Muskusveis
Muskushärg (Ovibos moschatus, muskox) on suur arktiline imetaja, kes kuulub veiste sugukonda Bovidae.
Tal on paks karvkate ja ta oli levinud põhjapoolkeral pleistotseeni jääaja ajal. Isasloomad eritavad tugevat lõhna, sellest ka nimi. See muskusjõhn meelitab paaritumisperioodil emaseid isendeid ligi. Muskusloomad rändavad karjadena, mis koosnevad emasloomadest ja nende poegadest, mida juhivad üks või kaks tugevat isast. Isased härjad võitlevad selle üle, kes saab juhiks, lüües oma paksu pea ja sarved üksteise vastu. Muskusveiste pikad, kumerad sarved hoiavad röövloomad eemal. Kui karja haistab lähedalasuvaid hunte, moodustavad kõik muskusveised ringi ja vaatavad näoga väljapoole. Nad langetavad pead, et näidata oma sarvi.
Muskusloomad elavad Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal, väikesed sissetoodud populatsioonid on Rootsis, Siberis ja Norras.
Muskusloomad on taimtoidulised loomad, kes toituvad rohttaimedest, lehtedest ja mõnest arktilisest lillest. Nad on mäletsejalised; nad neelavad oma toidu alla ilma seda närimata. Hiljem röögivad nad toitu (mida nimetatakse söötmiseks) ja närivad seda uuesti. Muskusloomadel, nagu ka teistel mäletsejalistel, on neljaosaline kõht.
Fossiilsed DNA-tunnused näitavad, et muskusloomad ei olnud pleistotseeni ajal mitte ainult geograafiliselt laiemalt levinud, vaid ka geneetiliselt mitmekesisemad. Sel ajal elasid teised muskusloomade populatsioonid kogu Arktikas, Uurali mägedest kuni Gröönimaadeni. Koos piisonite ja pronghorni kõrval oli muskusloom üks vähestest pleistotseeni megafauna liikidest Põhja-Ameerikas, kes elas üle pleistotseeni/holotseeni väljasuremise sündmuse ja elab tänapäevani.
Küsimused ja vastused
K: Mis on muskusahärra teaduslik nimi?
V: Muskushärja teaduslik nimi on Ovibos moschatus.
K: Kuidas meelitavad isased muskusveised paaritumisperioodil emaseid isendeid ligi?
V: Isased muskusveised eritavad tugevat lõhna, mida kasutatakse paaritumisperioodil emasloomade ligimeelitamiseks.
K: Kuidas kaitsevad muskusveised end kiskjate eest?
V: Muskusveised kaitsevad end kiskjate eest, moodustades ringi ja pöörates oma pikad, kumerad sarved allapoole, et näidata oma sarvi.
K: Kus elavad muskusveised?
V: Muskusveised elavad Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal ning väikesed sissetoodud populatsioonid Rootsis, Siberis ja Norras.
K: Millist toitu muskusveised söövad?
V: Muskusveised on taimtoidulised loomad, kes söövad rohtu, lehti ja mõningaid arktilisi lilli.
Küsimus: Kuidas mõjutas pleistotseeni väljasuremisjuhtum muskusside populatsiooni?
V: Pleistotseeni väljasuremisjuhtum põhjustas enamiku pleistotseeni megafauna liikide väljasuremise Põhja-Ameerikas; muskusside populatsioon elas selle sündmuse siiski üle ja elab tänapäevalgi.
K: Millist tüüpi seedesüsteem on muskusloomal?
V: Muskusloomadel on mäletsejaliste seedesüsteem; nad neelavad oma toidu alla, ilma seda närimata, ning hiljem röögivad selle uuesti üles (seda nimetatakse mäletsejaliseks) ja närivad seda uuesti. Neil on ka neli kõhulõiku.
