Suprematism: Malevitš ja geomeetriline abstraktsioon — määratlus
Suprematism on Venemaal 1915/1916 alguse saanud abstraktne kunstiliikumine, mis keskendus geomeetrilistele põhivormidele — eelkõige ruudule ja ringile. See liikumine on üks tähtsamaid geomeetrilise abstraktsiooni haru, kus kujutised ei viita enam olemasolevatele objektidele, vaid püüavad väljendada puhtaid vorme, värve ja ruumi iseenda kaudu.
Suprematismi rajas Kazimir Malevitš. Oma raamatus "Mitte-objektiivne maailm", mis ilmus 1927. aastal välismaal Bauhausi raamatuna, kirjeldas Malevitš inspiratsiooni, mis tõi esile musta ruudu võimsa kujutise valgel pinnal:
Ma tundsin endas ainult ööd ja siis ma mõtlesin välja uue kunsti, mida ma nimetasin suprematismiks.
Malevitš töötas välja suprematistliku "grammatika", mis põhineb puhtatel geomeetrilistel vormidel ja nende vastanditel — värvile, ruumile ja tasakaalule. Tema töös on tähtsal kohal mitte-objektiivsus: pildi ülesanne ei ole kujutada nähtavat maailma, vaid luua iseseisev visuaalne reaalsus.
Ajaloost ja olulisematest sündmustest
1915. aastal esitles Malevitš oma varasemaid eksperimente suprematistliku maalikunstiga. Tema näituse üks keskseid hetki oli 1915. aasta Petrogradi näitus "The Last Futurist Exhibition 0.10" (tuntud ka kui 0–10), kus eksponeeriti musta ruutu paigutatuna traditsioonilisse vene õigeusu punase nurga kohale — koha peale, kus kodudes tavaliselt paiknes ikoon. See asetatus rõhutas teose religioosset ja kultuurilist provokatiivsust: must ruut ei olnud enam lihtsalt maal, vaid uus "ikon" ajastu ja kunstilise reaalsuse muundumiseks.
Malevitš maalis 1915. aastal kuulsa Must ruut (Black Square) ja hiljem katsetas edasi, näiteks teosega Valge valgele (White on White, kuigi täpne aasta varieerub — sageli mainitakse 1918), mis tähistas nihkumist polükroomiliselt intensiivselt maalilt monokroomse ja formaalselt veelgi radikaalsema suprematismi poole.
Iseloomustavad tunnused
- Geomeetrilised põhivormid: ruut, ring, rist ja ristkülik on sagedased motiivid.
- Mitte-objektiivsus: pildid ei kujuta äratuntavaid objekte ega looduslikke kompositsioone, vaid uurivad vormi ja värvi sisemist tähendust.
- Monokroomsus ja värvikasutus: mõned suprematistlikud teosed on tugevalt värvilised, teised (näiteks Valge valgele) piirduvad nüansside ja tekstuuri variatsioonidega.
- Ruumi ja liikumise käsitlus: Malevitš ja tema järgijad püüdsid edasi anda vormide sisemist liikumist või aja mõõdet — seetõttu tekkisid ka nimetused, mis viitasid liikumisele (näiteks "maalitud massid liikumises").
Mõju ja vastuvõtt
Suprematism avaldas tugevat mõju 20. sajandi varajasele abstraktsele kunstile nii Venemaal kui kogu Euroopas. See tekitas arutelusid kunsti eesmärgi ja sotsiaalse funktsiooni üle — mõnedele tundus suprematism kui kunstivorm täielikuks uuenduseks ja vaimseks otsinguks, teiste jaoks aga provokatsioon traditsiooniliste väärtuste vastu. Hiljem arendasid Venemaa konstruktiivsed kunstnikud (Constructivism) edasi geomeetrilise abstraktsiooni, ent rõhuasetus muutus praktilisemaks ja tööstuslikumaks kui Malevitši puhtal, spirituaalsel visioonil.
Olulised teosed ja terminoloogia
Mõned 1915. aasta maalide pealkirjad ja tööd väljendavad mitte-eukleidilise geomeetria ideid — ehk kujutavad vorme, mis näivad liikuvat, pöörlevat või muutuva ruumi tingimustes. Sellised pealkirjad nagu Kahemõõtmelised maalitud massid liikumises annavad vihje Malevitši huvist siduda geomeetriline abstraktsioon ruumi ja ajaga seotud mõistetega.
Pärand
- Suprematism jäi üheks määravaks sammuks kaasaegse abstraktse kunsti kujunemisel.
- Kazimir Malevitš kujunes liikumise sümboliks ja tema ideed mõjutavad tänapäeva kunstnikke, disainereid ja arhitekte.
- Võib näha otseseid sidemeid minimalismi ja grafikal baseeruvale disainile, kus vormi ja tühja ruumi vastand mängib keskset rolli.
Suprematism ei olnud pelgalt kujundite mäng — see oli katse leida uue aja visuaalne keel, mis väljendaks vaimset ja formaalset vabadust. Malevitš rõhutas, et kunst peab suutma luua mitte peegeldust reaalsusest, vaid täiesti uut visuaalset reaalsust, milles kujundid kannavad oma tähendust ja tõstavad esile kunsti autonoomia.


Must ruut , Malevitš 1915
.jpg)

Suprematism (Supremus nr. 58) , Malevitš 1916
Assotsiatsioon
Supremuse rühm kohtus alates 1915. aastast, et arutada suprematismi filosoofiat ja selle arengut teistes eluvaldkondades. Oli mõningaid ristumisi konstruktivismiga, kusjuures sellised suprematistid nagu Ljuba Popova ja eriti El Lissitzky tegelesid propaganda ja tööstusdisainiga.
Lissitzky levitas 1920. aastate alguses suprematistlikke ideid välismaal.
Arhitektuur
Nikolai Suetin kasutas suprematistlikke motiive Peterburi Lomonossovi portselanivabriku töödel, kus töötasid ka Malevitš ja Tšašnik, ning Malevitš kujundas suprematistliku teekannu. Suprematistid tegid 1920. aastatel ka arhitektuurimudeleid, mis pakkusid konstruktivistlikus arhitektuuris välja töötatud sotsialistlikest hoonetest teistsugust kontseptsiooni.
Malevitši arhitektuuriprojektid olid tuntud pärast 1922. aastat Arkhitektoniki. Projektid rõhutasid parempoolset nurka, millel oli sarnasusi De Stijli ja Le Corbusier'ga, ning neid põhjendati ideoloogilise seosega kommunistliku valitsemise ja kõigi võrdsusega. Teine osa formalismist oli vähene lugupidamine kolmnurkade suhtes, mis lükati tagasi kui antiikne, paganlik või kristlik.
Sotsiaalne kontekst
See kunstilise väljenduse areng toimus ajal, mil Venemaa oli revolutsioonilises seisus, ideed olid käärimas ja vana kord oli pühkima hakanud. Kui uus kord kehtestati ja stalinism alates 1924. aastast võimust võttis, hakkas riik kunstnike vabadust piirama. Alates 1920. aastate lõpust koges Vene avangard otsest ja karmi kriitikat võimude poolt ning 1934. aastal muutus sotsialistliku realismi doktriin ametlikuks poliitikaks, mis keelas abstraktsiooni ja teistsuguse kunstilise väljenduse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suprematism?
V: Suprematism on abstraktne kunstiliikumine, mis sai alguse Venemaal 1915/1916. aastal. See keskendus geomeetrilistele põhivormidele, nagu ruut ja ring, ning on näide geomeetrilisest abstraktsioonist.
K: Kes asutas suprematismi?
V: Suprematismi asutas Kazimir Malevitš.
K: Mis inspireeris Malevitšit looma võimsat kujutist mustast ruudust valgel alusel?
V: Oma raamatus "The Non-Objective World", mis ilmus 1927. aastal välismaal Bauhausi raamatuna, kirjeldas Malevitš, et ta tundis endas ainult ööd, mis inspireeris teda looma uut kunsti, mida ta nimetas suprematismiks.
Küsimus: Milline maal tähistas läbimurret polükroomilt monokroomsele suprematismile?
V: Malevitši maal "Valge valgele" tähistas läbimurret polükroomilt monokroomsele suprematismile.
K: Millal eksponeeris Malevitš oma varaseid eksperimente suprematistliku maalikunsti vallas?
V: 1915. aastal eksponeeris Malevitš oma varaseid eksperimente suprematistliku maalikunsti vallas.
K: Mis oli tema näituse keskmes? V: Tema näituse keskseks objektiks oli Must ruut, mis paigutati vene õigeusu traditsioonis nn punase/kauni nurga kohale, mis on maja peamise ikooni koht.
K: Milliseid pealkirju väljendasid mõned 1915. aasta maalid? V: Mõned 1915. aasta maalide pealkirjad väljendasid mitte-eukleidilise geomeetriaga seotud kontseptsioone, mis kujutasid vorme liikumises või ajas; sellised pealkirjad nagu "Kahemõõtmelised maalitud massid liikumise seisundis".