Avaldus: mõiste, tähendus ja tüübid (väide, deklaratsioon, propositsioon)

Avaldusel on mitu tähendust:

Millegi ütlemine; väljendus sõnadega.
Väljendatud asi; deklaratsioon.
Ametlik aruanne, mis viitab tõele või väidab end olevat tõene.
Ametlik hinnang olukorrale.
Filosoofias ja loogikas on väide lause, mis deklareerib, et midagi tähenduslikku on kas tõene või vale. Vt propositsioon.

Mis on avaldus täpsemalt?

Avaldus on keelne akt või kirjalik väljend, mille eesmärk on edastada mõte, informatsioon, hinnang või otsus. Avaldus võib olla lihtne igapäevane väide ("Ilm on täna päikeseline"), ametlik deklaratsioon ("Valitsus kuulutas välja eriolukorra") või dokumentaalne aruanne, mis väidab midagi tõese olevat. Avaldusi hinnatakse sageli selle järgi, kas need on tõestatavad, põhjendatavad või pigem subjektiivsed.

Peamised tüübid ja näited

Deskriptiivne väide (väide) — kirjeldab faktilist seisundit. Näide: "Tallinnas sadas eile vihma." (oku: kontrollitav fakt)
Normatiivne avaldus — väljendab hinnangut või normi. Näide: "Igaüks peaks järgima liiklusreegleid." (mitte otseselt tõene/või vale)
Performatiivne/deklaratiivne avaldus — sõnavõtt, mis muudab olukorda, kui see öeldakse sobivas kontekstis. Näide: "Nüüd kuulutan selle koosoleku avatuks." (tegu, mitte ainult kirjeldus)
Ametlik aruanne — dokument, mis väidab faktilisust ja millel võib olla juriidiline või administratiivne tähendus (nt kohtudokument, politseiaruanne).
Emotive ja ekspressiivsed avaldused — väljendavad tundeid (nt "Ma olen rõõmus").

Avaldus filosoofias ja loogikas

Filosoofias ja loogikas eristatakse tihti lausest ja propositsioonist. Lausetel on grammatiline kuju, propositsioonid aga annavad edasi mõtte, mille kohta saab rääkida kui tõest või valest. Väide ehk propositsioon on seega sisuline üksus, millel on tõeväärtus.

Loogikas käsitletakse avaldusi ka argumendi osadena: avaldused võivad olla premissid või järeldused ning nende loogiline seos määrab, kas järeldus järgneb õigesti. Avalduse tõeväärtus võib olla tinglik kahtlus (nt hüpoteetiline teadusväide) või kindel faktiline väide.

Avalduse roll kõneaktite teoorias

Keelteadlases ja pragmaatikas eristatakse kõneakte (speech acts):

Assertiivsed/ka väitvad rääkimisaktid — esitatakse informatsiooni; siht on kirjeldada maailma (nt teadustekstid).
Direktiivid — suunavad kuulajat tegutsema (nt käsk, palve).
Komissiivsed — kujutavad pühendumist (nt lubadus).
Ekspressiivsed — avaldavad speakera tundeid (nt vabandused, tänuavalduse).
Deklaratiivsed — muutvad sotsiaalset reaalsust (nt ametlikud otsused, ristimised).

Need kategooriad aitavad mõista, miks sama grammatilise vormiga lause võib erinevates kontekstides omada erinevat jõudu — mõni avaldus lihtsalt kirjeldab, teine aga muudab midagi.

Kus ja kuidas avaldusi kasutatakse?

Igapäevane suhtlus: informatsiooni jagamine, seisukohtade väljendamine, lubadused.
Teadus ja ajakirjandus: faktipõhised väited, hüpoteesid, analüüsid ja aruanded.
Õigus ja administratsioon: ametlikud deklaratsioonid ja aruanded, millel on õiguslikud tagajärjed (nt notariaalsed avaldused, kohtuotsused).
Poliitika ja diplomaatia: deklaratsioonid, manifestid, ametlikud seisukohavõtud.

Kuidas eristada usaldusväärset avaldust ebatõesest või subjektiivsest?

Kontrolli allikaid ja tõendeid — kas avaldus toetub vaatlustele, mõõtmistele või usaldusväärsetele allikatele?
Sõnajärg ja kontekst — kas tegemist on hinnangu, soovituse või faktidega?
Võimalus kontrollida — kas väide on testitav või tõestatav sõltumatute vahenditega?
Loogiline järjepidevus — kas avaldus vastab teistele tuntud faktidele ja ei ole vastuolus loogikareeglitega?

Kokkuvõte

Avaldus on paindlik mõiste, mis katab nii lihtsaid väiteid kui ka ametlikke deklaratsioone ja performatiivseid kõneakte. Oluline on eristada, kas avaldus püüab kirjeldada maailma, väljendada subjektiivset hinnangut või muuta sotsiaalset reaalsust. Filosoofia ja loogika pakuvad tööriistu avalduste analüüsimiseks ja nende tõeväärtuse hindamiseks; pragmaatika ja kõneaktide teooria aitavad mõista avalduste funktsiooni suhtluses.

Küsimused ja vastused

K: Millised on sõna "avaldus" erinevad tähendused?

V: Sõna "avaldus" erinevad tähendused on muu hulgas millegi ütlemine, sõnade väljendamine, öeldud asi või deklaratsioon, ametlik aruanne, mis väidab end olevat tõene, ja ametlik hinnang olukorrale.

K: Mis on väide filosoofia ja loogika järgi?

V: Filosoofia ja loogika kohaselt on väide lause, mis deklareerib, et midagi tähenduslikku on kas tõene või vale.

K: Kuidas erineb väite määratlus erinevates kontekstides?

V: Väite mõiste varieerub erinevates kontekstides. Üldiselt viitab see igasugusele avaldusele või teatisele, mis väljendab mõtet või ideed, samas kui filosoofias ja loogikas viitab see konkreetselt lausele, mida saab hinnata tõeseks või valeks.

K: Mida tähendab ametlik hinnang olukorra kohta avalduse kontekstis?

V: Ametlik hinnang olukorra kohta avalduse kontekstis on ametlik aruanne, mis väidab end olevat tõene ja mida kasutatakse konkreetse olukorra või küsimuse kohta käiva teabe hindamiseks ja edastamiseks.

K: Kuidas on avalduse mõiste seotud väite ideega?

V: Väite mõiste on tihedalt seotud propositsiooni ideega. Mõlemad viitavad tähenduslikule teatisele, mida saab hinnata tõeseks või valeks.

K: Kas väljendeid, mis ei ole sõnalised, võib pidada avaldisteks?

V: Jah, väljendeid, mis ei ole sõnalised, võib pidada avaldisteks. Mis tahes suhtlusvormi, mis väljendab mõtet või ideed, võib pidada avalduseks, olenemata sellest, kas see on sõnaline või mitte.

K: Milline tähtsus on tõepärasusel avalduse tegemisel?

V: Tõepärasus on avalduse tegemisel väga oluline, eriti juhul, kui avaldus on ametlik aruanne või ametlik hinnang olukorrale. Täpse teabe edastamine on oluline, et tagada usaldusväärne otsuste tegemine ja tõhus suhtlemine.