Le Corbusier

Varajane elu

Le Corbusier kasvas üles La Chaux-de-Fonds'is, väikeses linnas Šveitsi põhjaosas. Aastal 1907, 19-aastaselt, kolis ta Prantsusmaa Pariisi. Ta reisis mööda Euroopat ja õppis palju uusi ideid. Ta õppis tundma saksa keelt ja töötas koos kuulsate arhitektidega, näiteks Peter Behrensiga.

Maailmasõda

Esimese maailmasõja ajal läks Le Corbusier tagasi Šveitsi ja sai õpetajaks. Peagi avas ta koos oma nõbraga oma arhitektuuribüroo ja nad töötasid koos kuni 1940. aastani. See oli 1918. aastal, kui ta kohtus maalikunstniku Amédée Ozenfant'iga, kellest sai suur sõber. Nad ühendasid oma ideed, et luua uut tüüpi kunsti, mida nimetatakse purismiks.

Maailmasõjajärgne aeg

Pärast sõda keskendus Le Corbusier kuni 1922. aastani oma kunstile. Pärast seda hakkas ta projekteerima kortereid, mida saab üksteise peale kuhjata, et majutada inimesi ja rahuldada nende vajadusi. Selline madala tihedusega elamutüüp pidi tegelema Pariisi ülerahvastatuse probleemiga. Ta ütles, et seda ümberkujundamist oli vaja, muidu võis toimuda revolutsioon õnnetute alamklasside poolt. Ta lõi ideaalse linna projekti (Ville Contemporaine), mida kunagi ei ehitatud. See oli plaan, mis töötati välja paljude kõrghoonete ümber. Ta esitas selle plaani Prantsuse valitsusele, kes keeldus sellest. See tõstis siiski nende teadlikkust linna ülerahvastatusest.

1930s

Le Corbusier'le hakkas kapitalism mitte meeldima ja ta ütles, et inimeste maja suurus peaks sõltuma nende perekonna suurusest, mitte sellest, kui rikkad nad on.

Hilisem elu

Le Corbusier ei olnud alates 1942. aastast poliitikas aktiivne. Selle asemel ehitas ta väiksemaid elamuid üle Prantsusmaa.

Tema nimi

Nimi Le Corbusier on prantsuskeelne. See on tema vanaema perekonnanime Lecorbésier teine versioon. Nimi tähendab inglise keelde tõlgituna "vares nagu üks". Ta valis selle nime 1920. aastal.

Kuulsad ideed

• Le Corbusier ütles, et hoonete ehitamisel tuleb arvestada transpordiga, eriti autoga. Ta oli üks esimesi arhitekte, kes seda soovitas, ja nüüd arvestab seda peaaegu iga linnaplaneerija hoone projekteerimisel.

Ta pidas kiirust arhitektuuris, öeldes, et maja on masin, milles elatakse. Selle masina eesmärk on kiirendada selles elavate inimeste tegevust. Ta tutvustas ideed elamu ehitamisest vaid mõne plaadi, samba ja trepiga. Nende kolme asjaga saab luua mis tahes elamu, mis tahes klassi inimeste jaoks.