Myriapoda – definitsioon, liigid, tuhandjalgsed ja fossiilid

Myriapoda on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad nii tuhandjalgsed (Diplopoda), tuhatjalgsed (Chilopoda) kui ka väiksemad rühmad nagu pauropoodid ja sümfülanid. Kokku on kirjeldatud umbes 13 000 liiki, mis kõik on maismaaloomad. Nende nimetus viitab sellele, et neil on palju jalgu: mõnel liigist on jalgu üle mitme sada, Illacme plenipes puhul on leitud üle 750 jalanihkega isendeid, samas kui teistel liikidel võib jalgu olla vähem kui kümme.

Ehitus ja omadused

Myriapodide keha koosneb selgelt eristuvatest jaotustest: peast ja pikkadest kehamoodulitest (segmentidest). Erinevatel rühmadel on jalgu erineva arvuga iga segmenti kohta:

tuhatjalgsed (tuhandjalgsed, Diplopoda) — paljudel segmentidel on kaks jalapaari (diplosegmendid), nad on tavaliselt taim- ja settekõdujad;
tuhatjalgsed (tuhatjalgsed, Chilopoda) — igal kehasegmendil on tavaliselt üks jalapaar, nad on röövloomad ja varustatud mürkhammastega (forcipulatega);
väiksemad rühmad (pauropoodid, sümfülanid) — pehmed ja tillukesed, elavad mullas ja lehekõdus.

Myriapodidel on hingamiselikke aparaate (trahhea-süsteem) ja nad hingavad õhku läbi spiraklite. Nad on peamiselt ökosüsteemides olulised lagundajad, kes aitavad orgaanilist ainet purustada ja mullastruktuuri parandada. Paljud liigid kaitsevad end keerlemisega või keemiliste eritistega.

Eluviis ja toitainetele

Tuhatjalgsed (Chilopoda) on enamasti röövloomad: nad jahtivad väikseid selgrootuid ja kasutavad mürgiseid hammastuid saagi haldamiseks. Tuhandjalgsed (Diplopoda) toituvad peamiselt lagunevast taimestikust, seega on nad looduses tähtsad lagundajad ja toitainete ringluse tagajad. Pauropoodid ja sümfülanid söövad peamiselt mikroorganisme, seeni ja lagunevat materjali; mõned sümfülanid võivad põhjustada ka põllumajanduses kergemaid kahjustusi juurviljadele.

Liikide mitmekesisus ja suurus

Myriapodide liikide arv ja suurus jääb väga suureks: kõige väiksemad on vaid mõne millimeetri pikkused, suuremad tuhandjalgsed võivad ulatuda mitme sentimeetrini. Legendi järgi on myriapodidel alati „tuhandeid“ jalgu, kuid tegelikkuses varieerub jalaarv liigiti ja kasvades lisanduvate segmentidega — mõnedel isenditel võib jalgu ühel pool olla paaritu arv.

Fossiilid ja evolutsioon

Mürijalgsete kivistised ulatuvad tagasi hilis-siluri ajastusse, mis näitab, et need rühmad on Maal eksisteerinud juba sadu miljoneid aastaid. Samas molekulaarne geneetika viitab, et myriapodide varajane mitmekesistumine võis toimuda juba kambriumi perioodil; see tähendab, et nende sugupuu juured võivad ulatuda veelgi kaugemale. Varasemad kambriumi kivistised sisaldavad organisme, mis meenutavad tänapäevaseid myriapode.

Olulisus ökosüsteemile ja inimtegevus

Myriapodid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse ja orgaanilise aine lagundamisel. Nad on nii toitainete ringluse kui ka mulla õhustatuse toimel olulised. Mõned liigid on aga ka põllukultuuride vaenlased või võivad koduaedadeste tekitada esteetilisi probleeme, kuid üldiselt on nende mõju kasulik.

Kokkuvõte: Myriapoda on mitmekesine ja vanade päritoluga alamhõimkond lülijalgsetes, mis sisaldab nii tuhandjalgsed kui tuhandejalgsed ja nende lähedasi rühmi. Nad on peaaegu kõik maismaaloomad, täidavad looduslikes ökosüsteemides olulist rolli ja nende fossiilse ajalugu ulatub tagasi vähemalt hilis-siluri arvesse, kuigi mitmekesistumine võis alata juba kambriumis.

Struktuur

Müüriapoodidel on üks paar antenne ja enamasti lihtsad silmad. Suuaparaadid asuvad pea alumisel küljel, . Ülemise huule moodustavad "epistoom" ja huuleläve ning alumise huule moodustavad paar lõualuud. Suu sees asub paar mandibulaid. Müüriapoodid hingavad spiraalide kaudu, mis on ühendatud putukate omaga sarnase hingamisteede süsteemiga.

Klassifikatsioon

Palju on vaieldud selle üle, milline lülijalgsete rühm on kõige lähedasemalt seotud Myriapoda-loomadega. Mandibulata hüpoteesi kohaselt on Myriapoda Crustacea ja Hexapoda grupi Pancrustacea sõsartakson. Atelocerata hüpoteesi kohaselt on Hexapoda kõige lähedasem rühm, samas kui Paradoxopoda hüpoteesi kohaselt on Chelicerata kõige lähedasem rühm. Viimast hüpoteesi toetavad küll vähesed morfoloogilised tunnused, kuid mitmed molekulaaruuringud toetavad seda.

Elavate müriapoodide klassid on neli: Chilopoda (tuhatjalgsed), Diplopoda (tuhatjalgsed), Pauropoda ja Symphyla. Kokku elab umbes 12 000 liiki. Kuigi kõik need müürjalgsete rühmad on arvatavasti monofüleetilised, ei ole nende omavahelised suhted nii kindlad.

Tuhatjalgsed

Tuhatjalgsed moodustavad klassi Chilopoda. Nad on kiired, kiskjad ja mürgised ning jahivad peamiselt öösel. Neid on umbes 3300 liiki, alates tillukesest Nannarup hoffmanist (pikkus alla poole tolli, umbes 12 mm) kuni hiiglasliku Scolopendra giganteani, mis võib olla üle 30 sentimeetri pikk.

Mitmejalgsed

Tuhatjalgsed kuuluvad klassi Diplopoda, kus enamikul segmentidest on kaks paari jalgu. See juhtus seetõttu, et iga paar kehasegmente sulandub (liitub) üheks üksuseks, mis annab neile sellise mulje, et neil on kaks paari jalgu iga segmendi kohta.

Nad on aeglasemad kui tuhatjalgsed ning toituvad leheprahist ja prahist. Kirjeldatud on umbes 8000 liiki, mis võib esindada vähem kui kümnendikku tegelikust ülemaailmsest tuhandejalgsete mitmekesisusest. Ühel liigil, Illacme plenipes'il, on 750 jalaga kõige rohkem jalgu. Tuhatjalgsetel on tavaliselt 36-400 jalga. Pillijalgsed on palju lühemad ja suudavad end kokku kerida, nagu pillijalgsed.

Symphyla

Maailmas on teada umbes 200 liiki sümphülooniaid. Nad sarnanevad tuhatjalgsetega, kuid on väiksemad ja poolläbipaistvad. Paljud veedavad oma elu mullajalgsete loomadena, kuid mõned neist elavad ka puujalgsetena. Noorukitel on kuus paari jalgu, kuid mitme aasta jooksul lisandub neil iga muskeldumise ajal veel üks paar, nii et täiskasvanud isendil on kaksteist paari jalgu.

Pauropoda

Pauropoda on veel üks väike väikeste müürjalgsete rühm. Nad on tavaliselt 0,5-2,0 mm pikad ja elavad pinnases kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Kirjeldatud on üle 700 liigi. Arvatakse, et nad on kahejalgsete sõsarrühm, mille seljaosa tergiidid on paaride kaupa kokku sulanud, sarnaselt mitmejalgsete puhul täheldatud täielikuma segmendi kokkulangemisega.