Šotimaa "mitte tõestatud" kohtuotsus: tähendus, protsess ja tagajärjed
Uuri Šotimaa "mitte tõestatud" kohtuotsuse tähendust, kohtumenetlust ja juriidilisi tagajärgi — selgelt, võrdlused Inglismaa õigusega ja praktilised mõjud.
Mitte tõestatud on Šotimaa õiguses üks kohtuotsuse liik, mida kasutakse kriminaalprotsessis süü küsimuse lahendamiseks. Väljaspool maad võib "mitte tõestatud" kohtuotsust nimetada laiemalt šoti kohtuotsuseks; Šotimaal on seda kõnekeeles vahel kutsutud ka bastardi kohtuotsuseks, termineid on kasutanud muu hulgas Sir Walter Scott, kes oli Selkirki kohtu šerif. See eripärane verdict on üks faktor, mis eristab Šotimaa õigussüsteemi Inglismaa ja teiste common law riikide süsteemidest.
Šoti kriminaalõiguses on žürii koosseis teisiti korraldatud kui paljudes teistes riikides: Žürii koosneb 15 vandekohtunikust ning otsuse langetamiseks piisab lihtsast häälteenamusest. Kriminaalasja puhul on otsuse vastuvõtmiseks minimaalne suurusjärguline künnis kaheksa häält; kaheksa häält on vajalik ja piisav, et langetada otsus "süüdi" (mida mõnes varasemas terminoloogias oli nimetatud ka "tõestatud"). Lisaks süüdimõistvale otsusele eksisteerivad Šotimaa süsteemis kaks erinevat vormi õigeksmõistmiseks.
Tähendus ja erinevused
- "Süüdi" (guilty) — kriminaalvastutus on tõendatud sellisel määral, et žürii langetab süüdimõistva otsuse ja kohus võib määrata karistuse.
- "Mitte tõestatud" (not proven) — žürii ei leia, et prokuratuur oleks tõendanud süüd piisavalt, ent jäetakse mulje, et leidub kahtlusi või tõendeid, mis viitavad võimalikele süüaspektidele. Õiguslikult on tegemist õigeksmõistmisega: isikut ei mõisteta süüdi ja teda ei saa samal alusel kohe ümber kohtu alla anda, välja arvatud seadusest tulenevad erandid (vt allpool).
- "Mitte süüdi" (not guilty) — samuti õigeksmõistmine, kuid tavapäraselt tajutakse seda avalikkuses kui selget absoluutsust süü küsimuses; žürii ütleb, et süütõendit ei ole ja isikut tuleb kohtuvõimuga vabastada ilma implitsiitsema süükahtluseta.
Menetluslik mõju
Õiguskorras tähendab nii "mitte tõestatud" kui ka "mitte süüdi" kohtuotsus isiku vabastamist kriminaalvastutusest selle konkreetse süüdistuse osas: isik ei saa selle sama asja eest uuesti samal alusel süüdistatuna kohelda (tavapõhimõte „double jeopardy” ehk habitu protsessis uuesti kohtusse andmise kaitse). Samas on Šotimaal – nagu mujalgi – võimalik teatud raskete kuritegude puhul seaduses sätestatud erandite tulemusel taotleda uut kohtulikku menetlust, kui ilmnevad täiesti uued ja veenvad tõendid.
Oluline on rõhutada, et kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlus töötavad erineva tõendistandardi alusel. Kriminaalasi nõuab tõendamist "süüdi beyond reasonable doubt" (kahtluseta), samas kui tsiviilkohtus hinnatakse asja tõenäosuse (balance of probabilities) alusel. See tähendab, et isik, kes on Šotimaal kriminaalselt "mitte tõestatud", võib samade faktiliste asjaolude puhul tsiviilõiguses vastutavaks tunnistada, kui tsiviilkohtus leitakse tõendite kalle mõlema poole vahel teisele poole kasuks.
Sotsiaalsed ja praktilised tagajärjed
- Õiguslikult loob "mitte tõestatud" õigeksmõistmise sama kaitse kui "mitte süüdi", kuid avalikkuse ja meedia tasandil jätab see sageli varju ja kahtluse tõttu tugevama negatiivse mõju süüdistatava mainele.
- Pärast "mitte tõestatud" otsust vabastatakse isik kriminaalvastutusest selle asja kohta, kuid ta ei pruugi saada automaatselt kompensatsiooni ega selget sotsiaalset rehabilitatsiooni — sellised küsimused sõltuvad juhtumist ja poliitilistest otsustest/programmide olemasolust.
- Tsiviilnõuded ja õiguskaitsemeetmed võivad jääda avatuks, kuna tsiviilstandard on madalam; see võib tähendada, et kuigi isik ei saa kriminaalvastutusele võetud, võib tal olla tsiviilvastutus või karistusõiguslikud tagajärjed (nt distsiplinaarmeditsiinilised või tööalased järelmõjud).
Arutelud, kriitika ja reformivõimalused
"Mitte tõestatud" verdict on olnud ja on jätkuvalt arutelu- ja poliitilise tähelepanu all. Kritiseerijad väidavad, et kolmas verdict on segane, ebaõiglane ja jätab süüdistatava ilma selgest õiguslikust ja sotsiaalsest lõplikkusest; see jätab pealtvaatajale mulje "pooleldi süü" või "vabandust, aga me ei saa sind karistada". Kaitsjad vastuargumendiks toovad, et selline verdict annab žüriile paindlikkuse: kui tõendid ei ole piisavad karistamiseks, kuid on siiski tõendeid, mis tekitavad kahtluse, võimaldab "mitte tõestatud" vältida ekslikku süüdimõistmist.
Sellest tulenevalt on toimunud erinevaid ülevaatusi, konsultatsioone ja poliitilisi ettepanekuid Šotimaa kriminaalõiguse reformimiseks. Mõnel korral on arutatud kolmanda verdicti kaotamist või selle tähenduse selgemaks tegemist, kuid muudatused nõuavad põhjalikku juriidilist ja poliitilist kaalumist, sest tegemist on sügava ajaloolise ja menetlusliku eripäraga.
Kokkuvõte
Šotimaa "mitte tõestatud" kohtuotsus on ainulaadne osa sealsest kriminaalõigussüsteemist: see annab žüriile kolmanda võimaluse, mis õiguslikult tähendab õigeksmõistmist, kuid sotsiaalselt ja reputatsiooniliselt sageli järelmõju. Menetluslikult nõuab süüdimõistmiseks lihtne häälteenamus (vähemalt kaheksa häält 15-liikmelisest žüriist), ja nii "mitte tõestatud" kui ka "mitte süüdi" vabastavad isiku kriminaalvastutusest, kuigi poliitilised ja seadusandlikud arutelud selle vormi tuleviku üle jätkuvad.
Otsige