Kalibangan: Induse oru eelajalooline linn Rajasthanis, varaseim künd

Avasta Kalibangan — Induse oru eelajalooline linn Rajasthanis: unikaalsed tulealtarid, maailma varaseim künd ja tähtsad arheoloogilised leiud.

Kalibangān on eelajalooline paik aadressil 29°28′N 74°08′E / 29,47°N 74,13°E / 29,47; 74,13 Rajasthanis. See asub Indias Ghaggari (Ghaggar-Hakra jõe) vasakul ehk lõunakaldal, kolmnurga kujulisel maatükil Drishadvati ja Sarasvathi jõgede ühinemiskohas. Kaevamisi Kalibanganis juhtisid peamiselt B. B. Lal 1960. ja 1964. aastal; India Arheoloogiakeskus avaldas 2003. aastal, 34 aastat pärast kaevamistööde lõpetamist, põhjaliku aruande selle paiga uurimistest. Aruandes ja järgnevates teadustöödes on rõhutatud, et Kalibangan oli Induse oru oluline provintsi keskuse tüüpi asula ning et selle leidude hulgas on nii tavapäraseid Harappa objektigruppe kui ka unikaalseid leiukohti.

Peamised leiud

• Tulealtarid – Kalibanganis leiti eripärased tulealtarid (tulealtarid), mis viitavad rituaalsele tegevusele või kodustest ahjudest eristatavale kultuslikule otstarbele.
• Varaseim teadaolev künd – paigast leitud kündude mustrid maapinnal on tõlgendatud kui maailma varaseima plangu (künd) jäljed, mis annavad väärtuslikku infot varase põllumajanduse ja maaharimise tehnikate kohta.
• Ehitusjäänused – mudakiviplokist ja tellistest ehitatud linnakindlustused, kaksteistmõõtmelised asulaosad (kõrgendik ja madalik), majade ruumijaotused ja teed.
• Esemed ja käsitöö – savinõud, templitud ja värvitud keraamika, pärlid, vaskesemed, terrakotafiguurid ja templitähistusega pitserid.
• Matusekombeid – leitud on kahe tüüpi haudu: ümmargused ja ristkülikukujulised, mis näitavad erinevaid rituaalseid ja sotsiaalseid praktikaid aja jooksul.

Linnaplaneering ja igapäevaelu

Kalibangan oli kahepoolselt jaotatud kõrgemaks kaitstud osaks (kõrge künka — citadel) ning madalamaks elanikualaks. Asula oli ehitatud mudast ja päikesetõstetud tellistest, tänavad olid suhteliselt sirged ja majaüksused koosnesid mitmest toast, kuhu kuulusid töötoad ja säilitusruumid. Leiud viitavad nii põllumajandusele kui ka käsitöö- ja kaubandustegevusele; leitud pärlid ja metallesemed näitavad ühendusi ümbritsevate piirkondadega.

Põllumajandus ja künd

Kalibanganis leitud kündude jäljed, koos saagijääkide ja seemnelementidega, viitavad intensiivsele põllumajandusele. Planguvööndid (furrows) näitavad organiseeritud kündimist ning tõenäoliselt kasutati härgi või sarnast looma tõmme. Tavalised kultuurid Induse orus — nisu, oder, mitmesugused oad ja seesamiseemned — on ka Kalibanganis tõendatud või eeldatavad, mis annab teadmise, et asula majandusel oli tugevalt maapõhjaline alus.

Matustavad kombed ja sotsiaalne korraldus

Kalibangan näitab matmiskombestiku mitmekesisust: leitud on nii ümmarguseid kui ka ristkülikukujulisi haudu ning urnimatusid. See varieeruvus võib peegeldada ajaloolisi muutusi, erinevaid perekondlikke või kogukondlikke identiteete või sotsiaalseid kihistusi. Matuste juurde kuuluvad sageli ka hõlmadatud esemed, mis viitab uskumustele surmajärgsest elust või hauapanustesse.

Hävimine, järelejäänud seisund ja teadusuuringud

Kalibangan on olnud arheoloogiliselt habras: osaliselt on hävitust põhjustanud tänapäevased põlluharimise tööd, taimestikus tekkinud erosioon ja veevoolude muutused. Üks peamine tegur piirkonna muutumises oli Ghaggar-Hakra jõe voolusuuna muutumine või kuivaksolek, mis mõjutas veevarustust ja asustust. Selle tulemusena asula hääbus või vähenes inimeste arv järk-järgult. Kalibangan on oluline allikas Induse tsivilisatsiooni provintsielu ja väiksemate keskuste mõistmiseks ning sellest peegeldub linnastumise ja põllumajanduse varajane areng Lõuna-Aasia maismaapiirkondades.

Tähtsus

Kalibangan on arheoloogiliselt väärtuslik paik, sest ta pakub otseseid tõendeid varase linnastumise, organiseeritud põllumajanduse ja rituaalsete tavade kohta Induse oru kontekstis. Leiud, nagu unikaalsed tulealtarid ja varaseimaks peetav künd, aitavad mõista nii majanduslikku kui ka kultuurilist elu Induse tsivilisatsiooni provintsimajanduste tasandil. 2003. aasta ASI aruanne on pakkunud põhjalikuma ja kriitilisema vaate Kalibanganis tehtud varasematele kaevamistele ning toonud kaasa uuemaid tõlgendusi ja analüüse.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Kalibangan?

K: Milline on Kalibangani tähendus?

K: Millal viidi Kalibangani väljakaevamised lõpule?

K: Milliseid matuseid leiti Kalibanganist?

K: Millised jõed suubuvad Kalibanganis?

K: Kes viisid Kalibanganis läbi väljakaevamised?

K: Millised on mõned Kalibanganis tehtud ainulaadsed leiud?

Otsing