Pronghorn

Pronghorn (Antilocapra americana) on kabiloomade perekonna Antilocapridae ainus elusolev liige. Tegemist on väikese mäletsejalise imetajaga, mis sarnaneb veidi antiloobile . Pronghorn elab Põhja-Ameerikas. Ta elab preeriates, kuid mõnikord ka kõrbes ja Kaljumägedes.

Antilokapriidid arenesid Põhja-Ameerikas, kus nad täitsid sarnast nišši nagu vanas maailmas arenenud boviidid. Miotseeni ja pliotseeni ajal olid nad mitmekesine ja edukas rühm, millel oli palju erinevaid liike. Mõnel neist olid veidrate kujudega sarved või oli neli või isegi kuus sarve.

Välimus

Kiskjalgloomal on kollakaspruun kuni punakaspruun karvkate valge aluspinnaga ning valged triibud kaelal ja suu ümbruses. Isasloomadel on ka mustad märgid kaelal ja näol. Isastel on kuni 25 cm pikkused sarved. Emastel tavaliselt sarved puuduvad; kui neil on sarved, siis on need väga lühikesed.

Life

Pronghornid võivad olla aktiivsed nii päeval kui ka öösel, kuid enamasti on nad aktiivsed hämaruses. Pronghornid söövad rohtu, aga ka lehti ja rohttaimi. Pronghornidel on võime seedida mürgiseid taimi. Selle põhjuseks on nende ülisuur maks, mis aitab mürke filtreerida.

Suvel võitlevad täiskasvanud isased prongorniidid teiste isasloomadega territooriumi pärast. Sellel territooriumil hoiab isas isas endale rühma emasloomi, kellega ta septembris paaritub. Täiskasvanud isased lähevad omavahelises võitluses äärmuseni, et võita emasloomad, vigastades surmavalt teist prongorni ja selgitades välja, milline isane on tugevam. Noored isased, kes veel ei võitle territooriumi pärast, moodustavad väikeseid rühmi ja vanad nõrgad isased elavad üksi. Emased elavad umbes 20 loomast koosnevates rühmades. Kui emasloom on sünnituse lähedal, lahkub ta mõneks ajaks rühmast, et oma järeltulijaid sünnitada.

Pärast 8,5 kuud kestnud tiinust sünnitab emaslind 1-2, harva 3 last. Imikud peidavad end kolm päeva ja nädala pärast võivad nad emaga koos jooksma hakata. Prongorni beebil on hall karvkate ja 3 kuu pärast on tal täiskasvanud karva värvus. Nad joovad piima 5-6 kuud ja hakkavad kolme nädala pärast rohtu sööma. Emased saavad suguküpseks 15-16 kuu vanuselt ja isased 24 kuu vanuselt.

Pildid

Kaks emaslooma

Isane pronghorn

Proghorni kari

↑ [pubs.geoscienceworld.org/geolmag/article-lookup/155/3/674. "Mesoimetajate ja meganimetajate toitumine ja elupaik"] Check |url= value (help). 1. märts 2018. |first= puudub |last= (help)
↑ [www.journals.uchicago.edu/doi/10.1086/497401. "Suur kulu emasloomade paaritusproovide võtmisele pronghorni puhul"] Check |url= value (help). 6. oktoober 2005. |first= puudub |last= (help)

Küsimused ja vastused

K: Mis on pruunsarvik?

V: Prongorni on paarisnahkne kabiloom, ainus elusolev Antilocapridae perekonna liige.

K: Milline näeb pronghorn välja?

V: Kaljukitsed näevad välja nagu antiloobid. Ta on ninast sabani 1,3-1,5 m pikk ja õlgadest 81-104 cm kõrge.

K: Kus elab pronghorn?

V: Kaljukits elab Põhja-Ameerikas. Ta elab preeriates, kuid mõnikord ka kõrbes ja Kaljumägedes.

K: Kus arenesid antilokaprioodid?

V: Antilokapriidid arenesid Põhja-Ameerikas.

K: Kui edukad olid antilokapriidid?

V: Miotseeni ja pliotseeni ajal olid antilokapriidid mitmekesine ja edukas rühm, millel oli palju erinevaid liike. Mõnel neist olid veidrate kujudega sarved või oli neli või isegi kuus sarve.

K: Kuidas on bovidid võrreldavad antilokapriididega?

V: Aafrikas arenesid bovideedest välja paljud mäletsejalised, mis näevad välja nagu hirved, kuid tõelised hirved on teistsugused imetajad ja ei ela lõunapoolsetel mandritel. Antilokapriidid täitsid samasugust nišši nagu vanas maailmas arenenud bovid.

K: Mis on märkimisväärne pronghorni puhul?

V: Pronghorn on läänepoolkera kiireim maismaaimetaja, kelle jooksukiirus on kuni 90 km/h. Tihti nimetatakse teda suuruselt teiseks kiireimaks maismaaloomaks, olles Aafrika gepardi järel teisel kohal, ning ta suudab hoida suurt kiirust kauem kui gepardid.