Myriapoda

Myriapoda on lülijalgsete alamhõimkond. Siia kuuluvad tuhandjalgsed, tuhatjalgsed jt. Selles rühmas on 13 000 liiki, mis kõik on maismaaloomad. Nende nimi viitab sellele, et neil on palju jalgu. Tegelikult on ühel neist üle 750 jala (Illacme plenipes), kuid mõnel on vähem kui kümme jalga.

Mürijalgsete kivistised ulatuvad tagasi hilis-siluri ajastusse, kuigi molekulaarsed tõendid näitavad, et nad mitmekesistusid kambriumi perioodil. Kambriumi kivistised näevad välja nagu müriapoodid.

Struktuur

Müüriapoodidel on üks paar antenne ja enamasti lihtsad silmad. Suuaparaadid asuvad pea alumisel küljel, . Ülemise huule moodustavad "epistoom" ja huuleläve ning alumise huule moodustavad paar lõualuud. Suu sees asub paar mandibulaid. Müüriapoodid hingavad spiraalide kaudu, mis on ühendatud putukate omaga sarnase hingamisteede süsteemiga.

Klassifikatsioon

Palju on vaieldud selle üle, milline lülijalgsete rühm on kõige lähedasemalt seotud Myriapoda-loomadega. Mandibulata hüpoteesi kohaselt on Myriapoda Crustacea ja Hexapoda grupi Pancrustacea sõsartakson. Atelocerata hüpoteesi kohaselt on Hexapoda kõige lähedasem rühm, samas kui Paradoxopoda hüpoteesi kohaselt on Chelicerata kõige lähedasem rühm. Viimast hüpoteesi toetavad küll vähesed morfoloogilised tunnused, kuid mitmed molekulaaruuringud toetavad seda.

Elavate müriapoodide klassid on neli: Chilopoda (tuhatjalgsed), Diplopoda (tuhatjalgsed), Pauropoda ja Symphyla. Kokku elab umbes 12 000 liiki. Kuigi kõik need müürjalgsete rühmad on arvatavasti monofüleetilised, ei ole nende omavahelised suhted nii kindlad.

Tuhatjalgsed

Tuhatjalgsed moodustavad klassi Chilopoda. Nad on kiired, kiskjad ja mürgised ning jahivad peamiselt öösel. Neid on umbes 3300 liiki, alates tillukesest Nannarup hoffmanist (pikkus alla poole tolli, umbes 12 mm) kuni hiiglasliku Scolopendra giganteani, mis võib olla üle 30 sentimeetri pikk.

Mitmejalgsed

Tuhatjalgsed kuuluvad klassi Diplopoda, kus enamikul segmentidest on kaks paari jalgu. See juhtus seetõttu, et iga paar kehasegmente sulandub (liitub) üheks üksuseks, mis annab neile sellise mulje, et neil on kaks paari jalgu iga segmendi kohta.

Nad on aeglasemad kui tuhatjalgsed ning toituvad leheprahist ja prahist. Kirjeldatud on umbes 8000 liiki, mis võib esindada vähem kui kümnendikku tegelikust ülemaailmsest tuhandejalgsete mitmekesisusest. Ühel liigil, Illacme plenipes'il, on 750 jalaga kõige rohkem jalgu. Tuhatjalgsetel on tavaliselt 36-400 jalga. Pillijalgsed on palju lühemad ja suudavad end kokku kerida, nagu pillijalgsed.

Symphyla

Maailmas on teada umbes 200 liiki sümphülooniaid. Nad sarnanevad tuhatjalgsetega, kuid on väiksemad ja poolläbipaistvad. Paljud veedavad oma elu mullajalgsete loomadena, kuid mõned neist elavad ka puujalgsetena. Noorukitel on kuus paari jalgu, kuid mitme aasta jooksul lisandub neil iga muskeldumise ajal veel üks paar, nii et täiskasvanud isendil on kaksteist paari jalgu.

Pauropoda

Pauropoda on veel üks väike väikeste müürjalgsete rühm. Nad on tavaliselt 0,5-2,0 mm pikad ja elavad pinnases kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Kirjeldatud on üle 700 liigi. Arvatakse, et nad on kahejalgsete sõsarrühm, mille seljaosa tergiidid on paaride kaupa kokku sulanud, sarnaselt mitmejalgsete puhul täheldatud täielikuma segmendi kokkulangemisega.