Merikilblased — mitteametlik nimetus merelistest gastropoodidest ja konvergentsist

Merikilblased — avasta merelistest gastropoodidest ja nende konvergentne sarnasus, kleptoplastika, kestade kadu ning evolutsiooni põnevad saladused.

Merikilblased on mitteametlik nimetus sarnaste, kuid mitte monofiilsete gastropoodide rühmale. Nende sarnane kuju ja eluviis on näide konvergentsest evolutsioonist. Terminit kasutatakse peamiselt morfoloogilise ja ökoloogilise sarnasuse kirjeldamiseks, mitte taksonoomilise eraldusena. Sellesse rühma kuuluvad:

• Heterobranchia
  • Nudibranchidkahepoolse sümmeetriaga klade.

    Nudibranchid ehk merikilblased on värvikirevad ja sageli kärntõrvatüüpi merestikulised gastropoodid, kellel puudub väline kest. Paljudel on erksad hoiatavad värvid või keemilised kaitsemehhanismid. Nad on hea näide sellest, kuidas mitmed mittesugulased liigid võivad sarnaneda väljaspool taksonoomiat.

  • Sacoglossa, Heterobranch meritigude ja tigude klaster, mis tegelevad kleptoplastikaga ("varastavad" plastide). Nad söövad vetikaid ja säilitavad kloroplastid enda tarbeks.

    Selline kleptoplastika võimaldab neil mõneks ajaks kasutada vetikast pärinevat fotosünteesi toodetud energiat — see on erakordne näide kahe erineva organismi siseelundite funktsiooni edasilükkamisest.

  • Opisthobranchid: ammu kasutatud termin, mis nüüdseks on lihtsalt mitteametlik nimetus. Polüfületiline.

    Opistobranchia (või opisthobranchid) on ajalooline ja mitteametlik jaotus, mida tänapäeval ei kasutata täpses taksonoomias, sest see hõlmab mitut eri päritoluga haru. Sellest hoolimata sattuvad opisthobranchideks nimetatud liigid tihti merikilblaste hulka morfoloogilise sarnasuse tõttu.

  • Mereinglid ehk klioonid on opisthobranch-tõugjad molluskid, mis kuuluvad sugukonda Gymnosomata.

    Gymnosomata on selgelt adaptiivsete morfoloogiliste tunnustega: neil on sageli läbipaistev keha ja mehaanilised moodustised saakimisel.

  • Merejänesed on keskmise suurusega kuni suured meres elavad gastropoodid molluskid. Nad kuuluvad kahte Opisthobranchia perekonda.

    Merejänesed (nudibranchidega sugulased) hõlmavad palju ökoloogilisi rolle, olles nii röövloomad kui ka vetikatoidulised sõltuvalt liigist.

  • Cephalaspidea: Opisthobranch-tõmmetsejalgsete molluskite alarühm. Neil on tavaliselt vähendatud sisemine kest.

    Cephalaspidea-liikidel on sageli madal, limane keha ja nad elavad peamiselt liivasel või mudasel merepõhjal, kust otsivad toitu.

• Onchidiidae: õhku hingavate meritigude perekond.

  Onchidiidae liigid elavad tihti ranniku lähedal vahemerelises tsoonis ja hingavad atmosfäärilist õhku — see on unikaalne kohanemine, mis võimaldab neil asustada lainelisi kivimisi ja mangroove.

• Merikärbsed: pelaagiliste meritigude rühm, mida mõnikord nimetatakse pteropoodideks. Nad kuuluvad klanni Thecosomata.

  Pelaagilised merikärbsed ujuvad vabas vees ning mõned neist on tähtsad osa planktonikommuunist. Mitmete pteropoodide kest on sekundaarselt vähendunud või õrn, mis teeb nad ookeanihappekeskkonnas eriti haavatavaks.

Tundub, et nende sarnane kasvumuster koos väände kaotamise, kahepoolse sümmeetria, gastropoodide kestade vähenemise ja mõnevõrra sarnase eluviisiga arenesid gastropoodidel mitu korda. Sellised korduvad arengujooned on klassikaline märk konvergentsist: erinevad lineaažid omandavad sama funktsionaalse lahenduse sarnastes ökoloogilistes tingimustes.

Olulised tunnused, mis sageli merikilblastel korduvad:

• kehakuju lame või sirgelt lamenenud, mis aitab liikuda või peituda kivide ja vetikate vahel;
• vähenenud või täielikult kadunud väline kest;
• uued sensoorsed või kaitsemehhanismid (keemiline kaitse, erksad hoiatavad värvid);
• kohastunud eluviisid: röövloomad, vetikatoidulised või planktilised toidurežiimid.

Taksonoomiliselt on oluline meeles pidada, et "merikilblased" ei moodusta ühtset sugupuud ega monofiilset rühma — tegemist on funktsionaalse ja morfoloogilise kategooriaga. Teadlased kasutavad molekulaarseid andmeid ja anatoomilisi tunnuseid, et eristada tõelisi filogeneetilisi suhteid sarnaste välimuste taga. Uurimine aitab mõista, millised tunnused on pärilikkuse ja millised keskkonnaselektsiooni tulemus. Samuti on paljud merikilblaste liigid ökosüsteemides olulised (näiteks vetikate kontroll, planktoni dünaamika) ning nende tundlikkus keskkonnamuutustele (nt ookeani happesuse tõus) on praeguseks uurimistööde fookuses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on merikilp?

K: Milliseid klade see rühm hõlmab?

K: Mida Sacoglossa käivad?

K: Millisesse perekonda kuuluvad merejänesed?

K: Millisesse alamhõimede (Cephalaspidea) alamhõimede klassi kuuluvad?

Küsimus: Millisesse klanni kuuluvad merikarplased?

K: Kuidas on nende sarnane kasvumuster välja kujunenud?

Otsing