Suprematism
Suprematism on Venemaal 1915/1916 alguse saanud abstraktne kunstiliikumine. See keskendus geomeetrilistele põhivormidele, nagu ruut ja ring. See on näide geomeetrilisest abstraktsioonist.
Suprematismi rajas Kazimir Malevitš. Oma raamatus "Mitte-objektiivne maailm", mis ilmus 1927. aastal välismaal Bauhausi raamatuna, kirjeldas Malevitš inspiratsiooni, mis tõi esile musta ruudu võimsa kujutise valgel pinnal:
Ma tundsin endas ainult ööd ja siis ma mõtlesin välja uue kunsti, mida ma nimetasin suprematismiks.
Ta lõi suprematistliku "grammatika", mis põhineb geomeetrilistel põhivormidel, eelkõige ruudul ja ringil. 1915. aastal eksponeeris Malevitš oma varaseid eksperimente suprematistliku maalikunsti vallas. Tema näituse keskmes oli must ruut, mis paigutati vene õigeusu traditsioonis nn punase/kauni nurga, maja peamise ikooni kohale. "Must ruut" maaliti 1915. aastal ja see oli läbimurre tema karjääris ja kunstis üldiselt. Malevitš maalis ka "Valge valgele", mis tähistas läbimurret polükroomilt monokroomse suprematismi suunas.
Mõned 1915. aasta maalide pealkirjad väljendavad mitte-eukleidilise geomeetria kontseptsiooni, mis kujutas vorme liikumises või ajas; sellised pealkirjad nagu: Kahemõõtmelised maalitud massid liikumises.
Must ruut , Malevitš 1915
Suprematism (Supremus nr. 58) , Malevitš 1916
Assotsiatsioon
Supremuse rühm kohtus alates 1915. aastast, et arutada suprematismi filosoofiat ja selle arengut teistes eluvaldkondades. Oli mõningaid ristumisi konstruktivismiga, kusjuures sellised suprematistid nagu Ljuba Popova ja eriti El Lissitzky tegelesid propaganda ja tööstusdisainiga.
Lissitzky levitas 1920. aastate alguses suprematistlikke ideid välismaal.
Arhitektuur
Nikolai Suetin kasutas suprematistlikke motiive Peterburi Lomonossovi portselanivabriku töödel, kus töötasid ka Malevitš ja Tšašnik, ning Malevitš kujundas suprematistliku teekannu. Suprematistid tegid 1920. aastatel ka arhitektuurimudeleid, mis pakkusid konstruktivistlikus arhitektuuris välja töötatud sotsialistlikest hoonetest teistsugust kontseptsiooni.
Malevitši arhitektuuriprojektid olid tuntud pärast 1922. aastat Arkhitektoniki. Projektid rõhutasid parempoolset nurka, millel oli sarnasusi De Stijli ja Le Corbusier'ga, ning neid põhjendati ideoloogilise seosega kommunistliku valitsemise ja kõigi võrdsusega. Teine osa formalismist oli vähene lugupidamine kolmnurkade suhtes, mis lükati tagasi kui antiikne, paganlik või kristlik.
Sotsiaalne kontekst
See kunstilise väljenduse areng toimus ajal, mil Venemaa oli revolutsioonilises seisus, ideed olid käärimas ja vana kord oli pühkima hakanud. Kui uus kord kehtestati ja stalinism alates 1924. aastast võimust võttis, hakkas riik kunstnike vabadust piirama. Alates 1920. aastate lõpust koges Vene avangard otsest ja karmi kriitikat võimude poolt ning 1934. aastal muutus sotsialistliku realismi doktriin ametlikuks poliitikaks, mis keelas abstraktsiooni ja teistsuguse kunstilise väljenduse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suprematism?
V: Suprematism on abstraktne kunstiliikumine, mis sai alguse Venemaal 1915/1916. aastal. See keskendus geomeetrilistele põhivormidele, nagu ruut ja ring, ning on näide geomeetrilisest abstraktsioonist.
K: Kes asutas suprematismi?
V: Suprematismi asutas Kazimir Malevitš.
K: Mis inspireeris Malevitšit looma võimsat kujutist mustast ruudust valgel alusel?
V: Oma raamatus "The Non-Objective World", mis ilmus 1927. aastal välismaal Bauhausi raamatuna, kirjeldas Malevitš, et ta tundis endas ainult ööd, mis inspireeris teda looma uut kunsti, mida ta nimetas suprematismiks.
Küsimus: Milline maal tähistas läbimurret polükroomilt monokroomsele suprematismile?
V: Malevitši maal "Valge valgele" tähistas läbimurret polükroomilt monokroomsele suprematismile.
K: Millal eksponeeris Malevitš oma varaseid eksperimente suprematistliku maalikunsti vallas?
V: 1915. aastal eksponeeris Malevitš oma varaseid eksperimente suprematistliku maalikunsti vallas.
K: Mis oli tema näituse keskmes? V: Tema näituse keskseks objektiks oli Must ruut, mis paigutati vene õigeusu traditsioonis nn punase/kauni nurga kohale, mis on maja peamise ikooni koht.
K: Milliseid pealkirju väljendasid mõned 1915. aasta maalid? V: Mõned 1915. aasta maalide pealkirjad väljendasid mitte-eukleidilise geomeetriaga seotud kontseptsioone, mis kujutasid vorme liikumises või ajas; sellised pealkirjad nagu "Kahemõõtmelised maalitud massid liikumise seisundis".
