Mohenjo-daro
Mohenjo-daro oli üks suurimaid Induse oru tsivilisatsiooni linnu ja asulaid Lõuna-Aasias.
See asub Sindhi provintsis Pakistanis. Linn on ehitatud umbes 2600 eKr. See oli üks maailma varasemaid linnaasulaid. Mohenjo-daro eksisteeris samal ajal kui Vana-Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka tsivilisatsioonid. Linna arheoloogilised varemed on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pakistanis on see üks rahvuslikke ikooni kaugest minevikust.
Induse tsivilisatsiooni peamiste asulate kaart
Mohenjo-darost leitud artefakt "Tantsiv tüdruk"
Mohenjo-daro iidse linna asukohast välja kaevatud kuningapreestri büst, mis pärineb 2500-1500 eKr.
Ajalooline taust
Mohenjo-daro ehitati 26. sajandil eKr. See oli üks suurimaid linnu iidses Induse oru tsivilisatsioonis, mis arenes umbes 3000 eKr eelajaloolisest Induse kultuurist. Oma kõrgajal hõlmas Induse tsivilisatsioon suurt osa praegusest Pakistanist ja Põhja-Indiast, ulatudes lääne suunas Iraani piirini, lõuna suunas Indias asuva Gujaratini ja põhja suunas Baktrias asuva eelpostini. Suuremad linnakeskused asusid Harappas, Mohenjo-daros, Lothalis, Kalibanganis, Dholaviras ja Rakhigarhis.
Mohenjo-daro oli oma aja kõige arenenum linn, mille tsiviilehitus ja linnaplaneerimine oli märkimisväärselt keerukas. Kui Induse tsivilisatsioon umbes 1900 eKr järsult hääbus, jäeti Mohenjo-daro maha.
Artefaktid
Mohenjo-darost leitud tantsiv tüdruk on umbes 4500 aastat vana ese. Tantsiva tüdruku 10,8 cm pikkune pronksist kuju leiti 1926. aastal ühest Mohenjo-daro majast. Ta oli Briti arheoloogi Mortimer Wheeleri lemmikpats, nagu ta ütles selles tsitaadis 1973. aasta telesaates:
"Seal on tema... punnis huuled ja häbematu pilk silmis. Ta on vist umbes viieteistkümneaastane, mitte rohkem, aga ta seisab seal, käevõrud kogu aeg käes ja muud ei ole seljas. Tüdruk täiesti, hetkel täiesti enesekindel enda ja maailma suhtes. Ma arvan, et maailmas ei ole midagi tema sarnast."
John Marshall, üks Mohenjo-daro väljakaevajatest, kirjeldas teda kui elavat muljet noorest ... tüdrukust, käsi puusal pooleldi häbelikus poosis ja jalad veidi ettepoole, kuna ta lööb jalgade ja jalgadega muusikale rütmi.
Istuv meesskulptuur on nn "preesterkuningas" (kuigi puuduvad tõendid, et linnas oleks valitsenud preestrid või kuningad). Arheoloogid avastasid skulptuuri 1927. aastal Mohenjo-daro alalinnas. See leiti ebatavalisest majast, millel oli ornamentaalsed telliskivimüürid ja seinanišš ning mis asus kunagi põrandat pidanud telliskivist vundamendimüüride vahel.
Sellel habemega skulptuuril on pea ümber filee, käevõru ja mantel, mis on kaunistatud algselt punase pigmendiga täidetud kolmekandiliste mustritega.
