Polyfenism }}.
Polüfenism on omamoodi polümorfism, kus looma erinevad vormid on põhjustatud ühest genotüübist. Loom pärandab võime, kuid keskkond määrab, milline vorm areneb. See erineb geneetilisest polümorfismist, kus iga morf (vorm) pärib veidi erineva genoomi.
Polüfenism tekib siis, kui loomale pärandub arenguvahetus. Lüliti on tundlik mingi keskkonna märkide või vallandaja suhtes. Näiteks krokodillide sugu määratakse valitseva temperatuuri järgi. Nende sugu on polüfeeniline tunnus, mis ei ole määratud tavalise sugupoolte seostamise teel.
Biston betularia roomikud kasel (vasakul) ja pajul (paremal), näidates värvipolüfeeniat.
Muud näited
Kastisüsteem putukates
Sotsiaalsete putukate kastisüsteem on tööjaotus geneetiliselt identsete isendite vahel. Polüfoonilisus määrab, kas vastsetest arenevad kuningannad, töölised ja mõnel juhul ka sõdurid. Sipelga P. morrisi puhul peab embrüo arenema teatud temperatuuri ja fotoperioodi tingimustes, et saada paljunemisvõimeliseks kuningannaks. See võimaldab kontrollida paaritumisperioodi, kuid sarnaselt soo määramisele piirab see liigi levikut teatud kliimatingimustes. Mesilaste puhul põhjustab töömesilaste poolt pakutav "mesilasemaitseline", et vastsest saaks kuninganna. Kuningamassi toodetakse ainult siis, kui kuninganna vananeb või on surnud.
Hooajalised muutused
Polüfeeniline pigmentatsioon on adaptiivne liikide puhul, mis paljunevad mitu korda aastas. Erinevad pigmendimustrid tagavad maskeerumise aastaaegade jooksul ja muudavad temperatuuri muutudes soojapidavust. Kuna putukad lõpetavad kasvu ja arengu pärast täiskasvanuks saamist, on nende pigmendimustrid määratud täiskasvanueas. Pipraputukate (Biston betularia) puhul on roomikud polüfoonilised. Nende vallandaja lülitub nende söödavate taimede värvuse järgi: vt.
· 
Junonia almana, märja hooaja vorm (ülemine külg)
· 
Junonia almana, kuivaperioodi vorm (ülemine külg)
· 
Junonia almana, märja hooaja vorm (alumine külg)
· 
Junonia almana, kuivaperioodi vorm (alumine külg)
