalamuse neurosekretoorsetel rakkudel on aksonid, mis ulatuvad otse hüpofüüsi tagumisse hüpofüüsisesse. Hüpofüüsi tagumine osa säilitab ja eritab nende neurosekretoorsete rakkude poolt toodetud hormoone:
- Oksütotsiin, millest suurem osa vabaneb hüpotalamusest: avaldab mõju närviedastusele ning emasloomadele sünnituse ajal ja pärast seda. Mängib rolli paarisuhtes, paaritumises ja emade käitumises. Funktsioonid ei ole veel täielikult arusaadavad.
- Antidiureetiline hormoon (ADH, tuntud ka kui vasopressiin): kontrollib molekulide tagasiimendumist neerutorudes. Suurendab arteriaalset vererõhku. Mängib võtmerolli homöostaasis ning vee, glükoosi ja soolade reguleerimisel veres.
Oksütotsiin on üks vähestest hormoonidest, mis tekitab positiivse tagasiside tsükli. Näiteks stimuleerivad emaka kokkutõmbed oksütotsiini vabanemist tagumisest ajuripatsist, mis omakorda suurendab emaka kokkutõmbed. See positiivne tagasisideahel jätkub kogu sünnituse vältel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüpofüüsi?
V: Hüpofüüs on endokriinsüsteemi oluline osa, mis asub aju põhjas silmade vahel.
K: Milline on hüpofüüsi funktsioon?
V: Hüpofüüs kontrollib hormoonide sekretsiooni kaudu paljusid olulisi funktsioone organismis.
K: Kuidas on hüpofüüsi ajuga seotud?
V: Hüpofüüsi on seotud hüpotalamusega, mis on samuti näärme.
K: Millised on hüpofüüsi kaks osa?
V: Hüpofüüs koosneb eesmisest ja tagumisest hüpofüüsist.
K: Mis on hüpofüüsi vars?
V: Hüpofüüsi vars, mida nimetatakse ka infundibulumiks, on ühendus hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahel.
K: Mis kontrollib hüpofüüsi eesmise osa endokriinsete rakkude tööd?
V: Hüpofüüsi eesmise osa endokriinsete rakkude tegevust kontrollivad regulatiivsed hormoonid, mida vabastavad hüpotalamuse neurosekretoorsed rakud.
K: Kas hüpofüüs on oma toimimises täiesti sõltumatu?
V: Ei, kuigi seda tuntakse kui "peamist" endokriinset nääret, on hüpotalamuse mõlemad ajuripatsilõhed hüpotalamuse kontrolli all.
Otsige