Segnosaurus — taimtoiduline theropoodne dinosaurus Mongooliast
Segnosaurus — erakordne taimtoiduline theropood Mongooliast: kuni 6 m pikk, küüneliste sõrmede ja tugeva vaagnaga kriidiaegne hiid, keda avastati neli skeleti osalist.
Segnosaurus (nimi tähendab "aeglane sisalik") oli taimtoiduline theropoodne dinosaurus, kes elas ülemisel kriidiajal, ligikaudu 93 miljonit tagasi. See kuulus theropoodide perekond, mis olid taimtoidulised — näide sellest, kuidas mõned lihasööjast pärit theropoodid muutsid oma eluviisist.
Avastamine ja nimetus
Mongooliast on leitud neli osalist Segnosauruse skeleti, peamiselt Gobi kõrbest pärit setetest, mis kuulusid kesk- ja ülemkriidi merede ja maismaa piirilistele kihtidele. Leiud toodi välja ühis-uurimise käigus ja aitasid selgitada therizinosauride (või segnosauruste) ebatavalist anatoomiat. Perekonna nimi viitab osaliselt liikumise või kehaehituse aeglasusele — seetõttu ka ladinakeelne nimetus "Segnosaurus".
Anatoomia ja eripärad
Säilinud luustiku järgi oli Segnosaurus suhteliselt võimas ja ebatavalise kujuga dinosaurus. Tal oli pikk ja painduv kael ning suhteliselt pikk pea; tagajäsemed olid kolme varbaga ja tugevad, lai vaagen andis kehale robustse kuju ning saba oli suhteliselt lühike. Eriti märkimisväärsed olid esikäpad — suured ja küünelised sõrmed, mis võisid olla kohastunud taimede haaramiseks või koorimisele ning oksade tõmbamisele.
Hambad olid sageli laia ja leherikka kujuga, mis sobib taimse toidu hakkimiseks ja näitab kohanemist herbivoorse eluviisiga. Kuigi otseseid sulgede säilmeid Segnosauruse luudel ei ole alati leitud, on lähisugulastel ja mitmel therizinosaurial tuvastatud sulgede või suljeiseloomulike katete tunnuseid — seega on tõenäoline, et ka Segnosaurus kandis mingisugust sulestikku.
Suurus ja kaal
Erinevad hindamised annavad Segnosaurusele mõõtmeid umbes 5–6 meetrit pikkust. 2010. aastal hindas paleontoloog Gregory Paul keha pikkuseks umbes kuus meetrit ja kaaluks ligikaudu 1,3 tonni, mis teeb temast ühe suuremate hulka kuulunud therizinosauride seas.
Toitumine ja käitumine
Kuna therizinosaurid arenesid välja lihasööjatest esivanematest, kujunes neil välja mitmeid kohanemisi taimtoiduks: kitsenev või nokalaadne esiotsa, laia hambarea leherikaste hammastega ja tugevad eesjäsemed suurte küünistega. Neid omadusi kasutati tõenäoliselt okste, lehtede ja paksu taimestiku murdmise ning toidu hankimiseks. Nende kehaehitus viitab pigem aeglasemale, ent vastupidavale eluviisile.
Paleoökoloogia ja levik
Segnosaurus elas piirkonnas, kus oli vahelduv maismaastik — liivaluited, ojad ja saarekesed rohttaimestikuga. Ta jagas oma elupaika teiste kriidiaegsete loomadega ning tema olemasolu aitab mõista Aasia kasvavat perekondlikku mitmekesisust sellel ajastul. Fossiilide leiud Mongoolias tõestavad, et therizinosaurid olid kohaliku fauna osa ja neil oli oma ökoloogiline nišš.
Tähtsus paleontoloogias
Segnosaurus on tähtis seepärast, et ta näitab, kuidas theropoodid võivad läbi evolutsiooni muuta toitumist ja kehakuju — liikudes lihasööjast taimtoidule. Tema ebatavaline kombinatsioon tugevatest tagajäsemetest, laiast vaagnast ja hiigelsuurtest küünistest on andnud olulisi vihjeid therizinosauride bioloogiale ja käitumisele.
Segnosauruse fossiilid ja nende uurimine jätkavad paleontoloogide huvi: iga uus leid aitab paremini mõista nende loomade anatoomiat, arengulugu ja rolli kriidiajastul Aasia ökosüsteemides.
Otsige