Mussaurus — varane prosauropood Triiasest: päritolu, suurus ja tähtsus

Avasta Mussaurus — varane prosauropood Triiasest: päritolu Argentinast, kasvu 18 cm beebist kuni 3 m täiskasvanuni, anatoomia ja tähtsus sauropoodide evolutsioonis.

Mussaurus (nimi tähendab "hiirelõikaja") oli varajane taimesööja prosauropoodne dinosaurus, kes elas ülemisest triasajast umbes 215 miljonit aastat tagasi. Esimesed fossiilid leiti Lõuna-Argentiinast (Patagooniast). Nimi tuleb sellest, et varasemad leitud skeletid olid väga väikesed — koorunud (vastsündinud) isendid olid vaid mõnekümne sentimeetri pikkused, mistõttu need olid pikka aega väikseimate leitud dinosauruste skeletide hulgas.

Päritolu ja ajastus

Mussaurus kuulub prosauropoodide rühma, mis on varasem sugukond tõeliste sauropoodide (pikakaelsete hiid-dinosauruste) eellastest. Fossiilneiretuuringud asetavad Mussaurusi ajaliselt ülemisse triasisse kuni triiasi ja jurasse üleminekuni, mis tähendab, et see aitab mõista sauropoodide varajast evolutsiooni ja üleminekut väiksematest kahe- või mitmejalgselt liikuvatest vormidest suuremate, neljajalgsete hiidudeni.

Avastused ja fossiilne materjal

Mussauruse fossiile on leitud peamiselt Lõuna-Argentiinast. Eriliseks teeb selle leiudest see, et on avastatud nii väga noori (koorunud) kui ka suuremaid isendeid, mis annab võimaluse uurida liigi kasvamist ja ontogeneesi (individuaalset arengut). Mõned väljakaevamised on näidanud ka arvukamaid noorte isendite koosluseid, mis viitab võimalikule pesitsemisele ja sotsiaalsele käitumisele (nt pesitsemiskolooniad või rühmade eluvarud), kuigi detailsed tõendid käitumise kohta jäävad tõlgendamisruumi.

Anatoomia ja suurus

Mussaurusi noorloomad olid väga väikesed, kuid täiskasvanud isendid ei olnud enam "hiire-suurused". Hilisemate hinnangute järgi võis täiskasvanu olla kuni umbes 3 meetrit pikk ja kaaluda ligikaudu 70 kg — see sõltub oletustest ja erinevatest specimenitest. Anatoomiliselt näitab Mussaurus prosauropoodidele tüüpilisi jooni nagu suhteliselt väike pea, pika kaela algus ja muutuvad jäsemete proportsioonid, mis mõningatel isenditel viitavad võimele liikumiseks nii kahe kui nelja jalaga.

Käitumine ja eluviis

Kuna tegemist oli taimesööjaga, oli Mussaurus tõenäoliselt pehme taimestikuga toitumisele kohanenud — sobisid lehtede ja madalate taimede närimine. Noored isendid võisid olla kergemini ründatavad ja seetõttu elada rühmades või pesitseda koos, mis tõstaks ellujäämisvõimalusi; täiskasvanud võisid olla kas enamasti kaherattalised või osaliselt neljajalgseteks muutunud, sõltuvalt liikide ja individuaalse anatoomia eripäradest.

Olulisus evolutsioonis

Mussaurus on paleontoloogiliselt oluline, sest teda peetakse üheks vormiks, mis näitab üleminekut prosauropoodidest tõelisteks sauropoodideks. Selle liigi anatoomilised tunnused — näiteks muutuvad jäsemete proportsioonid, selgroo ja vaagnapiirkonna struktuur — annavad vihjeid, kuidas võis areneda suurte pikakaelsete sauropoodide iseloomulik kehaehitus ja suurus. Seetõttu aitab Mussaurus paremini mõista suursuguste taimtoiduliste dinosauruste evolutsioonilisi samme üle ajastu.

Kokkuvõttes annab Mussaurus väärtusliku ülevaate dinosaurosevolutsioonist triasiperioodi lõpul ja juraperioodi alguses — nii anatoomiliselt kui käitumuslikult — ning jääb oluliseks liigiks, kui uuritakse, kuidas väikesed prosauropoodid võisid aja jooksul areneda erakordsete suurustega sauropoodideks.

Otsing