Muskushärg (Ovibos moschatus) — arktiline imetaja ja mäletseja

Muskushärg (Ovibos moschatus, muskox) on suur arktiline imetaja, kes kuulub veiste sugukonda Bovidae.

Tal on paks karvkate ja ta oli levinud põhjapoolkeral pleistotseeni jääaja ajal. Isasloomad eritavad tugevat lõhna, sellest ka nimi. See muskusjõhn meelitab paaritumisperioodil emaseid isendeid ligi. Muskusloomad rändavad karjadena, mis koosnevad emasloomadest ja nende poegadest, mida juhivad üks või kaks tugevat isast. Isased härjad võitlevad selle üle, kes saab juhiks, lüües oma paksu pea ja sarved üksteise vastu. Muskusveiste pikad, kumerad sarved hoiavad röövloomad eemal. Kui karja haistab lähedalasuvaid hunte, moodustavad kõik muskusveised ringi ja vaatavad näoga väljapoole. Nad langetavad pead, et näidata oma sarvi.

Muskusloomad elavad Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal, väikesed sissetoodud populatsioonid on Rootsis, Siberis ja Norras.

Muskusloomad on taimtoidulised loomad, kes toituvad rohttaimedest, lehtedest ja mõnest arktilisest lillest. Nad on mäletsejalised; nad neelavad oma toidu alla ilma seda närimata. Hiljem röögivad nad toitu (mida nimetatakse söötmiseks) ja närivad seda uuesti. Muskusloomadel, nagu ka teistel mäletsejalistel, on neljaosaline kõht.

Fossiilsed DNA-tunnused näitavad, et muskusloomad ei olnud pleistotseeni ajal mitte ainult geograafiliselt laiemalt levinud, vaid ka geneetiliselt mitmekesisemad. Sel ajal elasid teised muskusloomade populatsioonid kogu Arktikas, Uurali mägedest kuni Gröönimaadeni. Koos piisonite ja pronghorni kõrval oli muskusloom üks vähestest pleistotseeni megafauna liikidest Põhja-Ameerikas, kes elas üle pleistotseeni/holotseeni väljasuremise sündmuse ja elab tänapäevani.

Välimus ja kohastumused

Kehaehitus. Muskushärjal on jäme, kompaktne keha, lühikesed jäsemed ja lai rinnakorv. Täiskasvanud isased võivad kaaluda umbes 200–400 kg, emased tavaliselt veidi vähem. Õlakõrgus jääb tavaliselt 1–1,5 meetri ümbrusse.

Karvkate ja qiviut. Pealmine karv on pikk ja kaitseb tuule ning lumesaju eest; allpool on tihe, väga soe alusvill, mida nimetatakse qiviutiks. Qiviut on üks soojemaid looduslikke kiude ja seda kasutavad põhjapoolsete rahvaste inimesed kudumiteks.

Sarved. Sarved on paksud ja laiad, moodustades pea ees suure "bossi" ehk korgi, mis kaitseb pead ja emakakaela võitluste ajal. Sarved aitavad ka kõrvalistest ohtudest kaitsta.

Elukäik ja sotsiaalne käitumine

Muskusloomad elavad enamasti karjadena; suve- ja talveperioodid võivad viia erineva karjakorralduseni. Karjad võivad olla väikesed (10–20 isendit), kuid vahel kogunevad suuremad rühmad talveajal mingil toitumisalal. Kevadel ja suvel moodustuvad sageli emaslood ja noored ning isased võivad olla kas laiemas karjas või eraldi väiksemates rühmades.

Ohu korral, eriti kui liginevad hundid, asetavad muskusloomad end kaitsevasse ringi, suunates sarved vaenlase poole ja asetades nooremad loomalapsed keskmesse. Selline grupikaitse on väga tõhus kiskjate vastu.

Toitumine ja seedimine

Muskusloomad on peaaegu täiesti taimtoidulised. Talvel kaevavad nad oma usslevate kõvade jäsemetega lumikihi alt üles juuri, säästu- ja varumeid ning söövad samblikke, rohukesi, varsi ja põõsaste lehti. Suvel lisanduvad menüüsse rohttaimed ja õied. Nad on võimelised kasutama väga karid semeaalseid taimelist toitu, mis aitab elada vaesetel arktilistel aladel.

Nagu tekstis mainitud, on nad mäletsejalised ning neil on neljakambriline kõht, mis võimaldab toitu esialgu kiiresti alla neelata ja hiljem söödaks (cud) tagasi röögata ning uuesti põhjalikumalt närida.

Paljundus ja eluiga

Paaritumishooaeg ehk rut on tavaliselt lõikus-suve lõpus (sügiseni). Isased võitlevad omavahel järjekorra eest, kasutades oma sarvi ja keha kaaluga õhulisi põrkeid. Emased kantavad pojad umbes 8–9 kuud ning sünnitavad tavaliselt ühe vasika kevadel, kui tingimused on soodsamad. Vasikad liiguvad peagi emaga ja saavad varsti karmide talvetingimustega toime tulla. Vaba looduses võivad muskusloomad elada üle 12–20 aasta sõltuvalt populatsioonist ja kiskjate survet.

Kiskjad ja ohud

Põhilised looduslikud kiskjad on hundid; mõnikord ründavad vasikaid ka ilvesed, rosomahhid (karu-) ja harva jääkarud. Inimtegevus, kliimamuutused ja haigused kujutavad samuti ohtu. Arktilise kliima soojenemine võib mõjutada toidukättesaadavust ja lumetingimusi, mis omakorda mõjutab suguvõsistevahelist toitumist ja ellujäämist.

Levik, populatsioonid ja kaitse

Muskusloom ehk muskhox esineb tänapäeval looduslikult Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal ning mitmel pool on tehtud sissetoomisi ja taasintroduktsioone (sh Rootsis, Norras, Siberis). Tänu kaitsemeetmetele, jahikeeldudele ja taasasustamisele on mitmed populatsioonid taastunud või stabiilsed.

Rahvusvaheliselt hindab IUCN liiki enamasti kui „vähem muret tekitav” (Least Concern), kuid eri populatsioonidel võivad esineda erinevad ohutegurid ja kohalikud seisundid võivad varieeruda.

Fossiilne pärand ja geneetika

Nagu algtekstis mainitud, näitavad fossiilsed ja paleogenoomilised uuringud, et pleistotseeni ajal oli muskusloom laiemalt levinud ja geneetiliselt mitmekesisem. Mitmed eelajaloolised populatsioonid hääbusid või kahanesid arktika kliimamuutuste ja inimtegevuse mõjul, kuid mõningad üleelajad andsid kaasa elujõulistele tänapäevastele populatsioonidele.

Inimeste ja kultuuri seosed

Kaasaegsete põhjapoolsete rahvaste jaoks on muskusloom olnud oluline toidu- ja tekstiiliallikas. Qiviut-vill on kõrgelt hinnatud selle soojust ja pehmust tõttu. Samuti on muskusveist kasutatud traditsioonilises jahis ja kultuuripraktikates.

Kokkuvõte: Muskusloom on hästi kohastunud arktiline mäletseja, kelle tugev kehaehitus, paks karvkate ja sotsiaalsed kaitsemehhanismid aitavad tal ellu jääda rasketes tingimustes. Tänu kaitsemeetmetele ja taasintroduktsioonidele on paljud populatsioonid taastunud, ent kliimamuutused ja kohalik surve nõuavad jätkuvat tähelepanu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on muskusahärra teaduslik nimi?

K: Kuidas meelitavad isased muskusveised paaritumisperioodil emaseid isendeid ligi?

K: Kuidas kaitsevad muskusveised end kiskjate eest?

K: Kus elavad muskusveised?

K: Millist toitu muskusveised söövad?

Küsimus: Kuidas mõjutas pleistotseeni väljasuremisjuhtum muskusside populatsiooni?

K: Millist tüüpi seedesüsteem on muskusloomal?

Otsing