Mississippide kultuur (900–1450) — Põhja-Ameerika põllumeeste ajalugu

Mississippide kultuur (900–1450) — põllumeeste ajalugu Mississippi jõe orust: mais, oad ja kõrvits, hiidvallid, ühiskondlikud pärandid ja mõju Kagu‑ ning Kesk‑Lääne piirkondadele.

Mississippide kultuur (ligikaudu 900–1450 pKr) oli laialt levinud pre‑kolumbiaanlik ühiskond Põhja‑Ameerikas. Nad olid indiaanlased, kelle elu ja majandus olid tugevalt seotud Mississippi jõe oru ja selle lisajõgedega. Mississippi kultuur kujunes välja peamiselt jõeorgudes, kus viljakad mullad ja veerohkus toetasid intensiivset põllumajandust. Inimesed olid enamasti põllumehed ning põhiliseks toiduaineks oli mais, mida sageli kasvatati koos ubade ja kõrvitsatega (nn "kolm õde").

Levik ja asustus

Mississippide kultuuri mõjuala hõlmas suurt osa Kagu‑ ja Kesk‑Läänest. Seda võib leida aladelt Floridast lääne poole Oklahomasse, põhjapoolsetesse piirkondadesse kuni Minnesotasse ning idas kuni Ohiosse. Keskseteks keskusteks olid suured asula‑ ja kultuurikomplekssid jõeäärsetel tasandikel, kus ehitati platvormtõsteid ehk munde ning suuri väljakuid.

Peamised tunnused

Tõstuküngaste süsteem – iseloomulikud olid suured telliskivitaolised või muld‑pinnasest mounded (platvorm‑mounds), millele rajati elamud, templid ja juhtide residentsid. Suurim tuntud keskus on Cahokia (lähedal tänasele St. Louisile), kus oli mitu kümneid trosse munde ja tuhandeid elanikke.
Põllumajandus – mais (maisi) oli põhiline teravili; seda kasvatati koos ubade ja kõrvitsatega, mis parandasid saagikust ja toitumist.
Sotsiaalne kihtistumine – tekkisid hierarhilised juhtkonnad ehk hõimupealikud ja rituaalsed eliidid; suurtel keskustel oli poliitiline ja religioosne mõju ümbrusele.
Keraamika ja käsitöö – tuntuimad olid spetsiaalsed keraamikad, vase‑ ja pronksitööd, kaunistatud ehe‑esemed (nt shell‑gorget’id) ja graveeritud lõiked.
Kaubandusvõrgustik – ulatus üle kogu regiooni: vahetati merekarpe, kuiviokivist materjale, vaske ja muid eksootilisi kaupu, mis näitab tihedat suhtlust erinevate piirkondade vahel.

Usund ja avalik ruum

Rituaalid ja religioon mängisid olulist rolli. Suured väljakud ja tõsted kujutasid ette rituaalseid kogunemisi, karnevale, turge ja poliitilisi tseremooniaid. Paljudel leidudel ja arhitektuurimustritel on selge kosmoloogiline tähendus, näiteks suundade ning päikese‑ ja loomamotiivide kasutus.

Langus ja põhjused

Mississippide kultuuri domineeriv periood lõppes järk‑järgulise vähendamisega alates 13.–15. sajandist. Languse põhjused olid mitmekesised ja komplekssed: kliimamuutused (nt kuiva perioodid), loodusressursside ammendumine, sisemised poliitilised ja sotsiaalsed pinged ning tõenäoliselt ka haigused ja konfliktid. Euroopa koloniseerimine algas nende piirkondade jaoks laiemalt alles pärast 15. sajandit, kuid tulid hiljem mõjutused ja kohanemised.

Pärand

Mississippide kultuur jättis tugeva arhitektuurilise ja kultuurilise pärandi — munded, asulakooslused ja kunstiesemed on olulised arheoloogilised allikad, mis aitavad mõista eelkolumbiaanlikke ühiskondi. Paljud kaasaegsed indiaanlased Kagu‑ ja Kesk‑Ameerikas loovad kultuurilist sidet nende muistsete traditsioonidega ning arheoloogiline töö aitab taastada ja tõlgendada nende kaugete ühiskondade eluolu.