Šaheenhaikar (Falco peregrinus peregrinator) — India ja Pakistani šaheen
Šaheenhaikar (Falco peregrinus peregrinator) — India ja Pakistani šaheen: mägised elupaigad, kultuuri- ja sõjaline sümboolika, liikide käitumine ja kaitse olukord ülevaatlikult.
Šaheenhaikar (Falco peregrinus peregrinator) on tuntud ka kui India rändrahn, teised nimed on must šaheen, Pakistani šaheen või lihtsalt šaheen.
Tegemist on rändamata rändrahnudest alamliigiga, mida leidub peamiselt India subkontinendi künklikes ja mägistes piirkondades ning lähedalasuval Sri Lanka saarel. Pakistani kirjanduses on šaheenil eriline seos riigi rahvusluuletaja Allama Muhammad Iqbali luulega. Pakistani õhujõudude sümboliks ja Gilgit-Baltistanis on see piirkonna mitteametlik lind.
Šaheenhaikar on keskmise kuni suure kohaliku šaheeni vorm, mida iseloomustavad tumedamad ülapooled ja selgemalt triibutatud või vöötelised alakülg võrreldes mõne muu Falco peregrinus alamliigiga. Täiskasvanu sulestik on enamasti hallikas-sinakaslilla ülapoolsega, pea ja nägu võivad olla tumedamad, silma lähedal on sageli läbiv tumedam vurrujoon ("mõõk"). Noorlindudel on pruuni varjundiga sulestik ja kirjum muster. Isendid on suuremad kui mitmed teised rändrahnude alamliigid: keha pikkus jääb tavaliselt umbes 35–46 cm ja tiibadeulatus võib olla ligikaudu 95–120 cm.
Levik ja elupaik
Šaheenhaikareid leidub peamiselt India aladel, Pakistani mägisemates piirkondades ja Sri Lankal. Nad eelistavad kaljuseid nõlvu, kanjoneid ja mägistel aladel asuvaid klippe, kus on sobivad pesitsusruumid. Kohati on nad kohanenud ka inimkeskkonnaga ning pesitsevad tornidel, kõrghoonetel ja silladel suurlinnade lähedal.
Käitumine ja toit
Šaheenhaikar on teravmeelne röövlind, kelle põhitoiduks on peamiselt väiksemad ja keskmise suurusega linnud. Saak tabatakse sageli lennult, rünnates terava sukeldumise ehk «stoop»-iga — selle liigi sugulased võivad saavutada sügisel suure kiiruse, tavaliselt üle 300 km/h. Ohustatud saaklastena on tihti teised linnud, näiteks pääsukesed, varblased ja veesilmade lähedal elavad larid.
Paljunemine
Pesitsemine toimub tavaliselt kivistel kaljuserandadel või kõrgematel hoonetel. Paaride vaheline paaritumine ja territooriumi kaitsmine on selgelt väljendunud. Emane muneb tavaliselt 2–4 muna; inkubatsioon kestab ligikaudu kuu jagu ning poegade pesitsemisaeg ja lennuvõimestumine sõltuvad toidutingimustest, ent jääb sagedasti 5–7 nädala kanti.
Hoidmine ja ohud
Globaalne rändrahn (kogu liigi Falco peregrinus) on tänu ulatuslikele kaitsemeetmetele ja DDT-keelule paljudes paigus taastunud ning IUCN-i punases raamatus ei ole kogu liiki enam kriitilises ohus. Kuid lokaalselt võivad šaheenhaikarit ohustada pesitsuskohtade hävimine, inimese häiriv tegevus, kokkupõrked inimtekkeliste struktuuridega, saaste ning ebaseaduslik jaht või pesadega manipuleerimine. Kohalikud kaitsealgatused, pesitsusalade kaitse ja avalikkuse teavitustöö aitavad nende populatsioonide säilimist soodustada.
Kultuuriline tähendus
Šaheenhaikal on oluline koht mitmete inimeste ja rahvusliku identiteedi sümbolina, eriti Pakistani kultuuris ja kirjanduses. Allama Muhammad Iqbali luules ja Pakistanile omaste sümbolite hulgas esineb šaheen sageli iseloomustamaks vaprust, vabaduseihalust ja kõrgete ideaalide poole püüdlemist. Samuti on šaheen tuntud Pakistan Air Force'i ja mitmete kohalikule identiteedile viitavate ikoonide kaudu.
Sõltuvuse ja taksonoomia märkused: mõnedes taksonoomilistes käsitlustes loetakse Falco peregrinus peregrinator eraldi alamliigiks, teistes rõhutatakse pigem piirkondlikke vorme; täpne liigiline ja alamliigiline jaotus on teaduses pideva uurimise all.
Kui soovite, võin lisada pilte, jaotada artikli konkreetsete alajaotustena veel detailsemaks või otsida viiteid ja allikaid teadusartiklitest ja looduskaitseorganisatsioonidelt.
Otsige