Hüpofüüs (või hüpofüüs) on kehale oluline endokriinsüsteemist osa. See paikneb aju aluses, silmade vahel oleva sildakujulise luu (sella turcica) sees. Hüpofüüs on tihedalt seotud hüpotalamusega, mis on samuti näärme osa; hüpotalamus juhib ja koordineerib hüpofüüsi tööd, kasutades selleks nii närvi- kui ka hormoonsignaale. Hüpofüüs reguleerib kogu organismis mitmeid elutähtsaid protsesse, vahendades hormoonide sekretsiooni ja tasakaalu.

Struktuur ja osad

Hüpofüüs koosneb kahest peamisest osast:

  • Eesmine lohk (adenohüpofüüs) – endokriinne osa, mis toodab ja sekreteerib mitmeid täiendavaid hormoone.
  • Tagumine lohk (neurohüpofüüs) – ei sünteesi hormoone iseseisvalt, vaid ladustab ja vabastab hüpotalamusest pärinevaid hormoone.

Mõlemad lobid on funktsionaalselt seotud hüpotalamusega läbi hüpofüüsi varre (infundibulum). Hüpotalamus mõjutab eesmist lohku nii närvi- kui vereringe kaudu; olulised regulatsioonisignaalid toodetakse ja edastatakse hüpofüüsi kaudu.

Hüpofüüsi funktsioonid ja hormoonid

Hüpofüüs toodab ja vabastab hormoone, mis mõjutavad paljusid organeid ja süsteeme. Olulisemad hormoonid on:

  • Eesmine lohk (adenohüpofüüs):
    • Kasvuhormoon (GH, somatotropiin) – mõjutab kasvu ja ainevahetust.
    • Türeoideast stimuleeriv hormoon (TSH) – reguleerib kilpnäärme talitlust.
    • Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) – stimuleerib neerupealise koore kortisooli tootmist.
    • Folliikulite stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) – juhivad sugurakkude ja sugunäärmete tööd, menstruatsioonitsüklit ja viljakust.
    • Prolaktiin (PRL) – soodustab piimanäärmete arengut ja piimatootmist imetamise ajal.
  • Tagumine lohk (neurohüpofüüs):
    • Antidiureetiline hormoon (ADH, vasopressiin) – reguleerib vee tagasivõtmist neerudes ja veresoonte toonust.
    • Oksütotsiin – soodustab emaka kokkutõmbeid sünnituse ajal ja piima väljutamist rinnapiima korral.

Regulatsioon

Hüpofüüsi eesmist lohku juhib hüpotalamuse poolt toodetud reagent- ja inhibeerivad hormoonid, mis transporditakse spetsiaalse vereringesüsteemi kaudu hüpofüüsi portaalveenide kaudu. Hüpotalamuse signaalid hõlmavad näiteks GHRH, somatostatiini (GHIH), TRH, CRH, GnRH ning dopamiini (mis inhibeerib prolaktiini vabanemist). Hüpofüüsi eesmise loobi endokriinsed rakud on kontrollitud hüpotalamuse neurosekretoorsete rakkude poolt vabanevate regulatiivsete hormoonide poolt.

Vereringe ja närviühendused

Hüpofüüsi vereringe on eriline: hulka kuulub ülemiste hüpofüüsi arterite ja portaalveeni süsteem, mis võimaldab hüpotalamuse hormoonidel kiiresti mõjutada eesmist lohku. Tagumine lohk on pigem närvikiudude pikendus hüpotalamusest, mistõttu selle hormoonide vabanemine on tihedalt seotud närviimpulssidega.

Kliiniline tähtsus

Hüpofüüsi haigused võivad avalduda nii hormoonide üle- kui alatalitlusena:

  • Pituitaaradenoomid – healoomulised kasvajad, mis võivad põhjustada liighormoonitootmist (näiteks prolaktiinomad) või avaldada surve tõttu lokaalsete sümptomite (peavalu, nägemishäired) tõttu.
  • Hüpopituitarism – hüpofüüsi alatalitlus, mis põhjustab ühe või mitme hormooni puudust (väsimus, kasvu pidurdumine lastel, seksuaalfunktsiooni langus jt).
  • Diabeet insipidus – tekib ADH puuduse korral; väljendub suurenenud uriinierituse ja tugeva janu kujul.
  • Hüperprolaktineemia – prolaktiini liiga kõrge tase võib põhjustada menstruaaltsükli häireid, viljatust ja piimasekretsiooni (galaktorröa).

Diagnoos hõlmab hormonaalseid vereanalüüse, kuvameetodeid (MRI on kõige tundlikum hüpofüüsi kujutamisel) ning vajadusel stimulatsiooni- või pidurdusteste. Ravi võib olla medikamentoosne (nt dopamiini agonistid prolaktiinõppe puhul), kirurgiline (transsfenoidaalne hüpofüüsikirurgia) või kiiritusravi ning hormoonasendusravi puuduvate hormoonide puhul.

Suurus ja areng

Hüpofüüs on tavaliselt hernestera suurune täiskasvanul, kuid selle suurus ja aktiivsus võivad muutuda eluetappide (näiteks raseduse ajal suureneb prolaktiini tootmine) ja haiguste tõttu.

Kokkuvõte: hüpofüüs on keskne endokriinne juhtimiskeskus, mis toodab mitmeid hormoone ja vahendab hüpotalamuse poolt antavaid signaale. Selle normaalne toimimine on hädavajalik organismi kasvuks, ainevahetuseks, paljunemiseks ja vee- ning elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks.