Mõisahoone — ajalooline kindlustatud mõis ja maamõisa ülevaade

Avasta mõisahoone ajalugu ja arhitektuur: ülevaade kindlustatud mõisatest, maamõisatest, renessansist ning mõisapärandi tähendusest Euroopas.

Autor: Leandro Alegsa

Mõisahoone või kindlustatud mõisahoone on mõisahoone, mis on ajalooliselt moodustanud mõisakeskuse (vt mõisnikkonna). Mõistet kasutatakse nii suhteliselt väikeste aadliperekondade kuulunud hoonete kui ka suurte mõisakomplekside kohta. Tehnilises tähenduses võib seda mõistet kasutada ka väikeste hiliskeskaegsete losside kohta, mis olid pigem elususe ja staatuse näitamiseks kui täielikuks kaitseks mõeldud.

Ajalooline taust ja funktsioon

Üldiselt oli mõisahoone mõisa feodaalis mõisahärra elukoht, mida tihti kasutati ainult aeg-ajalt — näiteks haldus- või külalismajapidamiste tarbeks — kui peremehel oli mitu mõisat. Erinevalt kindlatest kindlustustega hoonetest nagu lossid, ei olnud kõik mõisahooned täielikult sõjaliselt kaitstud, ent paljud olid osaliselt kindlustatud ja maastiku ning arhitektuuriga kohandatud nii, et suurem turvalisus oli tagatud.

Ehituslikud ja planeerimisomadused

Mõisahooneid iseloomustasid sageli kaitseelemendid nagu ümberringi olevad müürid või kraavid, mille sees paiknesid lisaks elumajale ka abihooned: tallid, aidad, töökodad ja teenijate elamised. Kompleksi sissepääsu valvasid tihti väikesed väravahooned ning vaatetornid, mis teenisid nii kontrolli kui ka ilupunktidena.

Üks mõisahoone peamisi ruume oli suur saal, kus peeti pidustusi, kohtumisi ja haldusüritusi. 16. sajandi algusest alates hakkasid paljud mõisad ja väikesed lossid omandama mugavusi ja ruumilahendusi, mis lähenesid maamajapidamise tänapäevasemale elukvaliteedile. Selle protsessi tulemusel tekkis 16. sajandi lõpus palju väiksemaid renessansiaegseid perekondlikke residentsse – Prantsusmaal ja Inglismaal vastavalt château’te ning Elizabethani ja Jakobi stiilis maamõisate näol.

Regionaalsed nimetused ja erisused

Prantsusmaal kirjeldatakse mõisa sageli mõistega château või manoir. Tugevalt kindlustatud mõisahoonet nimetatakse vahel ka maison-forte. Mõnedes lääne-prantsuse piirkondades — näiteks Bretagne’is ja Normandias — olid teatud suured mõisad ka tõeliselt kaitstud, kus arhitektuur ja asukoht olid sõjalise ohutuse seisukohalt olulised.

Euroopa eri regioonides oli mõisahooneid palju erinevaid tüüpe: alates skandinaavialikest palkmõisatest kuni Kesk- ja Ida-Euroopa kivist eraldatud hooneteni. Baltikumis ja Eestis kujunesid omapärased mõisakompleksid, mida mõjutasid nii saksa talupoeglik aadel kui ka hilisemad piirivaldajate ja omanikeringide kombinatsioonid — tulemuseks mitmekesine arhitektuuri- ja kasutustraditsioon.

Omadused kokkuvõtlikult

  • Kaitseelemendid: müürid, kraavid, väravahooned, tornid;
  • Eluruumide ja abihoonete kooslus: suur saal, eluruumid, tallid, aitad, töökojad;
  • Staatus ja esinduslikkus: hooned näitasid omaniku positsiooni ja majanduslikku võimekust;
  • Arhitektuurilised muutused: keskajast renessansi ja hilisemale ajastule üleminek, mis tõi mugavused ja esteetika esiplaanile.

Tänapäevane kasutus ja kaitse

Tänapäeval kasutatakse mõisahooni mitmel otstarbel: muuseumidena, konverentsikeskustena, hotellidena, eraelamistena või kultuurisündmuste paikadena. Paljud riigid ja kohalikud omavalitsused on hakanud tegelema mõisate kaitse ja taastamisega, kuna need on väärtuslikud nii arhitektuurilises kui ka kultuurilises mõttes.

Säilitustöö hõlmab sageli ajalooliste ehitusdetailide taastamist, originaalmaalingute ja puidutööde konservatsiooni ning ümbritsevate parkide ja maastike korrastamist. Arheoloogilised uurimised ja ajaloolised allikad aitavad taastada mõisakompleksi eluolu ning mõista selle rolli kohalikus ja regionaalses ajaloos.

Kokkuvõte

Mõisahoone — olgu siis väike esinduslik maamõis või tugevdamise jäänukitega kompleks — on keerukas nähtus, kus põimuvad eluruumide funktsioon, säästlik majanduslik haldus ja vajadus kaitse järele. Selle mõiste tähendus on ajalooliselt mitmekihiline ning tänapäeval laieneb see ka hoonetele, mis meenutavad mõisaid, ilma et viidataks rangelt ajaloolisele või kaitsefunktsioonile.

 Mõisahoone Eestis.Zoom
Mõisahoone Eestis.

Seotud leheküljed

  • Mansion
  • Reality TV show, mis kujutab elu Edwardiaegses mõisahoones.



Küsimused ja vastused

K: Mis on manišeed?


V: Mõisahoone on maakodu, mis on ajalooliselt moodustanud mõisa või mõisa keskuse. Tavaliselt kuulus see feodaalis mõisaomanikule ja selles elati vaid aeg-ajalt.

K: Millised omadused olid paljudel mõisahoonetel?


V: Paljud mõisahooned olid osaliselt kindlustatud müüride või kraavidega ning neil olid väikesed väravahooned ja vaatetornid. Mõisahoone peamiseks tunnuseks oli suur saal.

K: Kuidas olid mõned suured mõisad Prantsusmaal kaitstud?


V: Lääne-Prantsusmaa provintsides Bretagne'is ja Normandias olid mõned suured mõisad reaalselt kaitstud, näiteks kindlustustega.

K: Millal hakkasid paljud maamõisad omandama maahärrade elukoha iseloomu ja mugavusi?


V: 16. sajandi alguseks hakkasid paljud maamõisad omandama maameeste elukoha iseloomu ja mugavusi.

K: Millised on kaks prantsuse keele sõna, mida kasutatakse tugevalt kindlustatud mõisahoone kirjeldamiseks?


V: Kaks prantsuse sõna, mida kasutatakse tugevalt kindlustatud mõisahoone kirjeldamiseks, on château või maison-forte.

K: Kuidas saab tänapäeval kasutada mõistet "mõis"?



V: Tänapäeval kasutatakse mõistet "mõis" või "mõisahoone" väljaspool Euroopat sageli lihtsalt kas maamaja või mis tahes muud liiki elamut, mida peetakse mõisaga sarnanevaks, ilma et see viitaks vanusele või ajaloolisele tähendusele.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3