Le Corbusier — modernistlik arhitekt, linnaplaneerija ja disainer
Le Corbusier — modernistlik arhitekt, linnaplaneerija ja disainer: avasta tema elutööd, modernismi põhiteooriad, linnaplaneerimine, elamislahendused ja ikooniline mööblidisain.
Charles-Edouard Jeanneret-Gris (sünninimi) (6. oktoober 1887 – 27. august 1965), rahvapäraselt tuntud nime Le Corbusier all, oli Šveitsis sündinud arhitekt ja kirjanik. 1930. aastatel sai ta Prantsuse kodanikuks. Ta on kuulus oma teooriate ja praktikate poolest modernismi vallas arhitektuuris. Le Corbusier pühendus eriti suurlinnade elamistingimuste parandamisele, kuna 20. sajandi alguses elas suur osa linnainimestest vaesuses. Tema ideed ja projekte on rakendatud ja ehitatud paljudes riikides üle maailma.
Talle meeldis ka maalida ning ta oli osav mööblidisainer; tema loomingus on kombineeritud kunst, arhitektuur ja ruumiline mõtlemine.
Elukäik ja töö käik
Le Corbusier sündis La Chaux-de-Fonds'is Šveitsis ja õppis noore mehena kohaliku kunstikooli juures, tööle asudes arhitektuuri- ja kunstitöökojades. Ta töötas ja reisis palju Euroopas, mis mõjutas tema arusaama arhitektuurist ja antiik- ning kaasaegsete allikate ristumispunktidest. 1920. aastatel asus ta Pariisi ning hakkas avaldama ja kujundama oma ideid ajakirjade ja raamatute kaudu. 1923. aastal ilmus tema mõjuvõimas esseekogumik "Vers une architecture" (Vers une Architecture), mis populariseeris tema ideid lihtsuse, funktsiooni ja tööstusliku tootmise kohta.
Arhitektuursed põhimõtted ja olulisemad ideed
Le Corbusier sõnastas mitmeid põhimõtteid, mis mõjutasid modernistlikku arhitektuuri:
- Pilotiid (pilotis) — hoone kandekonstruktsioonid vabastavad maapinna ja võimaldavad avatud platsi all;
- Vabaplaan — siseruumide vaba paigutus tänu kandvate seinte asendamisele postide/kolonnidega;
- Vabafassaad — fassaad ei kandu hoone struktuuri, võimaldades suuremat kujundusvabadust;
- Ribaaknad — laiad, horisontaalsed aknad valgustuse ja vaate parandamiseks;
- Katuseaed — katusekasutuse nägemus kui vaba ruumi elamiseks ja aianduseks.
Lisaks töötas ta välja proportsioonisüsteemi nimega Modulor, mille eesmärk oli ühendada inimkeha mõõtmed, harmoonia ja arhitektuuriline mõõtkava standardiseeritud lahenduste loomiseks.
Tuntud tööd ja projektid
Le Corbusier'i looming hõlmab nii üksikuid elumaju kui ka suuri ühiskondlikke projekte. Kõige tuntumad näited on:
- Villa Savoye (Poissy, Prantsusmaa) — 1928–1931, näide Five Points'i rakendamisest;
- Unité d'Habitation (Marseille) — 1947–1952, eksperimentaalne moodul- ja korter-elamu, mis mõjutas hilisemat ühistulist elamuehitust;
- Notre-Dame du Haut (Ronchamp) — 1950ndad, kuju- ja materjalikasutuse poolest eristuv sakraalhoone, mis näitab tema hilisemat, vähem range modernismi.
Linnaplaneerimine ja ideed suurlinnale
Le Corbusier töötas välja suurlinnade reformi suurejoonelised plaanid, tuntum neist on Ville Radieuse ehk "Kiirgav linn" — hoogselt korrastatud, funktsionaalselt jaotatud linn, kus kõrghooned paiknevad rohelisel alal ja liiklus on eraldatud jalakäijatest. Tema modernistlikud planeerimisideed mõjutasid 20. sajandi keskpaiga asumiarendusi üle maailma, kuid neid on ka kritiseeritud kui liiga autoritaarselt standardiseeritud ja sotsiaalselt ligipääsmatuid.
Chandigarh ja rahvusvaheline mõju
Pärast India iseseisvumist kutsuti Le Corbusier juhtima Chandigarh'i uue pealinna üldplaneeringut ja kavandama mitmeid administratiivhooneid. Sealne töö koos tema meeskonna, sealhulgas sugulase Pierre Jeanneret' ja teiste arhitektidega, on üks tähelepanuväärsemaid näiteid tema linnaplaneerimisest ja modernistlikust avalikust arhitektuurist.
Kirjandus, mööblidisain ja kunst
Lisaks arhitektuurile oli Le Corbusier aktiivne kirjanduses ja kunstis. Tema raamatud ja esseed — eelkõige "Vers une Architecture" — levitasid modernistlikku mõtlemist laiemalt. Ta disainis ka mööbliesemeid (nt LC-seeria tugitoolid ja chaise longue), mis rõhutasid tööstuslikku tootmist ja funktsionaalsust.
Vaidlused ja pärand
Le Corbusier on olnud mõjukas ja vastuoluline. Tema ranged ja mõnikord utoopilised planeerimisvisioonid, samuti mõned tema poliitilised kontaktid ja otsused on saanud kriitikat. Samas on tema töö suur mõju arhitektuurile ja linnaplaneerimisele rahvusvaheliselt ilmselge. 2016. aastal tunnustati mitmeid tema tööde komplekte UNESCO maailmapärandina, tõendades tema tähtsust 20. sajandi arhitektuuriajaloos.
Surm
Le Corbusier suri 27. augustil 1965, kui ta uppus ujumisel Cap-Martin'i rannikul Lõuna-Prantsusmaal. Tema pärand elab edasi nii hoonetes, kirjutistes kui ka ideedes, mis on mõjutanud sajandivahetuse arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Le Corbusier
Varajane elu
Le Corbusier kasvas üles La Chaux-de-Fonds'is, väikeses linnas Šveitsi põhjaosas. Aastal 1907, 19-aastaselt, kolis ta Prantsusmaa Pariisi. Ta reisis mööda Euroopat ja õppis palju uusi ideid. Ta õppis tundma saksa keelt ja töötas koos kuulsate arhitektidega, näiteks Peter Behrensiga.
La Chaux-de-Fonds
Maailmasõda
Esimese maailmasõja ajal läks Le Corbusier tagasi Šveitsi ja sai õpetajaks. Peagi avas ta koos oma nõbraga oma arhitektuuribüroo ja nad töötasid koos kuni 1940. aastani. See oli 1918. aastal, kui ta kohtus maalikunstniku Amédée Ozenfant'iga, kellest sai suur sõber. Nad ühendasid oma ideed, et luua uut tüüpi kunsti, mida nimetatakse purismiks.
Maailmasõjajärgne aeg
Pärast sõda keskendus Le Corbusier kuni 1922. aastani oma kunstile. Pärast seda hakkas ta projekteerima kortereid, mida saab üksteise peale kuhjata, et majutada inimesi ja rahuldada nende vajadusi. Selline madala tihedusega elamutüüp pidi tegelema Pariisi ülerahvastatuse probleemiga. Ta ütles, et seda ümberkujundamist oli vaja, muidu võis toimuda revolutsioon õnnetute alamklasside poolt. Ta lõi ideaalse linna projekti (Ville Contemporaine), mida kunagi ei ehitatud. See oli plaan, mis töötati välja paljude kõrghoonete ümber. Ta esitas selle plaani Prantsuse valitsusele, kes keeldus sellest. See tõstis siiski nende teadlikkust linna ülerahvastatusest.
1930s
Le Corbusier'le hakkas kapitalism mitte meeldima ja ta ütles, et inimeste maja suurus peaks sõltuma nende perekonna suurusest, mitte sellest, kui rikkad nad on.
Hilisem elu
Le Corbusier ei olnud alates 1942. aastast poliitikas aktiivne. Selle asemel ehitas ta väiksemaid elamuid üle Prantsusmaa.
Tema nimi
Nimi Le Corbusier on prantsuskeelne. See on tema vanaema perekonnanime Lecorbésier teine versioon. Nimi tähendab inglise keelde tõlgituna "vares nagu üks". Ta valis selle nime 1920. aastal.
Kuulsad ideed
- Le Corbusier ütles, et hoonete ehitamisel tuleb arvestada transpordiga, eriti autoga. Ta oli üks esimesi arhitekte, kes seda soovitas, ja nüüd arvestab seda peaaegu iga linnaplaneerija hoone projekteerimisel.
Ta pidas kiirust arhitektuuris, öeldes, et maja on masin, milles elatakse. Selle masina eesmärk on kiirendada selles elavate inimeste tegevust. Ta tutvustas ideed elamu ehitamisest vaid mõne plaadi, samba ja trepiga. Nende kolme asjaga saab luua mis tahes elamu, mis tahes klassi inimeste jaoks.
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Le Corbusier' sünninimi?
V: Charles-Edouard Jeanneret-Gris.
K: Millal Le Corbusier sündis?
V: 6. oktoobril 1887.
K: Millal sai temast Prantsuse kodanik?
V: 1930. aastatel.
K: Mille poolest on Le Corbusier kuulus?
V: Ta on kuulus oma teooriate poolest modernismi kohta arhitektuuris.
K: Mida sisaldasid tema plaanid?
V: Tema plaanid hõlmasid suurlinnade inimeste eluasemete parandamist, sest tol ajal elasid paljud inimesed vaesuses.
K: Kus on ehitatud palju tema projekte? V: Palju tema projekte on ehitatud üle kogu maailma.
K: Kas Le Corbusier'le meeldis lisaks arhitektuurile ka maalida ja projekteerida mööblit? V: Jah, talle meeldis ka maalida ja ta oli osav mööblidisainer.
Otsige