La Chaux-de-Fonds
La Chaux-de-Fonds on Šveitsis Neuchâteli kantonis asuva La Chaux-de-Fonds'i piirkonna pealinn. Genfi ja Lausanne'i järel on see riigi prantsuskeelse osa suuruselt kolmas linn. 2016. aasta detsembri seisuga elas seal 38 965 inimest.
Seal sündisid kuulus arhitekt Le Corbusier, kirjanik Blaise Cendrars ja autotootja Louis Chevrolet.
2009. aastal anti La Chaux-de-Fonds'ile ja selle sõpruslinnale Le Locle'ile ühiselt UNESCO maailmapärandi staatus nende erakordse universaalse väärtuse tõttu.
Ajalugu
Linn asutati 1656. aastal. Piirkond oli esmakordselt asustatud umbes 10 000 aastat tagasi (epipaleoliitikum). Lähedal asuvatest koobastest on leitud kolju ja muid jälgi.
14. sajandi keskel koloniseeriti piirkond lõunapoolsest Val-de-Ruzist. La Chaux-de-Fonds'i mainitakse esmakordselt 1350. aastal kui la Chaz de Fonz. Aastal 1378 mainitakse seda kui Chault de Font.
Piirkond oli Valangini isandate võimu all. 15. ja 16. sajandil tuli teine kolonisatsioonilaine nn Clos de la Franchise'i (Le Locle'i ja La Sagne'i orud). Peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus, kuid küla jäi väikeseks. Aastal 1531 elas seal vaid umbes 35 inimest. Esimene kirik ehitati 1528. aastal. 1530. aastaks pöördus La Chaux-de-Fonds, nagu ka ülejäänud Valangini maad, uuele reformitud usule. Valangini härra René de Challant kinnitas 1550. aastal koguduse piirid. Kirik ja kogudus andsid poliitilise struktuuri ning kiriku ümber tekkis väike kogukond Valangini kodanike, vabade talupoegade ja talupoegade hulgast. Aastaks 1615 elas külas 355 inimest. 1616. aastal kolis La Chaux-de-Fonds'i madal ja keskmine kohtualluvus Le Locle'ile ja La Sagne'ile, samal ajal kui kõrge kohus jäi Valanginianisse. Jätkuvalt domineeris põllumajandus, mida täiendasid Doubs'i kaldal asuvad veskid. Siiski muutus linn 16. sajandi lõpus oluliseks ristumiskohaks Neuchâteli, Franche-Comté ja Baseli piiskopkonna vahel.
Kogukond kasvas kolmekümneaastase sõja ajal, peamiselt tänu oma strateegilisele kaubanduspositsioonile. Majandustegevus kiirenes 18. sajandil linna pitsitööstuse ja kellatööstuse arenguga. Pierre Jacquet-Droz, kes on kõige paremini tuntud oma automaatide poolest, oli selle ajastu eriti silmapaistev kellassepp.
1794. aastal laastas linna tulekahju. Charles-Henri Junod lõi 1835. aastal uue linna plaani ja linn on nüüd tuntud oma "moodsa", ruudukujulise plaani poolest, võrreldes enamiku Euroopa linnade looklevate tänavatega. Keskne avenüü kannab nime Avenue Léopold Robert.
La Chaux-de-Fondsi linn talvel
Majandus
Linna majandus põhineb tööstusel ja kellatootjatel.
Vaata ettevõtteid
La Chaux de Fonds'is alustasid oma tegevust paljud kellatööstusettevõtted:
- Bouchet-Lassale SA, 1978. aastal;
- Marathon Watch Co. 1904 - algselt asutatud Weinsturm Watchi nime all.
- Cyma kellad, 1862 - Schwob Frères and Co. 1892 - Cyma Watch Company.
- Eberhard & Co., George-Emile Eberhard, 1887. aastal;
- Corum
- Ebel, Eugene Blum ja Alice Levy, 1911. aastal;
- Gallet & Co., Julien Gallet, 1826. aastal;
- Girard-Perregaux, Constantin Girard ja Marie Perregaux, 1856. aastal;
- Edouard Heuer Leonidas, nüüd TAG Heuer, 1860. aastal;
- Invicta Watch Group, autor Raphael Picard, 1837. aastal;
- Movado, autor Achilles Ditesheim, 1881. aastal;
- Omega SA, 1848;
- Hans Wilsdorfi poolt 1908. aastal registreeritud kaubamärk Rolex. Tema ettevõte Wilsdorf and Davis, London, nimetati hiljem ümber Rolex Watch Company, Genf ja Biel, Bienne;
- Moise Dreyfussi 1895. aastal tehtud rotatsioonitöö;
- Solvil et Titus, Paul Ditisheim, 1892. aastal;
- Paul Arthur Schwarz ja Olga Etienne'i Veenus 1902. aastal;
- Maurice Ditisheimi Vulcain 1858. aastal.
Kaksiklinn
La Chaux-de-Fonds on sõpruslinn Frameriesi linnaga Belgias.
