Siidihai (Carcharhinus falciformis) — tunnused, levik ja IUCN-i staatus
Siidihai (Carcharhinus falciformis): suur, silehaide tunnused, levik Atlandi, Vaikse ja India ookeanis ning IUCN staatus — peaaegu ohustatud.
Siidihai (Carcharhinus falciformis) on haide perekonda Carcharhinus (Carcharhinidae) kuuluv hailiik. Neid leidub peamiselt Atlandi ookeani, Vaikse ookeani ja India ookeani soojades veekogudes üle kogu maailma.
Tunnused ja väljanägemine
Siidihai on suhteliselt suur ja sale haide liik, mille pikkus võib ulatuda kuni umbes 3,3 meetrini. Keha on sile ja lihaseline, mistõttu ongi nimi “siidihai” — nahk tundub käega katsudes pehme ja „siidine“. Iseloomulikud tunnused:
- Keha kuju: piklik ja voolujooneline, sobib hästi kiireks ujumiseks avameres.
- Uimed: pikad ja sirgjoonelised rind- (pectoralis) ja seljauimed, sagenevalt kergelt kõverdunud tipuga.
- Värvus: tumehall kuni pronksikas pealt ja heledam alt, mõnikord uimeotstel hägused tumedad toonid.
- Pikkus ja kaal: harilikult kuni 2–2,5 m, maksimaalselt ligikaudu 3,3 m; kaal varieerub sõltuvalt pikkusest.
- Pea ja lõug: suhteliselt lühike, koon on ümar ja suured gillsirge.
Leviala ja elupaik
Siidihai on peamiselt pelagiline (avamereline) liik, kes eelistab sooje veekihte umbes pinnast kuni keskmise sügavuseni. Nad liiguvad nii rannikuvetes kui ka avamerel ja neid võib leida troopiliste ja subtroopiliste veekogude laiadel aladel. Sageli on siidihai seotud teiste liikidega, näiteks toitub või liigub koos suurtel lootustega kaladega.
Toitumine ja käitumine
Siidihai on oportunistlik kiskja ja toitub eelkõige luukaladest, näiteks tuunikala, makrell, sardiinid ning muudest kaladest ja karpidest nagu merikarbid. Lisaks tarbivad nad molluskeid — näiteks kalmaare ja pabernautiluseid. On ka dokumenteeritud juhtumeid, kus siidihai toitub surnud vaalade või teiste suurte mereloomade jääkidest.
Siidihai kontsentreerub tihti kalaparvede ja teiste toidukogumike ümber ning võib esineda nii üksikute isenditena kui ka väiksemates rühmades. Nad on osaliselt migratoorsed ja võivad liikuda toiduvõimaluste ning veetemperatuuri järgi.
Reproduktiivne käitumine
Siidihai on elustsünnitaja (vivipaarne) — emane toidab kasvavaid loodet placentaarse ühenduse kaudu. Rasedusaeg on tavaliselt üks aasta ja pesakondade suurus võib piirkonniti erineda; tavaliselt sünnib mitu kutsikat (pups). Noored isendid alustavad sõltumatut elu pärast sündi ja kasv ning paljunemine võivad võtta mitu aastat, mis teeb liigist suhteliselt haavatava intensiivse kalapüügi tingimustes.
Ohud ja IUCN-i staatus
IUCN on hinnanud siidihai rahvusvahelist seisundit ning liigi kaitsevajadust — eri hinnangud võivad piirkonniti erineda. Paljudes piirkondades on siidihai ohustatud peamiselt inimtegevuse tõttu. Peamised ohutegurid on:
- intensiivne kommertskalapüük (longline'id, purse-seine’i ja trawl-püük);
- satelliit- ja kõrvalsaak (bycatch), kus haid jäävad võrku või kohale kinnituvate seadmete ohvriks;
- hõrubukkitsemine ehk finning (uimede lõikamine ja keha merre tagastamine), mis muudab haide kasumlikuks sihiks;
- elupaikade halvenemine ja ookeani ökosüsteemide muutused (nt kliimamuutused, saaste).
Tänu aeglasele kasvule ja suhteliselt vähesele paljunemisele on populatsioonid haavatavad intensiivse püügi all. Konkreetsed kaitsemeetmed ja hinnangud sõltuvad regioonist ning riikidevahelistest kalanduspoliitikast.
Kaitse ja majanduslik tähendus
Siidihai on olulise majandusliku väärtusega: teda püütakse nii jahtimise kui kõrvalsaagina, kasutatakse liha, uimi ja mõnes kohas ka maksaõli. Kaitsemeetmed, mida rakendatakse või soovitatakse, hõlmavad:
- uimede lõikamise keelud ja rangemad reeglid (finning-vastased meetmed);
- reisikogemuste ja kalanduse piirarvud, et vähendada liigset püüki;
- merealade kaitse (MPA-d) ja no-take tsoonid oluliste paljunemis- või toitmisalade ümber;
- andmete kogumine ja monitooring regiooniti, et hinnata populatsioonide seisundit ja kalapüügi mõju;
- rahvusvahelised koostööalgatused ja reguleerimine, sest liik on väga laialt levinud.
Suhtlus inimestega
Siidihai ei ole tavaliselt inimese suhtes agressiivne, kuid nagu paljud suured haid võib ta muutuda ohtlikuks, eriti kui inimene satub vees eriolukorras või kui haid on toitunud kalapüügist. Enamasti eelistavad nad hoida distantsi ja liiguvad eemale inimtegevusest.
Kokkuvõte
Siidihai (Carcharhinus falciformis) on avamerekiuline suur hai, kelle sile nahk ja voolujooneline kehakuju on tema tuntud tunnused. Nad mängivad olulist rolli ookeani ökosüsteemides kui kiskjad, kuid on samal ajal haavatavad intensiivse inimtegevuse tõttu. Rahvusvahelised ja piirkondlikud kaitsemeetmed on vajalikud, et tagada liigi jätkusuutlikkus tulevikus.
Kirjeldus
Suurel siidihainal on üsna venitatud , ümar nina, suhteliselt kaldus esimene seljauim, millel on tümpsunud tipp, mis asub rinnauimede servade taga, väike teine seljauim, millel on äärmiselt pikk vaba tagumine ots (üle kahe korra kõrgem), ja madal seljatevaheline harja (seljauimede vaheline harja). Rinnauimed on pikad ja õhukesed ning neil on hämarad otsad. Siidihaid on tavaliselt tumehallid ja pronksise varjundiga, kuid mõnikord ka kuldpruunid. Nende alumine pool on valge. Välja arvatud esimene seljauim, on kõigi uimede otsad tumedat värvi; see on paremini näha noorukite puhul. Ülemised hambad on laialt kolmnurksed ja kaldus, muutudes lõuanaugu nurga suunas diagonaalsemaks, mis on külgedelt tugevalt lõigatud ja tugevalt sakiline. Alumised hambad on siledate servadega kõrgendatud. Tavaliselt on nii alam- kui ka ülemisel lõualuul 1 kuni 2 sümpaatiahammast. Nahahambad on väikesed, tihedalt paigutatud ja kattuvad, andes nahale sileda või "siidise" tekstuuri, mis on andnud haile selle nime. Selle liigi maksimaalne pikkus on 3,3 meetrit. Isased saavutavad suguküpsuse 2,2-2,3 meetri pikkuses (9-10-aastased) ja kasvavad väiksemaks kui emased, kes saavutavad suguküpsuse 2,3-2,5 meetri pikkuses (12-aastased), kuid need arvud on selle liigi eri populatsioonides erinevad. Siidihaid kaaluvad umbes 350 kilogrammi (770 naela).
Siidihail on lühike esimene seljauim ja pikad rinnauimed.
Taksonoomia
Esimesele kirjeldatud isendile andsid Johannes Müller ja Jakob Henle 1841. aastal nime Carcharias (Prionodon) falciformis. Perekonnanimi Carcharhinus tuleneb kreeka sõnadest "karcharos", mis tähendab "teravdada", ja "rhinos", mis tähendab "nina". Teised nimed, mida siidihaile on antud, on Squalus või Prionodon tiburo, Gymnorhinus või Gymnorrhinus pharaonis, Aprionodon sitankaiensis, Carcharhinus floridanus, Eulamia malpeloensis ja Carcharhinus atrodorsus.
Mülleri ja Henle'i joonis siidihai kohta
Elupaik
Siidihai on levinud troopilistes ja subtroopilistes vetes ning teda leidub Atlandi, Vaikse ookeani ja India ookeanis. Atlandi ookeani lääneosas levib ta USA osariigist Massachusettsist Brasiiliasse (sealhulgas Mehhiko lahes ja Kariibi meres) ning idaosas Hispaaniast Angolani. India ookeani lääneosas ja Punases meres leidub ta Tansaaniast Mosambiikani, sealhulgas Madagaskaril ja Komooridel, ning India ookeani kesk- ja idaosas Maldiividest ja Sri Lankast Lääne-Austraaliani. Vaikse ookeani lääneosas leidub ta Hiinast Uus-Meremaale (sealhulgas Hawaii saartele) ja Vaikse ookeani idaosas Baja Californiast Peruusse.
Kuigi siidihai on peamiselt levinud pelaagilises vööndis, ei leidu siidihai ainult avameres, vaid teda on täheldatud ka 18 meetri sügavuselt. See on aktiivne ja kiire hai, kes eelistab soojemaid veekogusid (umbes 23 °C). Tavaliselt leidub ta mandrilavade servade läheduses ja sügavates veekõrgustes riffide kohal, kus on palju toiduallikaid. Peamiselt levib ta pinnalt kuni vähemalt 500 meetri sügavusele, kuid teda on püütud ka 4000 meetri sügavusest veest. Uuringud näitavad, et siidihai rühmad sisaldavad eri soost, kuid samasuguse suurusega siidihaisid. Noori siidihaisid võib leida rannikualade kasvandustes ja täiskasvanud haid leidub kaugemal avamere ääres, sügavamates vetes.
Siidihaid leidub enamasti avatud vetes.
Söötmine
Siidihai toitub peamiselt luukaladest, nagu tuunikala, makrell, sardiinid, merikurad, süsikas, särge, mardikad, merikarp, merikarp, angerjad, laternakala, viilukala, trigerkala ja porcupinefish (särgikala). Tema toidulaual on ka kalmaarid, pabernautilused ja ujuvkrabi ning on fossiilseid tõendeid selle kohta, et ta toitub surnud vaaladest. Kuna neil on hea kuulmismeel ja jahitaktika, on need haid suurepärased jahimehed. Nad töötavad tavaliselt koos, et "karjatada" väikeste kalade gruppe pinnale, püüdes kalad lõksu. Kui kalad on kõik tihedalt koos, ründavad siidihaid neid suure kiirusega ja söövad sageli kogu kalarühma.
Tuunikala on siidihai lemmiksaak.
Reproduktsioon
Siidihai on eluspärane, mis tähendab, et ta sünnitab elusalt. Atlandi ookeani lääneosas paarituvad emased hiliskevadel (mais-juunis) ja sünnitavad samal ajal, kuid järgmisel aastal, mis tähendab, et tiinusperiood kestab 12 kuud. Poegade arv ühe pesakonna kohta on Atlandi ookeani lääneosas 6-14, Atlandi ookeani idaosas 9-12, India ookeani lääneosas 9-14 ja India keskosas 2-11. Noored veedavad esimesed kuud korallrahudel, kuid esimeseks talveks kolivad nad avamerre. Põhja-Atlandi lääneosas asuvad poegimisalad Kariibi mere saarte ääres.
Muud nimed
Inglise keeles kutsutakse siidihai Vaikse ookeani idaosas ka "võrgusööja hai", kuna teda püütakse sageli tuunipüügiks kasutatavatest võrkudest. Siidihai on nimetatud ka "Blackspot shark", "Grey whaler shark", "Olive shark", "Reef shark", "Ridgeback shark", "Sickle shark", "Sickle silk shark" ja "Sickle-shaped shark". Teistes keeltes nimetatakse siidihai "cação" (portugali), "cazon" (hispaania), "cazon de playa" (hispaania), "cazón-tiburón" (hispaania), "haukkahai" (soome), "jaqueta" (hispaania), "jaqueton" (hispaania), "kanhaai" (hollandi), "karcharinos lios" (kreeka), "kurotogarizame" (jaapani), "lombo preto" (portugali), "malie" (samoa), "mandi sravu" (malai), "mangeur d'hommes" (prantsuse), "marracho sedoso" (portugali), "marracho-luzidio" (portugali), "mbamba menyo" (suahiili), "moosi" (gujarati), "mungsing" (jaapani), "mushi" (marathi), "papa" (suahiili), "papa bunshu" (suahiili), "pating" (tagalog), "requin soyeux" (prantsuse), "seidenhai" (saksa), "suga sura" (telugu), "syhaai" (afrikaans), "tiburón" (hispaania), "tiburon jaqueton" (hispaania), "tiburón lustroso" (hispaania), "tiburón sedoso" (hispaania), "tinterero" (hispaania), "tollo" (hispaania), "tollo mantequero" (hispaania), "tribon berde" (papiamento), "tubarão-luzidio" (portugali), "yu jereh" (malai), "yu pasir" (malai) ja "zijdehaai" (hollandi).
Inimese suhtlemine
Siidihaid peetakse inimestele ohtlikuks nende agressiivse iseloomu ja suuruse tõttu. Siidihaisid on täheldatud, kui nende pea on üles tõstetud, selg kumer ja saba langetatud, mis on arvatavasti ähvarduse näitamise vorm. Siidihaid on olulised õngejadadega ja nakkevõrkudega püügi jaoks paljudes maailma osades. Mehhiko lahes püütakse neid sageli koos tuunipüügiga, kuid neid püütakse ka haipüügiga. Kariibi mere piirkonnas püütakse neid mõnikord, tavaliselt õngejadaga, kuid nad ei ole tavaline saak. Maldiividel ja Sri Lankal on nad kõige olulisemad hailiigid, moodustades 70-80% pelaagilises vööndis püütud saagist. Jaapani vetes on siidihai tavaline sihtliik haipüügil ning seda püütakse ka koos mõõkkala ja tuunikala püügiga. Ameerika Ühendriikide Atlandi ookeani keskosa vetes püütakse siidihai vähesel määral, kuid mitte märkimisväärses koguses. Siidihai liha, õli ja uimed müüakse kaubanduslikult. Silky sharki püüavad ka harrastuskalurid. Nagu teisedki haid, on siidihai ülepüügi tõttu ohus, sest tema tiinusperiood on pikk, järglaste arv väike ja kasvukiirus aeglane. Peale selle, et siidihai on oluline erinevate kalapüügiliikide jaoks, on teda kasutatud ka erinevates teaduslikes uuringutes, et uurida haide sensoorset bioloogiat.
Küsimused ja vastused
K: Mis on siidihai?
V: Siidihai on haide perekonda Carcharhinus perekonnast Carcharhinidae kuuluv hailiik.
K: Kus leidub peamiselt siidihaisid?
V: Siidihaid leidub peamiselt Atlandi ookeani, Vaikse ookeani ja India ookeani soojades veekogudes.
K: Kui suureks võivad siidihaid kasvada?
V: Siidihaid võivad kasvada kuni 3,3 meetri pikkuseks.
K: Mis teeb siidihai välimuse ainulaadseks?
V: Silky hai on oma nime saanud oma sileda, "siidise" tekstuuri järgi.
K: Millest toituvad siidihai?
V: Silky haid toituvad luukaladest, nagu tuunikala, makrell, sardiinid ja merikarbid, samuti molluskitest, nagu kalmaarid ja pabernautilused. Nad toituvad ka surnud vaalade kehadest.
K: Milline on IUCNi klassifikatsioon siidihai kohta?
V: IUCN liigitab siidihai "peaaegu ohustatud" kategooriasse.
K: Kas siidihai kuulub tavaliste või haruldaste liikide hulka?
V: IUCNi klassifikatsioon "peaaegu ohustatud" viitab sellele, et siidihai ei ole tavaline liik.
Otsige