La Chaux-de-Fonds — Šveitsi UNESCO-maailmapärandi kellatööstuse keskus

La Chaux-de-Fonds — Šveitsi UNESCO-maailmapärandi süda: kellatööstuse ajalugu, eriline linnaplaneering ja Le Locle'iga jagatud rikkalik kultuuripärand.

La Chaux-de-Fonds on Šveitsis Neuchâteli kantonis asuva La Chaux-de-Fonds'i piirkonna pealinn. Genfi ja Lausanne'i järel on see riigi prantsuskeelse osa suuruselt kolmas linn. 2016. aasta detsembri seisuga elas seal 38 965 inimest.

Seal sündisid kuulus arhitekt Le Corbusier, kirjanik Blaise Cendrars ja autotootja Louis Chevrolet.

2009. aastal anti La Chaux-de-Fonds'ile ja selle sõpruslinnale Le Locle'ile ühiselt UNESCO maailmapärandi staatus nende erakordse universaalse väärtuse tõttu.

Kellatööstuse ajalugu ja linnaplaneerimine

La Chaux-de-Fonds on juba mitu sajandit olnud Šveitsi kellatööstuse keskuseks. 18. ja 19. sajandil kasvas linna majandus kiiresti tänu kellatööstusele ning sellega seoses tekkis ka eriline tööstuslik-manitseeritud elukorraldus: väikesed töökodad ja töölispere elamud paiknesid tihedalt üksteise kõrval. 1794. aasta suure tulekahju järel otsustati linn üles ehitada ristkülikukujulise võrgustikuga (ruudustikuga), mis võimaldas paremat valguse ja õhu liikumist töökohtades — see linnaehituslik korraldus soodustas käsitöötegijate tööd ning hilisemat tööstuslikku arengut.

Arhitektuur ja kultuur

La Chaux-de-Fonds'i linnaplaan on ainulaadne näide sellest, kuidas tööstuse vajadused on mõjutanud linnaruumi. Laiad ja sirged tänavad ning töökodadega seotud elamupiirkonnad annavad linnale karakteristliku ilme. Linnast on pärit arhitekt Le Corbusier, kelle sünnikodu ja varased elukohad on olulised kultuurimälestised ja huvipakkuvad sihtkohad arhitektuurihuvilistele.

Muuseumidest on eriti tähelepanuväärne kellandusmuuseum, mis tutvustab nii mehaaniliste kellade arengut, käekellade ajalugu kui ka tootmise tehnilisi ja kunstilisi aspekte. Kultuurielu hõlmab väiksemaid etendusi, näitusi ja kohalikku käsitööd, mis on tihedalt seotud kellatööstuse traditsioonidega.

UNESCO-maailmapärand

2009. aastal nimetati La Chaux-de-Fonds koos Le Locle'iga maailmapärandiks tänu sellele, kuidas linnade ruumiline ülesehitus ja infrastruktuur peegeldavad kellatööstuse ajaloolist arengut. Maailmapärand rõhutab tööstusliku sektori ja linnaplaneerimise vahelist seotust ning kohalike kogukondade rolli tehnoloogia ja käsitöö säilitamisel.

Tänapäev ja majandus

Tänapäeval jääb kellatööstus linna majanduse tugisambaks — lisaks traditsioonilistele väikeettevõtetele on olemas kaasaegseid tootmisettevõtteid, disainistuudioid ja kellatööstuse haridust pakkuvaid institutsioone. Paljud noored saavad erialast väljaõpet nii tootmise kui ka restaureerimise alal, säilitades traditsioonilisi oskusi ning arendades uusi tehnoloogiaid.

Praktiline teave turistile

• Asukoht ja õhustik: La Chaux-de-Fonds asub ligikaudu 1000 meetri kõrgusel merepinnast, mistõttu on seal jahedam kliima kui madalamates Šveitsi piirkondades.
• Mida vaadata: kellamuuseumid, Le Corbusier' seotusega objektid, linna ainulaadne ruudustik ning kohalike töökojade ja ateljeede külastused.
• Liikumine: linn on hästi ühendatud Šveitsi rongi- ja bussivõrgustikuga ning sobib hästi nii kultuurireisiks kui ka jalutuskäikudeks ümbruskonna vaateplatvormidele ja matkaradadele.

La Chaux-de-Fonds on huvitav sihtkoht nii neile, keda köidab kellatööstuse ajalugu ja tehnika, kui ka arhitektuuri- ning linnaplaneerimishuvilistele. UNESCO maailmapärandi staatus annab linnale rahvusvahelise tunnustuse ning aitab säilitada selle omapärast kultuuripärandit ka tulevastele põlvkondadele.

Ajalugu

Linn asutati 1656. aastal. Piirkond oli esmakordselt asustatud umbes 10 000 aastat tagasi (epipaleoliitikum). Lähedal asuvatest koobastest on leitud kolju ja muid jälgi.

14. sajandi keskel koloniseeriti piirkond lõunapoolsest Val-de-Ruzist. La Chaux-de-Fonds'i mainitakse esmakordselt 1350. aastal kui la Chaz de Fonz. Aastal 1378 mainitakse seda kui Chault de Font.

Piirkond oli Valangini isandate võimu all. 15. ja 16. sajandil tuli teine kolonisatsioonilaine nn Clos de la Franchise'i (Le Locle'i ja La Sagne'i orud). Peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus, kuid küla jäi väikeseks. Aastal 1531 elas seal vaid umbes 35 inimest. Esimene kirik ehitati 1528. aastal. 1530. aastaks pöördus La Chaux-de-Fonds, nagu ka ülejäänud Valangini maad, uuele reformitud usule. Valangini härra René de Challant kinnitas 1550. aastal koguduse piirid. Kirik ja kogudus andsid poliitilise struktuuri ning kiriku ümber tekkis väike kogukond Valangini kodanike, vabade talupoegade ja talupoegade hulgast. Aastaks 1615 elas külas 355 inimest. 1616. aastal kolis La Chaux-de-Fonds'i madal ja keskmine kohtualluvus Le Locle'ile ja La Sagne'ile, samal ajal kui kõrge kohus jäi Valanginianisse. Jätkuvalt domineeris põllumajandus, mida täiendasid Doubs'i kaldal asuvad veskid. Siiski muutus linn 16. sajandi lõpus oluliseks ristumiskohaks Neuchâteli, Franche-Comté ja Baseli piiskopkonna vahel.

Kogukond kasvas kolmekümneaastase sõja ajal, peamiselt tänu oma strateegilisele kaubanduspositsioonile. Majandustegevus kiirenes 18. sajandil linna pitsitööstuse ja kellatööstuse arenguga. Pierre Jacquet-Droz, kes on kõige paremini tuntud oma automaatide poolest, oli selle ajastu eriti silmapaistev kellassepp.

1794. aastal laastas linna tulekahju. Charles-Henri Junod lõi 1835. aastal uue linna plaani ja linn on nüüd tuntud oma "moodsa", ruudukujulise plaani poolest, võrreldes enamiku Euroopa linnade looklevate tänavatega. Keskne avenüü kannab nime Avenue Léopold Robert.

La Chaux-de-Fondsi linn talvel

Otsing