Ajuripats
Hüpofüüs (või hüpofüüs) on oluline osa endokriinsüsteemist. See asub aju põhjas silmade vahel. Hüpofüüs on seotud hüpotalamusega, mis on samuti näärme. Ajufüüsi kontrollib hormoonide sekretsiooni kaudu tervet rida elutähtsaid funktsioone.
Hüpofüüsi koosneb kahest osast: eesmine ajuripats ja tagumine ajuripats. See on funktsionaalselt seotud hüpotalamusega hüpofüsi varrega (mida nimetatakse ka infundibulumiks).
Hüpotalamus vabastab hüpofüüsi varre faktorid hüpofüüsis, kus need põhjustavad hüpofüüsihormoonide vabanemise. Kuigi hüpofüüsi on tuntud kui "peamine" sisesekretsiooninääre, on mõlemad loobid hüpotalamuse kontrolli all. Hüpofüüsi eesmise loobi endokriinsed rakud on kontrollitud hüpotalamuse neurosekretoorsete rakkude poolt vabanevate regulatiivsete hormoonide poolt.
Hüpofüüsi ja hüpotalamuse asukoht
Hüpofüüsi asend (detail)
Hormoonid vabanevad
Näärme vabastab mitut liiki hormoone.
Hüpofüüsi eesmine osa
Hüpofüüsi eesmise osa endokriinsed rakud on kontrollitud hüpotalamuse neurosekretsiooniga. Hüpofüüsi eesmine rakk sünteesib ja eritab neid olulisi endokriinsed hormoone:
- Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH): vabaneb stressi tingimustes. Suurendab kortikosteroidide sisaldust.
- Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH): reguleerib kilpnääret.
- Kasvuhormoon ("HGH"): stimuleerib rakkude jagunemist ja kasvu.
- Prolaktiin (PRL): stimuleerib piimatootmist rinnas.
Kaks gonadotropiini;
- Luteiniseeriv hormoon (LH): naistel käivitab ovulatsiooni. Meestel stimuleerib see testosterooni (toimib koos järgmise).
- Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH): reguleerib arengut, kasvu, puberteeti, reproduktsiooni.
Vahepealne lüli
Siin tekib üks hormoon:
- Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH): stimuleerib melaniini tootmist ja vabanemist melanotsüütides nahas ja juustes. MSH signaalid ajule mõjutavad söögiisu ja seksuaalset erutust.
Hüpofüüsi tagumine osa
Hüpofüüsi tagumine osa on tegelikult hüpotalamuse pikendus. Hüpotalamuse neurosekretoorsetel rakkudel on aksonid, mis ulatuvad otse hüpofüüsi tagumisse hüpofüüsisesse. Hüpofüüsi tagumine osa säilitab ja eritab nende neurosekretoorsete rakkude poolt toodetud hormoone:
- Oksütotsiin, millest suurem osa vabaneb hüpotalamusest: avaldab mõju närviedastusele ning emasloomadele sünnituse ajal ja pärast seda. Mängib rolli paarisuhtes, paaritumises ja emade käitumises. Funktsioonid ei ole veel täielikult arusaadavad.
- Antidiureetiline hormoon (ADH, tuntud ka kui vasopressiin): kontrollib molekulide tagasiimendumist neerutorudes. Suurendab arteriaalset vererõhku. Mängib võtmerolli homöostaasis ning vee, glükoosi ja soolade reguleerimisel veres.
Oksütotsiin on üks vähestest hormoonidest, mis tekitab positiivse tagasiside tsükli. Näiteks stimuleerivad emaka kokkutõmbed oksütotsiini vabanemist tagumisest ajuripatsist, mis omakorda suurendab emaka kokkutõmbed. See positiivne tagasisideahel jätkub kogu sünnituse vältel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüpofüüsi?
V: Hüpofüüs on endokriinsüsteemi oluline osa, mis asub aju põhjas silmade vahel.
K: Milline on hüpofüüsi funktsioon?
V: Hüpofüüs kontrollib hormoonide sekretsiooni kaudu paljusid olulisi funktsioone organismis.
K: Kuidas on hüpofüüsi ajuga seotud?
V: Hüpofüüsi on seotud hüpotalamusega, mis on samuti näärme.
K: Millised on hüpofüüsi kaks osa?
V: Hüpofüüs koosneb eesmisest ja tagumisest hüpofüüsist.
K: Mis on hüpofüüsi vars?
V: Hüpofüüsi vars, mida nimetatakse ka infundibulumiks, on ühendus hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahel.
K: Mis kontrollib hüpofüüsi eesmise osa endokriinsete rakkude tööd?
V: Hüpofüüsi eesmise osa endokriinsete rakkude tegevust kontrollivad regulatiivsed hormoonid, mida vabastavad hüpotalamuse neurosekretoorsed rakud.
K: Kas hüpofüüs on oma toimimises täiesti sõltumatu?
V: Ei, kuigi seda tuntakse kui "peamist" endokriinset nääret, on hüpotalamuse mõlemad ajuripatsilõhed hüpotalamuse kontrolli all.
