Siluett: definitsioon, ajalugu ja kunstiline kasutus

Siluett on ainult kontuuriga kujutis, mis on tavaliselt täidetud mustana heledal või kontrastsel taustal. Silueti sisemine osa ei sisalda detailseid tunnuseid (nagu näojooned või tekstuurid) — see kujutab objekti või figuuri tahket, ühevärvilist kujutist, mille põhielement on välisserv ehk kontuur.

Erinevus kontuurist ja tonaalsusest

Kontuur näitab ainult objekti servi joonena, samas kui siluett on nende äärtega piiratud täidetud kuju. Kui kontuur piirdub joonega, siis siluett töötab pinnana: vaataja loeb ära kuju, posesiooni ja proportsioonid ilma detailideta. See lihtsustus teeb silueti tugevaks visuaalseks märgiks.

Ajaloost lühidalt

Termin pärineb prantsuse keelest (silhouette) ja on seotud 18. sajandi Prantsusmaa poliitikuga Étienne de Silhouette'iga, kelle nimega seostati odavaid või kokkuhoidlikke asju. 18. sajandi keskpaigas sai populaarseks lõigatud musta kartongi portree — profiilid, mis kleebiti heledale alusele ja sageli raamiti. Need portreed olid soodne alternatiiv maalitud miniatuurportreedele ja oskustundlike kunstnike jaoks võis ühe portree tegemine võtta vaid mõne minuti.

Lisaks paberilõikamisele levis ka meetod, kus joonistati paberile kontuur ja seejärel täideti pind värviga. 19. sajandi tuntud siluetiartistide hulka kuulub näiteks Auguste Edouart, kes rändas ja tegi laialt tuntud profiile.

Tehnikad

Paberilõikamine: traditsiooniline meetod, kus mustast paberist lõigatakse välja kuju ja kinnitatakse heledale taustale. Tööriistadeks on peened kääride või nugade abil tehtavad lõiked.
Joonistus ja täitmine: kontuur joonistatakse paberile ja pind värvitakse ühevärviliseks.
Fotograafia: tagantvalgustuse (backlighting) abil saab saada tugeva silueti — subjekt jääb tumedaks, taust on üleekspositsioneeritud või palju heledam. Fotograafiline siluett rõhutab vormi ja asendit.
Digitaalne vektorikunst: kaasaegses graafikas luuakse siluette vektoriprogrammidega (nt Adobe Illustrator), mis võimaldavad skaleeritavaid kujutisi ja lihtsat kasutamist logodes või ikoonides.
Varjuteater ja nukud: varjuteatri traditsioon kasutab valgusallikat ja läbipaistmatuid kujusid, et tekitada siluett‑effekte laval.

Kunstiline ja praktiline kasutus

Siluetti kasutatakse kunstis ja disainis mitmel põhjusel:

lihtsus ja selgus — kuju räägib lugu ilma detaile vajamata;
stilisatsioon ja ikoonilisus — siluett sobib hästi logode, märkide ja ikoonide loomiseks;
visuaalne dramaatika — tagantvalgustatud figuur tekitab tugeva meeleolu ja rõhutab draamat;
kiire portreteerimine — ajalooliselt oli siluett odav ja kiire viis inimkuju jäädvustamiseks;
moedisainis räägitakse rõivaste „siluetist” ehk üldisest lõikest ja vormist, mis määrab riide kandja proportsioonid.

Tänapäevased rakendused

Tänapäeval kasutatakse siluette laialdaselt fotograafias, filmis, graafilises disainis, reklaamis ja kasutajaliideste ikoonides. Digitaalse töötluse abil saab automaatselt eraldada objektide siluette pilditöötluses ja arvutinägemise rakendustes (näiteks objektituvastuses ja kontuurituvastuses).

Sümboolika ja tähendus

Siluett kannab sageli sümboolset tähendust: see võib väljendada anonüümsust, saladust, legendaarset või arhetüüpilist kujutist. Kui detailid on eemaldatud, jääb alles puhas vorm, mis kutsub vaatajat täitma tühikuid ja lugema kujult rohkemat sõltuvalt kontekstist.

Kuidas ise lihtsat siluetti teha

fotona: aseta valgusallikas (päike või lamp) subjektist vaataja taha ja seosta kaamera säri taustale — subjekt jääb tumedaks;
paberil: joonista profiil või jälgi varju, lõika välja mustast paberist ja kinnita heledale paberile;
digitaalselt: kasuta automaatset läve (threshold) pilditöötluses või vektoriseerijaid, et teisendada foto ühevärviliseks siluetiks.

Märkused: kuigi siluett tundub lihtne, nõuab hea kompositsioon ja selgelt loetav vorm hoolikat paigutust ning tihti väikseid detailiotsuseid (näiteks juuste äär või käe asend), et kuju oleks kohe tajutav.

Traditsiooniline 18. sajandi lõpu siluettportree

Goethe silmitsi hauamonumendiga, paberilõige, 1780

Küsimused ja vastused

K: Mis on siluett?

V: Siluett on ainult piirjoontest koosnev kujutis, mis on tavaliselt täidetud mustana valgel taustal.

K: Kuidas erineb siluett kontuurist?

V: Kontuur näitab objekti serva joonena, kuid siluett on tahke kuju.

K: Mis on sõna siluett päritolu?

V: Sõna "siluett" kasutati algselt lõigatud paberitükkide kirjeldamiseks, mis kleebiti kontrastse värviga alusele ja sageli raamiti.

K: Milline on portreede lõikamise ajalugu mustast paberist?

V: Mustast paberist portreede lõikamine, tavaliselt profiilis, muutus populaarseks 18. sajandi keskel. Kvalifitseeritud kunstnikud võisid lõigata kvaliteetse rinnamärkide portree mõne minutiga.

K: Mis oli siluettide loomise eesmärk?

V: Siluetid olid odav alternatiiv portree miniatuurile.

K: Kuidas teised kunstnikud lisaks mustast paberist lõikamisele siluette lõid?

V: Teised kunstnikud, eriti umbes 1790. aasta paiku, joonistasid kontuuri paberile ja seejärel värvisid selle sisse, mida sai samuti kiiresti teha.

K: Kuidas on mõiste "siluett" tähendust laiendatud?

V: Esialgsest graafilisest tähendusest on mõiste siluett laienenud, et kirjeldada inimese, eseme või stseeni nägemist või kujutamist, mis on tagantjärele valgustatud ja paistab heledamal taustal tumedana. Kõike, mis niimoodi paistab, võib kirjeldada kui "siluetti".