Suprematism on Venemaal 1915/1916 alguse saanud abstraktne kunstiliikumine, mis keskendus geomeetrilistele põhivormidele — eelkõige ruudule ja ringile. See liikumine on üks tähtsamaid geomeetrilise abstraktsiooni haru, kus kujutised ei viita enam olemasolevatele objektidele, vaid püüavad väljendada puhtaid vorme, värve ja ruumi iseenda kaudu.
Suprematismi rajas Kazimir Malevitš. Oma raamatus "Mitte-objektiivne maailm", mis ilmus 1927. aastal välismaal Bauhausi raamatuna, kirjeldas Malevitš inspiratsiooni, mis tõi esile musta ruudu võimsa kujutise valgel pinnal:
Ma tundsin endas ainult ööd ja siis ma mõtlesin välja uue kunsti, mida ma nimetasin suprematismiks.
Malevitš töötas välja suprematistliku "grammatika", mis põhineb puhtatel geomeetrilistel vormidel ja nende vastanditel — värvile, ruumile ja tasakaalule. Tema töös on tähtsal kohal mitte-objektiivsus: pildi ülesanne ei ole kujutada nähtavat maailma, vaid luua iseseisev visuaalne reaalsus.
Ajaloost ja olulisematest sündmustest
1915. aastal esitles Malevitš oma varasemaid eksperimente suprematistliku maalikunstiga. Tema näituse üks keskseid hetki oli 1915. aasta Petrogradi näitus "The Last Futurist Exhibition 0.10" (tuntud ka kui 0–10), kus eksponeeriti musta ruutu paigutatuna traditsioonilisse vene õigeusu punase nurga kohale — koha peale, kus kodudes tavaliselt paiknes ikoon. See asetatus rõhutas teose religioosset ja kultuurilist provokatiivsust: must ruut ei olnud enam lihtsalt maal, vaid uus "ikon" ajastu ja kunstilise reaalsuse muundumiseks.
Malevitš maalis 1915. aastal kuulsa Must ruut (Black Square) ja hiljem katsetas edasi, näiteks teosega Valge valgele (White on White, kuigi täpne aasta varieerub — sageli mainitakse 1918), mis tähistas nihkumist polükroomiliselt intensiivselt maalilt monokroomse ja formaalselt veelgi radikaalsema suprematismi poole.
Iseloomustavad tunnused
- Geomeetrilised põhivormid: ruut, ring, rist ja ristkülik on sagedased motiivid.
- Mitte-objektiivsus: pildid ei kujuta äratuntavaid objekte ega looduslikke kompositsioone, vaid uurivad vormi ja värvi sisemist tähendust.
- Monokroomsus ja värvikasutus: mõned suprematistlikud teosed on tugevalt värvilised, teised (näiteks Valge valgele) piirduvad nüansside ja tekstuuri variatsioonidega.
- Ruumi ja liikumise käsitlus: Malevitš ja tema järgijad püüdsid edasi anda vormide sisemist liikumist või aja mõõdet — seetõttu tekkisid ka nimetused, mis viitasid liikumisele (näiteks "maalitud massid liikumises").
Mõju ja vastuvõtt
Suprematism avaldas tugevat mõju 20. sajandi varajasele abstraktsele kunstile nii Venemaal kui kogu Euroopas. See tekitas arutelusid kunsti eesmärgi ja sotsiaalse funktsiooni üle — mõnedele tundus suprematism kui kunstivorm täielikuks uuenduseks ja vaimseks otsinguks, teiste jaoks aga provokatsioon traditsiooniliste väärtuste vastu. Hiljem arendasid Venemaa konstruktiivsed kunstnikud (Constructivism) edasi geomeetrilise abstraktsiooni, ent rõhuasetus muutus praktilisemaks ja tööstuslikumaks kui Malevitši puhtal, spirituaalsel visioonil.
Olulised teosed ja terminoloogia
Mõned 1915. aasta maalide pealkirjad ja tööd väljendavad mitte-eukleidilise geomeetria ideid — ehk kujutavad vorme, mis näivad liikuvat, pöörlevat või muutuva ruumi tingimustes. Sellised pealkirjad nagu Kahemõõtmelised maalitud massid liikumises annavad vihje Malevitši huvist siduda geomeetriline abstraktsioon ruumi ja ajaga seotud mõistetega.
Pärand
- Suprematism jäi üheks määravaks sammuks kaasaegse abstraktse kunsti kujunemisel.
- Kazimir Malevitš kujunes liikumise sümboliks ja tema ideed mõjutavad tänapäeva kunstnikke, disainereid ja arhitekte.
- Võib näha otseseid sidemeid minimalismi ja grafikal baseeruvale disainile, kus vormi ja tühja ruumi vastand mängib keskset rolli.
Suprematism ei olnud pelgalt kujundite mäng — see oli katse leida uue aja visuaalne keel, mis väljendaks vaimset ja formaalset vabadust. Malevitš rõhutas, et kunst peab suutma luua mitte peegeldust reaalsusest, vaid täiesti uut visuaalset reaalsust, milles kujundid kannavad oma tähendust ja tõstavad esile kunsti autonoomia.
