Myriapoda on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad nii tuhandjalgsed (Diplopoda), tuhatjalgsed (Chilopoda) kui ka väiksemad rühmad nagu pauropoodid ja sümfülanid. Kokku on kirjeldatud umbes 13 000 liiki, mis kõik on maismaaloomad. Nende nimetus viitab sellele, et neil on palju jalgu: mõnel liigist on jalgu üle mitme sada, Illacme plenipes puhul on leitud üle 750 jalanihkega isendeid, samas kui teistel liikidel võib jalgu olla vähem kui kümme.
Ehitus ja omadused
Myriapodide keha koosneb selgelt eristuvatest jaotustest: peast ja pikkadest kehamoodulitest (segmentidest). Erinevatel rühmadel on jalgu erineva arvuga iga segmenti kohta:
- tuhatjalgsed (tuhandjalgsed, Diplopoda) — paljudel segmentidel on kaks jalapaari (diplosegmendid), nad on tavaliselt taim- ja settekõdujad;
- tuhatjalgsed (tuhatjalgsed, Chilopoda) — igal kehasegmendil on tavaliselt üks jalapaar, nad on röövloomad ja varustatud mürkhammastega (forcipulatega);
- väiksemad rühmad (pauropoodid, sümfülanid) — pehmed ja tillukesed, elavad mullas ja lehekõdus.
Myriapodidel on hingamiselikke aparaate (trahhea-süsteem) ja nad hingavad õhku läbi spiraklite. Nad on peamiselt ökosüsteemides olulised lagundajad, kes aitavad orgaanilist ainet purustada ja mullastruktuuri parandada. Paljud liigid kaitsevad end keerlemisega või keemiliste eritistega.
Eluviis ja toitainetele
Tuhatjalgsed (Chilopoda) on enamasti röövloomad: nad jahtivad väikseid selgrootuid ja kasutavad mürgiseid hammastuid saagi haldamiseks. Tuhandjalgsed (Diplopoda) toituvad peamiselt lagunevast taimestikust, seega on nad looduses tähtsad lagundajad ja toitainete ringluse tagajad. Pauropoodid ja sümfülanid söövad peamiselt mikroorganisme, seeni ja lagunevat materjali; mõned sümfülanid võivad põhjustada ka põllumajanduses kergemaid kahjustusi juurviljadele.
Liikide mitmekesisus ja suurus
Myriapodide liikide arv ja suurus jääb väga suureks: kõige väiksemad on vaid mõne millimeetri pikkused, suuremad tuhandjalgsed võivad ulatuda mitme sentimeetrini. Legendi järgi on myriapodidel alati „tuhandeid“ jalgu, kuid tegelikkuses varieerub jalaarv liigiti ja kasvades lisanduvate segmentidega — mõnedel isenditel võib jalgu ühel pool olla paaritu arv.
Fossiilid ja evolutsioon
Mürijalgsete kivistised ulatuvad tagasi hilis-siluri ajastusse, mis näitab, et need rühmad on Maal eksisteerinud juba sadu miljoneid aastaid. Samas molekulaarne geneetika viitab, et myriapodide varajane mitmekesistumine võis toimuda juba kambriumi perioodil; see tähendab, et nende sugupuu juured võivad ulatuda veelgi kaugemale. Varasemad kambriumi kivistised sisaldavad organisme, mis meenutavad tänapäevaseid myriapode.
Olulisus ökosüsteemile ja inimtegevus
Myriapodid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse ja orgaanilise aine lagundamisel. Nad on nii toitainete ringluse kui ka mulla õhustatuse toimel olulised. Mõned liigid on aga ka põllukultuuride vaenlased või võivad koduaedadeste tekitada esteetilisi probleeme, kuid üldiselt on nende mõju kasulik.
Kokkuvõte: Myriapoda on mitmekesine ja vanade päritoluga alamhõimkond lülijalgsetes, mis sisaldab nii tuhandjalgsed kui tuhandejalgsed ja nende lähedasi rühmi. Nad on peaaegu kõik maismaaloomad, täidavad looduslikes ökosüsteemides olulist rolli ja nende fossiilse ajalugu ulatub tagasi vähemalt hilis-siluri arvesse, kuigi mitmekesistumine võis alata juba kambriumis.
