Presotsiaalsus
Presotsiaalsus on termin, mis kehtib loomade käitumise kohta. Presotsiaalsetel loomadel on tihedad peresuhted, mis on rohkem kui ainult seksuaalsed suhted sama liigi liikmetega. Siiski ei moodusta nad eusotsiaalsete putukate, näiteks sipelgate äärmuslikke kolooniaid.
Presotsiaalsed loomad võivad elada koos ja hoolitseda oma poegade eest. Neil võib olla mõningane tööjaotus, kuid neil ei ole kõiki kolme eusotsiaalsete loomade põhitunnust, mis on järgmised:
- Samal ajal on elus mitu põlvkonda.
- Tööjaotus on äärmuslik. Mõned loomad võivad olla spetsialiseerunud teatud funktsioonile. Mõned loomad võivad olla steriilsed.
- Vanemad loomad teevad koostööd, et hoolitseda noorte eest.
Presotsiaalne käitumine on loomariigis palju tavalisem kui täielik eusotsiaalsus. Näidetena võib tuua koerad, kes elavad karjas, arvukad putukad, eriti hübriidid, inimesed, paljud linnud, šimpansid ja paljud teised loomad, kes ilmutavad sotsiaalset käitumist.
Presotsiaalsuse mõistet võib veelgi jagada:
- Alasotsiaalsed: vanemad suhtlevad poegadega. See kehtib eranditult kõigi imetajate, peaaegu kõigi lindude, paljude roomajate ja kalade ning üsna paljude putukate kohta.
- Parasotsiaalsed: sama põlvkonna isendid elavad ühes ühises, ühiselamus ja suhtlevad omavahel.
- Kommunaalne: iga üksikisik hoolitseb ainult oma poegade eest.
- Kvasotsiaalsed: isendid hoolitsevad ühiselt kogu pesakonna eest; siiski on kõik koloonia liikmed reproduktiivsed.
- Poolsotsiaalsed: mõned isendid paljunevad, kuid korraldus ei ole päris eusotsiaalne. Näiteks ei pruugi täiskasvanud põlvkonnad kattuda, reproduktiivne domineerimine võib olla ajutine.
Vespid-herilaste seas valis kiskjate ja parasiitide surve subsotsiaalse käitumise. Munade ja vastsete valvamine on lihtsam, kui emamardikas jääb oma pesasse, et valvata oma vastseid. Veelgi enam, kui teised täiskasvanud mesilased jäävad temaga koos. Siis peavad teised täiskasvanud mesilased koguma rohkem toitu kui ainult endale. Ja nii edasi. muutub vähem tõenäoliseks, et parasiidid saavad pesas edukalt saagida.
hundid elavad ja jahivad presotsiaalsetes karjades.
herilane perekonnast Sphecidae, kuhu kuuluvad mitmed primitiivselt sotsiaalsed liigid.
Seotud leheküljed
- Eusotsiaalsus
- Loomade kollektiivne käitumine
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on presotsiaalsus?
V: Presotsiaalsus on termin, mis kehtib loomade käitumise kohta, kus loomadel on tihedad peresuhted ja rohkem kui ainult seksuaalsed suhted sama liigi liikmetega, kuid nad ei moodusta eusotsiaalsete putukate, näiteks sipelgate, äärmuslikke kolooniaid.
K: Millised on eusotsiaalsete loomade kolm olulist tunnust?
V: Eusotsiaalsete loomade kolm olulist tunnust on see, et elus on mitu põlvkonda korraga, esineb äärmuslik tööjaotus, kusjuures mõned loomad on spetsialiseerunud teatud funktsioonidele ja mõned on steriilsed, ning vanemad loomad teevad koostööd, et hoolitseda noorte eest.
Küsimus: Kas loomariigis on presotsiaalsed käitumisviisid tavalised?
V: Jah, presotsiaalne käitumine on loomariigis palju tavalisem kui täielik eusotsiaalsus. Näidetena võib tuua koerad, kes elavad laudas, arvukad putukad, eriti hübriidid, inimesed, paljud linnud, šimpansid ja paljud teised loomad, kes ilmutavad sotsiaalset käitumist.
K: Kuidas saab presotsiaalsust edasi jagada?
V: Presotsiaalsust võib veel jagada subsotsiaalseks (vanemad suhtlevad poegadega), parasotsiaalseks (sama põlvkonna isendid elavad ühiselamus ja suhtlevad omavahel), kogukondlikuks (iga isend hoolitseb ainult oma poegade eest), kvasotsiaalseks (isendid hoolitsevad ühiselt kõigi poegade eest) ja poolsotsiaalseks (vähesed isendid paljunevad, kuid ei ole päris eusotsiaalsed).
Küsimus: Milline surve võis valida Vespid-herilaste seas subsocaili käitumise?
V: Röövloomade ja parasiitide surve võib olla Vespid-herilaste seas välja valinud subsokaili käitumise, sest munade ja vastsete valvamine on lihtsam, kui ema-herilane jääb pesasse valvama vastseid, kui teised täiskasvanud isendid jäävad temaga koos. See muudab ka vähem tõenäoliseks, et parasiidid pesas edukalt saagivad.
K: Mille poolest erineb kogukondlik käitumine kvaasikoosluse käitumisest?
V: Ühiskondlik käitumine tähendab, et iga indiviid hoolitseb ainult oma poegade eest, samas kui kvaasikohane käitumine tähendab, et indiviidid hoolitsevad ühiselt kogu pesakonna eest.
