Labakonnad (Hemisus) — kaevuvad konnad Sahara-taguses Aafrikas, 9 liiki

Labakonnad (Hemisus) — 9 Sahara-taguse Aafrika kaevuvat konna liiki. Maa-alusel elul ja pea-esikaevamisel ainulaadsed, huvitavad loodusteadlastele ja lemmikloomahuvilistele.

Labakonnad on üheksa konnaliiki perekonnast Hemisus. See on ainus perekond perekonnas Hemisotidae. Neid leidub troopilises ja subtroopilises Sahara-taguses Aafrikas, peamiselt savannides, põõsastikus ja kergetes metsades, kus pinnas on sobiv kaevamiseks.

Morfoloogia ja suurus

Labakonnad on keskmise suurusega konnad, mis saavutavad tavaliselt kuni umbes 8 sentimeetri pikkuse. Nad on ümarate kehade ja lühikeste jalgadega, pea on suhteliselt väike ja kitsas ning nina on kõva ja ülespoole pööratud, mis aitab kaevamisel. Nagu nimestki nähtub, on neil tugevad esijäsemed ja eriliselt kohandunud nina- ja näoosa, mis toimib nagu labidas.

Käitumine ja eluviis

Labakonnad on peamiselt maa-alused ja suurema osa ajast veedavad nad maapinnas kaevatud käikudes või pessa sarnastes koobastes. Nad on enamasti öised ning toituvad väikestest selgrootutest — putukatest, väikesest röövloomast ja teiste väikeste maapealsete saakloomadega.

Kaevamisviis

Erinevalt enamikust kaevavatest konnadest kaevavad labakonnad peaaegu alati pea ees. Teistel kaevavatel konnadest on kombeks kaevata tagumik eespoole; labakonnad aga kasutavad ettepoole suunatud kehaosa ja tugevasti kohandunud esijäsemeid, et pinnast peaga lükata ja kaevu moodustada.

Paljundus ja arengu eripärad

Labakonnad paljunevad peamiselt vihmaperioodil, kui ajutised veekogud tekivad. Emane kaevab maaalusesse kambrisse või tunnelisse, kui ta on ampleksuses; seejärel muneb ta munad maa-alusesse auku. Isasloomad tavaliselt lahkuvad tunneli kaudu ja emasloomad jäävad munade juurde. Kui vihma sajab piisavalt, kaevab emasloom tihti oma nina abil maa ülespoole veekogu poole, et munad või alles tekkinud Kaelkirjakud (siin mõeldud on konnapojad) saaksid viia veekogu — või vihmavesi tungib kambrisse ja viib pojad vette. Konnapojad võivad olla suutlikud püsida veest väljaspool ka paar päeva, kui tingimused seda nõuavad, kuid tavaliselt arenevad nad lõpuks veekogus kuni metamorfoosini.

Levinud liigid ja inimeste suhtumine

Perekonnas on kokku üheksa kirjeldatud liiki. Mõnda neist peetakse ka lemmikloomadena, kuigi nad nõuavad spetsiifilisi pidamistingimusi ning on suurte maa-aluste vajadustega, mis raskendavad kodustes tingimustes pidamist. Paljud liigid on öised ja varjatult elavad, mistõttu pole nad nii laialt tuntud kui mõned teised konnad.

Kaitse ja säilitamine

Labakondate populatsioonide olukord varieerub; mitmeid liike on keeruline uurida, kuna nad elavad maa all ja on kohati haruldased. Peamised ohud hõlmavad elupaikade hävitamist, põllumajanduse ja niisutussüsteemide tõttu pinnase muutumist ning saasteid. Kuna paljude liikide ökoloogia on halvasti dokumenteeritud, vajavad nad lisauuringuid, et hinnata nende ohustatust ja vajadust kaitsemeetmete järele.

Muud huvitavad faktid

• Labakonnad on näide spetsialiseerunud kaevajatest, kelle kehaehitus on tugevalt kohandunud eluviisiks pinnases.
• Nende peaesinev kaevamisvõime eristab neid paljudest teistest konnadest.
• Vihmaperioodid ja ajutised veekogud mängivad nende paljunemistsüklites keskset rolli.

Labakondate kohta käivad teadmised kasvavad aegamööda, kuid paljud liikide käitumise ja leviku üksikasjad vajavad täiendavaid vaatlusi ning teadusuuringuid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on labidasammas?

K: Milline on labakonnade suurus?

K: Mis on labakonnade iseloomulik?

K: Mida sööb labakonn?

K: Kus veedavad labakonnad suurema osa oma elust?

K: Kuidas munevad labakonnad?

K: Mis on labakonnade kaevamismeetodis ainulaadne?

Otsing