Mohenjo-daro: Induse oru iidne linnaasula Pakistanis (2600 eKr)

Mohenjo-daro oli üks suurimaid Induse oru tsivilisatsiooni linnu ja asulaid Lõuna-Aasias. Linn ehitati ja kasvas õitsele pronksi-, varase pronksi- ja varase harvaajastu piiridel; seda peetakse üheks maailma varasematest planeeritud linnadest ning sellel on olnud suur tähendus arheoloogias ja ajaloos.

See asub Sindhi provintsis Pakistanis. Linn on ehitatud umbes 2600 eKr ja tõenäoliselt oli see aktiivseim umbes 2600–1900 eKr. Mohenjo-daro eksisteeris samal ajal kui Vana-Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka tsivilisatsioonid, ning selle väljakaevamised on andnud väärtuslikku teavet varase linnalise elu, tehnoloogia ja kauplemise kohta. Linna arheoloogilised varemed on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pakistanis on see üks rahvuslikest ikoonidest kaugest minevikust.

Asukoht ja avastamine

Mohenjo-daro asub Induse jõe tasandikul, laia varemete kompleksina kõrgel telliskünkal. Väljakaevamised algasid 20. sajandi alguses; kuulsaks sai 1920. aastatel tehtud töö, millega hakati süsteemsemalt kaevama ja dokumenteerima leide. Paiga nimi tõlgitakse sageli kui „surnute künkad“ (sindhi keeles), mis peegeldab kohalike elanike tõlgendust künkaste varemete kohta.

Linnaplaneering ja arhitektuur

• Planeering: Mohenjo-daro on tuntud ruudustikupõhise tänavavõrgu ja selgelt eristuvate elamu- ning avalike alade poolest. Tänavad olid sirged ja majad jagunesid kvartaliteks.
• Sanitaartehnika: Linna üks olulisemaid saavutusi oli arenenud kanalisatsioonisüsteem: majadest kulgesid äravoolutorud ja mitmel pool on leitud iseseisvaid vanniruume ning ühiseid kanaleid, mis näitavad tähelepanu hügieenile ja veevarustusele.
• Suure Vanni (Great Bath): Mohenjo-daro tuntumaid rajatisi on nn Great Bath — sügav, kaetud basseini-laadne hoone, mis oli tõenäoliselt kasutuses rituaalsetel või ühiskondlikel eesmärkidel.
• Ehitusmaterjalid: Kasutati standardiseeritud päikesekuivatatud ja/või ahjus põletatud telliseid, mis viitavad kontsentreeritud tootmisele ja normidele.

Igapäevaelu, käsitöö ja kaubandus

Arheoloogilised leide hulka kuuluvad steatiidist ja savist templid, väiksed pronksist ja kivist kujud (nt nn „preester-kuningas“), pitsatiseged (seals) koos undeciphered Induse kirjaga, standardiseeritud kaalud ja mõõtühikud. Need viitavad organiseeritud käsitööle, administratsioonile ja laiale kaubandusele — leidude järgi kaubeldi erinevate piirkondadega ning Induse märgised ja pitsatid on leitud ka Mesopotaamiast, mis kinnitab rahvusvahelist vahetust.

Valitsemine ja ühiskond

Mohenjo-daro puhul ei ole leitud selgeid märke suurtest paleedest või templite kompleksidest, mis on traditsioonilisem ajalooline tunnus monarhiliste tsivilisatsioonide puhul. See on pannud arheolooge kaaluma, et ühiskond võis olla organiseeritud teistsuguse poliitilise ja majandusliku struktuuri alusel — võib-olla koordineeritud linnadevõrgustik, kaupmeeste ja käsitööliste ühendused või kollektiivsed juhtimisvormid.

Langeb ja võimalikud põhjused

Linna mõõdukas mõju hakkas vähenema umbes 1900 eKr paiku. Languse põhjuseid käsitlevad erinevad hüpoteesid: muutused Induse jõe vee kulgemises, üleujutused, kliimamuutused ja põllumajandusliku viljakuse vähenemine, samuti sisemised sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Varasemad teooriad, mis sidusid languse vaid vägivalla või vägivallaliste sissetungidega, on tänapäeval paljuski täpsustatud ja arutelu jätkub.

Ajalooline tähtsus ja tänapäevane seisund

Mohenjo-daro on oluline allikas teadmistele varase linnastumise, tehnoloogia ja kultuuri kohta Lõuna-Aasias. Arheoloogilised varemed ja leiud on andnud väärtuslikku teavet Induse (Harappa) tsivilisatsiooni struktuuri ja igapäevaelu kohta. Samas on paiga säilimine ohus: erosioon, maapinna soolasus, kliimatingimused, variskohad ja mõnikord rahastuse puudus konserveerimistöödeks kahjustavad varemeid. UNESCO nimetas kompleksi oma maailmapärandi nimistusse, et rõhutada selle universaalset väärtust ja vajadust kaitse järele.

Mohenjo-daro on nii arheoloogiline aare kui ka kultuuriline sümbol. Selle uurimine jätkub, kuna iga uus väljakaevamine ja analüüs aitab paremini mõista Induse oru tsivilisatsiooni keerukust ja mõju maailma ajaloo arengule.

Otsing