Kazimir Malevitš — vene avangardi ja suprematismi pioneer
Kazimir Malevitš — vene avangardi ja suprematismi pioneer. Geomeetrilise abstraktsiooni looja, kubofuturismi innovaator ja 20. sajandi kunstimuutuste visionäär.
Kazimir Malevitš (Kiiev, 23. veebruar 1879 - 15. mai 1935) oli vene maalikunstnik ja kunstiteoreetik. Ta sündis Ukrainas poola rahvusest vanemate peres. Vanemad olid pärit aladelt, mis pärast Poola jagamise kuulusid Venemaa keisririigi Kiiev kubermangu. Malevitš on tuntud kui geomeetrilise abstraktse kunsti pioneer ning avangardistliku suprematismi liikumise algataja.
Varane looming ja mõjutused
Malevitši varasem looming oli mõjutatud rahvakunstist, ikonograafiast ning tollaste Euroopa suundumustega — kubismist ja futurismist. Tema kunstnikutee kulges läbi maalikursuste, rändavate näituste ja tutvuste teiste avant‑garde kunstnikega. 1913. aasta märtsis avati Moskvas Aristarh Lentulovi maalide suur näitus. Selle näituse mõju oli võrreldav Paul Cézanne'i näitusega Pariisis 1907. aastal, sest kõik tolleaegsed peamised vene avangardistid (sealhulgas Malevitš) võtsid kubistlikud põhimõtted kohe omaks ja hakkasid neid oma töödes kasutama.
«Võit üle päikese» ja rahvusvaheline tunnustus
Juba samal aastal saavutas suure edu kubofuturistlik ooper «Võit üle päikese», mille lavakujunduses ja kostüümikontseptsioonides osales Malevitš — tema lavastuslikud ideed olid šokeerivad ja uuenduslikud. 1914. aastal eksponeeris Malevitš oma töid Pariisis Salon des Independants'is, mis aitas tal saada laiemat rahvusvahelist tuntust.
Suprematism ja peamised teosed
Umbes 1915. aastal sõnastas Malevitš oma teoreetilised alused ja väljendas neid uues kunstikeeles, mida ta nimetas suprematismiks — kunstiks, mis seab esiplaanile puhta vormi, värvi ja ruumi pigem kui eseme või kujutise tähenduse. Tema ehk kõige kuulsam töö sellest perioodist on Must ruut (Black Square, 1915), mis esitati radikaalse aktsioonina 1915. aasta näitusel «Viimane futuristlik näitus 0,10» Petrogradis. Hilisemad võtmetööd on näiteks «Valge valgel» (White on White, 1918) ja mitmed kompositsioonid mustrite ja värvide mänguga, mis näitasid tema pürgimist abstraktsusse ja nonobjektiivsesse väljendusviisi.
Õpetamine, UNOVIS ja mõju
Pärast revolutsiooniaega töötas Malevitš Vitebskis, kus ta õpetas ja juhtis lühikest aega nooremaid kunstnikke, lootes rakendada oma ideid kunstihariduses. Seal moodustus tema ümber rühm UNOVIS (Uus Vormiline iefektiivsus), mille liikmete seas oli mitmeid tulevasi silmapaistvaid avangardikunstnikke, näiteks El Lissitzky. Malevitš kirjutas ka teoreetilisi tekste, kus selgitas suprematismi eesmärke ja kunsti non‑objektiivset olemust — tema teosed ja mõtted mõjutasid tugevalt nii maali, graafikat kui ka arhitektuuri ja graafilist disaini.
Hilisem elu ja pärand
1920.atel ja eriti 1930.atel muutus Nõukogude kunstipoliitika järjest rangemaks ning abstraktset kunsti hakati kritiseerima kui «formalismi». Malevitš pidi leppima piirangutega, talle kehtestati takistusi eksponeerimisel ja õpetamisel, kuid ta jätkas loomingut kuni oma surmani 1935. aastal Leningradis (St. Petersburg). Pärast tema surma omandas tema töö ja teooria tasapisi taas rahvusvahelist tunnustust ning Malevitšit peetakse tänapäeval üheks olulisemaks modernismi ja abstraktse kunsti pioneeriks.
Mõju tänapäeval
Malevitši ideed — et kunst võib eksisteerida iseseisva vormi ja värvi kaudu — on jäänud oluliseks lähtepunktiks nii kunstiteoorias kui ka praktilises kunsti- ja disainitöös. Tema radikaalne samm objektikultuse eemalejuhtimisel ja puhta formaalsete elementide esiletoomine avas teed 20. sajandi abstraktsele kunstile ning mõjutab kunstnikke ja disainereid tänapäevalgi.
Malevitši "Talupojatüdruku pea", 1912/13, on abstraktne ja kubistlik.
Lehm ja viiul Malevitš, 1913. Braque'i ja kubismi mõju.
Must väljak , 1915, õli lõuendil, Riiklik Vene Muuseum, Peterburi. Üks varaseid suprematistlikke töid; geomeetriline ja abstraktne.
See on maal, mis müüdi 60 miljoni dollari eest: Malevitš, 1916.
Suprematism
1915. aastal pani Malevitš aluse suprematismile. Ta avaldas oma manifesti "Kubismist suprematismini" ("From Cubism to Suprematism"). Aastatel 1916-1917 osales ta Moskvas rühmituse Jack of Diamonds näitustel. Seal eksponeeriti kuulsaid näiteid tema suprematistlikest töödest, sealhulgas "Must ruut" (1915) ja "Valge valgel" (1918).
Pärast oktoobrirevolutsiooni sai Malevitšist Narkomprose kunstikolleegiumi, mälestiste kaitse komisjoni ja muuseumide komisjoni liige (kõik aastatel 1918-1919).
Ta õpetas Vitebski praktilises kunstikoolis NSV Liidus (praegu Valgevenes) (1919-1922), Leningradi kunstiakadeemias (1922-1927), Kiievi riiklikus kunstiinstituudis (1927-1929) ja Leningradi Kunstide Majas (1930). Ta kirjutas raamatu "The World as Non-Objectivity" (München 1926; ingliskeelne tõlge 1959), milles kirjeldab oma suprematistlikke teooriaid.
1927. aastal sõitis ta Varssavisse ja seejärel Berliini ja Münchenisse retrospektiivsele näitusele. See tõi talle lõpuks rahvusvahelise tunnustuse.
Malevitš leppis kokku, et jätab suurema osa oma maalidest Nõukogude Liitu tagasi pöördudes maha, sest ta nägi, mis hakkab juhtuma.
Malevitš arvas, et nõukogude võimude suhtumine modernistlikku kunstiliikumisse muutub pärast Lenini surma. See osutus õigeks. Paari aasta pärast pöördus stalinistlik režiim abstraktsuse vormide vastu, pidades neid "kodanlikuks" kunstiks, mis ei suuda väljendada sotsiaalset tegelikkust. Selle tagajärjel konfiskeeriti paljud tema tööd ning tal keelati sarnase kunsti loomine ja eksponeerimine.
Kriitikud pilkasid Malevitši "kõige hea ja puhta eitamise eest: elu- ja loodusarmastus". Malevitš vastas, et kunst võib areneda ja areneda ainult kunsti pärast, sõltumata selle meeldivusest: kunst ei vaja meid ja pole kunagi vajanudki.
Malevitši tööd ilmusid alles hiljuti pärast pikka eemalolekut taas Venemaa kunstinäitustel. Sellest ajast alates on kunstihuvilised töötanud selle nimel, et tutvustada kunstnikku uuesti vene maalikunstisõpradele. Tema teoreetilistest töödest on ilmunud raamat koos mälestuste ja kirjutiste antoloogiaga.
Praegune hindamine
3. novembril 2008 püstitas Malevitši teos "Suprematistlik kompositsioon" aastast 1916 maailma rekordi kõigi vene kunstiteoste ja kõigi sellel aastal oksjonil müüdud teoste osas. See müüdi Sotheby's'is New Yorgis veidi üle 60 miljoni USA dollari eest (ületades kaugelt tema eelmise, 2000. aastal püstitatud 17 miljoni dollari suuruse rekordi).
Valitud teosed
- 1912 - Hommik maal pärast lumetormi
- 1912 - Metsatööline
- 1912-13 - lõikur punasel taustal
- 1914 - "Aviator
- 1914 - Inglane Moskvas
- 1914 - Esimese diviisi sõdur
- 1915 - Must ruut
- 1915 - Punane väljak †
- 1915 - Must ruut ja punane ruut ††
- 1915 - Suprematistlik kompositsioon
- 1915 - Suprematism (1915)
- 1915 - Suprematistlik maalikunst: Lendav lennuk: Lendav lennuk
- 1915 - Suprematism: Eneseportree kahes dimensioonis
- 1915-16 - Suprematistlik maal (Ludwigshafen)
- 1916 - Suprematistlik maalimine (1916)
- 1916 - Supremus nr 56
- 1916-17 - Suprematism (1916-17)
- 1917 - Suprematistlik maalikunst (1917)
- 1918 - Valge valgel
- 1919-26 - Ilma pealkirjata (suprematistlik kompositsioon)
- 1928-32 - kompleksne ettekujutus: Poolfiguur kollases särgis
- 1932-34 - jooksja
† Tuntud ka kui Punane väljak: Maaliline realism taluperenaisest kahes dimensioonis.
†† Tuntud ka kui Must ruut ja Punane ruut: Painterly Realism of a Boy with a Knapsack - Color Masses in Fourth Dimension.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Kazimir Malevitš?
V: Kazimir Malevitš oli vene maalikunstnik ja kunstiteoreetik, kes sündis Ukrainas poola rahvusest vanemate peres.
K: Milline oli Malevitši panus kunsti?
V: Malevitš oli geomeetrilise abstraktse kunsti pioneer ja avangardistliku suprematismi liikumise algataja.
K: Kuhu elas Malevitš Poola jagamise ajal?
V: Malevitš asus Poola jagamise ajal elama Kiievi lähedale Vene impeeriumi Kiievi kubermangu.
K: Milline näitus mõjutas Malevitši loomingut?
V: Malevitši loomingut mõjutas 1913. aasta märtsis Moskvas toimunud Aristarh Lentulovi maalide näitus.
K: Milleks oli Malevitši lavastus?
V: Malevitši lavastus oli kubofuturistliku ooperi "Võit üle päikese" jaoks.
K: Millal eksponeeris Malevitš oma töid Pariisi Salon des Independants'is?
V: Malevitš eksponeeris oma töid 1914. aastal Pariisi Salon des Independants'is.
K: Kes veel võttis kubistlikke põhimõtteid omaks pärast Aristarkh Lentulovi maalide näitust Moskvas?
V: Kõik tolleaegsed peamised vene avangardistid, sealhulgas Malevitš, võtsid kubistlikud põhimõtted omaks pärast Aristarh Lentulovi maalide näitust Moskvas.
Otsige